5 nõuannet, kuidas säästa raha

1. Vaata üle oma teenuspaketid

Jälgi, et maksaksid selle eest, mida reaalselt kasutad. Muuda telepakett optimaalseks ja maksa vaid nende kanalite eest, mida Sa tegelikult ka vaatad. Kui kasutad internetti vaid uudiste lugemiseks, ei ole mõistlik maksta kõige kiirema internetipaketi eest. Kui kasutad internetti peamiselt telefonis, võid jagada nutitelefoni internetti ka sülearvutile ja vältida topeltkulusid. Vaata üle ka enda telefonipakett, kuna turule on tulnud palju soodsamaid pakette, kus fikseeritud kuumakse sisaldab juba nii kõnesid, smse kui internetti.

2. Vaata üle oma laenuintressid

Juhul, kui Sul on kodulaen, autoliising või mõned muud finantskohustused, vaata üle oma intressid. Laenupakkujate konkurents on suur ja seetõttu on tihti võimalik saada mõnest teisest pangast paremad laenutingimused. Kokkuhoid võib tulla päris suur.

3. Kustuta kodus tuled ja lülita seadmed välja

Teadlaste poolt tehtud uuring näitab, et 30-40% seadmete eluajal kasutatavast elektrist kulub ooterežiimil olles. Seetõttu on targem lülitada seade täielikult välja otse seadmest või kasutades energiasäästlikku ootereziimi pistikupesa. Samuti kustuta tuled, kui Sa parajasti valgust ei vaja.

4. Kuuluta välja ostmiskeeld

Määra enda jaoks teatud kaubaartiklid, millele Sa teatud perioodil raha ei kuluta. Näiteks nädala sees väljas kohvi ei joo, sellel kuul uusi riideid ei osta vms. Peagi märkad, et hetke emotsiooni ajel oste kontrolli all hoides hoiad päris palju raha kokku ja kulutad vähem ka siis, kui ostmiskeeld enam ei kehti.

5. Suuremate ostude jaoks kogu raha

Suuremate ostude jaoks pigem kogu vajaminev raha. Krediitkaardi või laenuga asju ostes ei pruugi ostuvajadus olla piisavalt kaalutletud. Kui raha on pikemalt kogutud, siis on ost ka läbimõeldum ja pikemas perspektiivis kulud palju väiksemad. Kui kardad, et kulutad kogutava raha enne ära, siis ava endale teine konto, mis ei ole seotud deebetkaardiga. 

Allikas: https://laenukool.ee/blog/5-nouannet-raha-saastmiseks

Kui mitu arvelduskontot peaks sul tegelikult olema?

Esimene samm rahaasjade haldamisel on eelarvestamine. Paljudele võivad Exceli tabelid ja kuluaruanded esimese hooga tunduda keerulised ja ehk liiga detailsed. On näiteks ju veel neidki, kes oma rahavoo paremaks haldamiseks koguvad raha erinevatesse ümbrikutesse. Kuid praeguse sularahavaese arveldamise ajal võiks oma mõtlemist ajakohastada ja luua erinevateks vajadusteks eri arvelduskontod.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/kokkuhoid/kui-mitu-arvelduskontot-peaks-sul-tegelikult-olema/

Kuidas säästa ja investeerida väiksemast palgast?

Tihtilugu ütlevad inimesed, et investeerimise kõrvalt tahaks ka säästa (või vastupidi), aga kahjuks pole see võimalik – kogu sissetulek kulub ju elamise peale ära. Tegelikult on siiski võimalik teha edukalt mõlemat, olenemata igakuisest sissetulekust.

Küsimusele “Kumb on tähtsam – investeerimine või säästmine?” võib vastata omakorda küsimusega: “Miks mitte mõlemad?”. Säästud annavad sulle kaitse ootamatute väljaminekute tekkimisel, neid kasutades ei löö ootamatus sinu igapäevaelul tegevusplaane segamini. Investeerimine on aga sinu enda muretuma tuleviku tagamiseks, ainult kasvatad piisavalt raha, et sinu eluolu pikemas perspektiivis ootustele vastab.

Kuidas neid kahte samaaegselt teha? 

Kui sul on keskmine või väiksem sissetulek, võib näiteks kodulaenu, järelmaksude ja esmatarbekaupade kõrvalt raha kõrvale panemine ja investeerimine tunduda üsnagi keeruline.

Säästmist ja investeerimist saab väiksema sissetulekuga inimene alustada siis, kui ta on hoolega läbi mõelnud, et mida tal tegelikult läheb vaja ja mida mitte. Lihtsaim meetod selguse saamiseks on panna kirja kõik ühes kuus tehtud väljaminekud ning kuu lõpus hinnata, kas ja milline kulutus oli tõepoolest hädavajalik ja milline ehk mitte.

Kui avastad näiteks, et kasutad isiklikku autot harva ning takso ja ühistranspordiga sõitmine osutub kuude jooksul isegi soodsamaks, siis tõenäoliselt on mõistlik proovida autovaba elu.

Järgmiseks võib selguda, et ootamatult suur summa kuus läheb erinevate teenuste tarbimisele. Jällegi tasub läbi mõelda: kas mul on ikka tegelikult vaja neid 130 telekanalit, või kas erinevate mobiiliäppide kuutasud on tõesti vajalikud, ehk saab neid perega jagada? Kas on veel mõni kodu- või mugavusteenus, mille kuutasu saab kas vältida või vähendada?

Ka igapäevased väikesed väljaminekud, sageli emotsionaalsed ostud on need, millelt tavaliselt on võimalik säästa.

Kui leiad nendes kuludes kokkuhoiukohti, siis oledki leidnud lahenduse, sest juba 50 eurot kuus säästu- ja investeerimiskonto vahel ära jagada on suur võit! Järjepidevalt, iga kuu sedasi tegutsedes vaatab sinu kontodel mõne aja pärast vastu päris ilus summa.

Investeerimist ei tohiks peljata ja edasi lükata ainuüksi sellepärast, et sinna paigutatav summa tundub liiga väike. Alusta kas või 20 eurost kuus, sest investeerimise eesmärk ongi teenida kasu pikaajalises perspektiivis.

Pane paika eesmärgid

Nii säästmine kui ka investeerimine vajab eesmärki, milleni jõuda soovid. Kas sinu eesmärk on tagada endale kergem pensionipõlv? Või koguda raha hoopis kodu ostuks? Kõik algab eesmärgi seadmisest, sest siis on sinnapoole ka lihtsam pürgida. Pane enda jaoks paika nii summad kui ajakava, siis näed kuidas oma soovidele sammsammult lähemale liigud.

Kasulik ja mugav viis on kasutada näiteks oma pangakonto automatiseerimist, ehk kanna sobivad summad põhipalgast automaatselt säästu- ja investeerimiskontole. Kui arvelduskontole jääb igapäevakuludeks  väiksem summa, siis seegi distsiplineerib ja aitab vältida liigseid kulutusi.

Ka suuremate sissetulekute saajad väidavad, et sama reegel kehtib – mida väiksem on kontol olev summa, seda väiksemad on kulutused. Abiks on ka isiklik eelarvetabel, kuhu kannad kõik kulud ja tulud – see ülevaade annab hea baasi, et oma rahaasjad hästi organiseeritud hoida.

Kreditex Ühisraha portaalis on investeerimine sinu jaoks väga mugavaks tehtud – kasuta Autoinvest teenust, see on käed-vabad teenus, millega tagad, et sinu raha on alati kasumlikult kasvama pandud.

Tutvu Kreditex Ühisraha investeerimisvõimalustega lähemalt siin.

Allikas: https://www.kreditex.ee/kuidas-saasta-ja-investeerida-vaiksemast-palgast/

Säästunipp: lao asjad ostukorvi ja oota, kuni e-posti tuleb pakkumine

Selleks, et saada soodustust, ei pea olema sünnipäev või ootama musta reedet. Kuna e-poodides hüljatakse keskmiselt 75 protsenti ostukorvidest, on paljud poed seadistanud ostu lõpule viimiseks süsteemi, mille kaudu saad säästa.

Ostukorvi meeldetuletus

E-poodide suureks eeliseks on automaatturunduse seadistamise võimalus. Need on programmid, mis aitavad kliendil leida poest enda otsingule sarnaseid tooteid või näidata enim ostetud kaupu.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/saastunipp-lao-asjad-ostukorvi-ja-oota-kuni-e-posti-tuleb-pakkumine/

11 lihtsat viisi oma eelarvest kinni pidamiseks

Nii mõnegi jaoks on epideemiast tingitud olukord olnud raske. Paljud harjumused on vaja olnud muuta ja läbi mõelda kulutused. Alustada saab lihtsatest asjadest, et jälle kuu lõpus ennast ebamugavalt ei tunneks. Valleyfirst.com vahendas lihtsaid viise kuidas eelarve pidamine kergem oleks.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/11-lihtsat-viisi-oma-eelarvest-kinni-pidamiseks/

Elektrisööjad su kodus: mõned näited, mis võiksid elektrikulu vähendamisega aidata

Praeguse elektrihinna tõusu juures vaatab ka elektriarvetelt vastu suurem summa kui see, millega varasemast harjunud ollakse. Eks iga aastaga on see summa veidi kerkinud, aga seekord oli tõus halvas mõttes ootamatu. Paljud inimesed ei ole kunagi mõelnud sellele, et võib-olla peaks elektri tarbimist muutma. Ja kui palju see lõpuks aitaks?

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/elektrisoojad-su-kodus-moned-naited-mis-voiksid-elektikulu-vahendamisega-aidata/

5 eestikeelset raamatut, mis aitavad sul igapäevaseid rahaasju paremini mõista ja korda ajada

Raha on meie elu lahutamatu osa ja praegu ka väga palju kõneainet tekitav. Kuidas ja kuhu raha paigutada? Kuidas oma rahaasju korraldada? Kõige lihtsam viis on sellest infot koguda ja lugeda head õpetlikku kirjandust.

All on välja toodud 5 eesti keeles saadavat raamatut oma rahast aru saamiseks.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/5-eestikeelset-raamatut-mis-aitavad-sul-igapaevaseid-rahaasju-paremini-moista-ja-korda-ajada/

Vaata lihtsaid nippe, kuidas toidupoes raha säästa

Pole tähtis, kui suur on sinu rahaline sissetulek, oma väljaminekutel tasub igal juhul silm peal hoida. Üks suuremaid kuluartikleid igapäevases eelarves on toit. Sageli aga on nii, et teame küll täpselt, kui palju kulub vee ja elektri, internetiteenuse või laste trennide peale. Kui aga küsida, kui palju läheb ühes kuus raha toidule, tekib mõttepaus, sest ega seda täpselt ei teagi.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/blogi/nutika-ostleja-saastublogi/vaata-lihtsaid-nippe-kuidas-toidupoes-raha-saasta/

Minu säästmise teekond – Getteri lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Oma rahaasju olen jälginud alates sellest ajast, kui kuskil 10-aastasena sain kaugeks jäänud vanaemalt kingituseks 3000 krooni, mis oli väga suur raha. Kui õigesti mäletan, siis tuli see raha lehma müügist, natuke naljakas meenutadagi. See oli aeg, mil vanaema hakkas oma talupidamisega otsi kokku tõmbama. Sealt sain ema abiga esimese korralikuma kogemuse, kuidas rahaga toimetada tuleb. Saadud raha eest ostsin näiteks omale jalgratta ja kiisudega voodipesu, mingi osa jäi ka edaspidiseks kasutamiseks.

Suuremat vajadust oma rahaasjadega tegeleda tundsin mõned aastad tagasi, kui stabiilne töökoht ja sissetulek koondamise tõttu kadus ning seejärel jäin ka lapseootele. Sellele järgnenud miinimum vanemahüvitis ning kaasa suur finantskohustuste koorem koos muutliku sissetuleku ja koroonasegadusega, pani minu ja mu elukaaslase korralikult proovile ja utsitas otsima parimaid lahendusi.

Eelarve pidamine tõi selguse

Just värskelt olen loobunud igapäevaste kulutuste kirjapanekust. Sellele eelnes umbes pool aastat kõikide väljaminekute kirja panemist, mis andis kategooriate kaupa väga hea ülevaate, millele raha tegelikult kulub.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-getteri-lugu

Suurem osa Eesti inimestest suudaks iga kuu säästa kuni 50 eurot

Eesti inimestest, kes investeerimisega ei tegele, suudaks 27 protsenti ühes kuus investeerimiseks kõrvale panna 20 kuni 50 eurot ning viiendik saaks kõrvale panna 50 kuni 100 eurot, selgus SEB korraldatud uuringust.

Samuti oli vastanute seas viiendik neid, kellel ei ole võimalik investeerimiseks säästa. Üheksa protsenti märkis, et nad suudaksid investeerida vähemalt 200 eurot kuus.

Need, kes on juba investeerima asunud, on ühes kuus valmis panustama veidi suuremate summadega – 23 protsenti vastanutest leiab ühes kuus investeerimiseks vähemalt 200 eurot.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/suurem-osa-eesti-inimestest-suudaks-iga-kuu-saasta-kuni-50-eurot/