Kuidas väljas söömisele vähem kulutada, aga sõpru mitte kaotada

Tihtipeale üllatutakse nähes, kui palju raha kulub kokku igapäevastele kohvikulõunatele või üldse väljas söömisele.

Ka näpunäited edukaks säästmiseks sisaldavad tavaliselt soovitust kodust lõunasöök kaasa võtta. Samas ei tundu kuigi ahvatlev üksi arvuti taga eilse ühepajatoidu seltsis aega veeta, samal ajal kui kolleegid lõbusalt hõrku päevapraade naudivad.

Kuidas siis ikkagi rahakotiraudu koomale tõmmata ilma sõpradest ja elumõnudest loobumata?

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/kuidas-valjas-soomisele-vahem-kulutada-aga-sopru-mitte-kaotada/

Elektriarve liiga suur? 3 viisi, kuidas kütteperioodil kulusid kontrolli all hoida

Talv toob paratamatult kaasa suure muutuse elektriarvetes ning tihti tulevad suuremad arved igal aastal halva üllatusena. Kui soovid oma kulud kontrolli all hoida, siis siin on 3 nõuannet, kuidas elektrikulusid vähendada.

1. Veendu oma küttesüsteemi energiasäästlikkuses

Suurim säästupotentsiaal peitub just küttes. Kuna Eesti kliimas peab kütma ligi pool aastat, kulub sinna ka kõige rohkem energiat. Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused. Näiteks elektril töötavate radiaatorite ja põrandakütte kasutuselevõtuks vajalik esmane investeering võib olla küll kõige väiksem, aga püsikulud on talvel kõrgema elektrihinna tõttu ka märkimisväärselt suuremad.

Kui armastad vannitoas jalge all sooja kivipõrandat, siis tea, et just sellel mugavusel võib olla suur mõju ka sinu talvisele elektriarvele. Vanast õliradiaatorist või elektripuhurist märksa ökonoomsem lahendus on näiteks õhksoojuspump.

Kui soovid seadme elektrikulu arvutada koos kõikide kuludega, siis saad seda teha minu tehtud kalkulaatorist: https://elekter.pere-eelarve.eu/

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/kodu/elektriarve-liiga-suur-3-viisi-kuidas-kutteperioodil-kulusid-kontrolli-all-hoida

Rahaasjad korda töötuba – TASUTA

Inspireerituna sellest uudisest https://www.pere-eelarve.eu/pea-kolmandik-inimesi-ei-saasta-sissetulekust-mitte-midagi/ pakub Taavi Pertman hetkel ühte enda rahatasku töötuba täiesti tasuta.

Soovitan kõigil koolitusest osa võtta, kuna kasu, mis saate võib olla tohutu. Tehke töötuba täielikult läbi. 🙂

Loe edasi “Rahaasjad korda töötuba – TASUTA”

Pea kolmandik inimesi ei säästa sissetulekust mitte midagi

Ühel või teisel moel säästmisega tegeleb 69 protsenti Eesti inimestest, kuid 31 protsenti ei pane üldse raha kõrvale, selgub rahandusministeeriumi uuringust.

See näitaja on aastatega vähenenud, kuid muutus on aeglane – 2015. aastal ei säästnud midagi 35 protsenti vastanutest.

Endiselt on sagedasim säästmise viis raha kogumine jooksvale arvelduskontole (42 protsenti), millele järgneb sularaha hoiustamine (28 protsenti). Investeerimisvõimalusi kasutatakse endiselt suhteliselt vähe, kokku vaid 13 protsenti inimestest, sealhulgas aktsiaid või osakuid omab vaid neli protsenti.

Peamise sissetulekuallika kaotamisel tuleks toime kuni üks kuu kolmandik ehk 27 protsenti inimestest, kuid 10 protsenti saaks hakkama vähem kui ühe nädala.

Võrreldes eelmise uuringu tulemustega jätkub suuremal hulgal inimestel reserve pikemaks ajaks, üle kolme kuu saaks hakkama 39 protsenti (varasemalt 32) vastanutest.

Loe edasi: https://www.err.ee/1005929/pea-kolmandik-inimesi-ei-saasta-sissetulekust-mitte-midagi

Uuring ise: https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2019/02/Eesti-elanike-sissetuleku-ja-varaprofiilid-aruanne.pdf

5 nõuannet, et jõulud ei saabuks ootamatult

Jõuludeni on jäänud vähem kui kaks kuud. Jõulud ei tule ootamatult, nagu paljudele võib tunduda, vaid nad saabuvad igal aastal samal ajal. Mulluse Rahaasjade Teabekeskuse jõulu-uuringu järgi tunnistas iga viies eestimaalane, et on jätnud kingituste ostmise viimasele hetkele ja teinud seetõttu ebamõistlikke kulutusi. Samas leidis kolmandik vastanutest, et on ka ise saanud kingitusi, mis rõõmu ei valmista.

Selleks, et jõulude- ja aastavahetuse pidustused Sinu rahakotti auku ei teeks, on mõistlik nendeks juba varakult valmistuda. Rahaasjade Teabekeskus toob välja 5 soovitust, millele mõelda juba nüüd.

1. Pane raha kõrvale

Alusta enda eelmise aasta konto väljavõtte analüüsist, et näha, kui palju Sul tegelikult raha seoses pühadega kulus. Seejärel võta paber ja pliiats või Exceli tabel ning pane kirja, kui palju Sa kavatsed jõulude ajal kulutada. Sea endale konkreetsed rahalised piirid ja proovi nendest kinni pidada. Hea nipp on avada endale internetipangas eraldi konto ja seada sellele hüüdnimi (nt pühad või kingitused) ning hakata sinna juba varakult raha kõrvale panema.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/5-nouannet-et-joulud-ei-saabuks-ootamatult

Lihtne nipp, kuidas säästmine meeldivaks teha

“Tee säästmine nähtavaks ja meeldivaks,” soovitab harjumuste guru James Clear raamatus “Aatomharjumused”.

Meie aju on programmeeritud kordama tegevusi, mis pakuvad naudingut. Säästmine tähendab enamasti aga enese piiramist ja millestki meeldivast loobumist. Õigemini, millestki meeldivast loobumist praegu, selleks et tulevikus hüvesid nautida.

On nimelt ju teada-tuntud paradoks, et heade harjumuste valu tunneme koheselt, aga vilju nopime tulevikus, samas kui halbade harjumuste puhul tunneme vastupidi naudingut kohe ja valu kauges tulevikus.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/eneseareng/lihtne-nipp-kuidas-saastmine-meeldivaks-teha/

Kuidas elektrikuludelt kokku hoida?

Igapäevased säästupraktikad nagu kardinatega toatemperatuuri reguleerimine või nõude külma veega pesemine on küll olulised ning neid tuleb kas igapäevaselt kasutusele võtta või nende praktiseerimist kinnistada, ent nende kajastumine elektriarvel on vähemärgatav. Suurtest rahaneelajatega võitlemine motiveerib.

Eesti kodude energiatarbimine üha kasvab. Tihti on see aga küllaltki priiskav ning säästupotentsiaal on suur, kirjutab nullkulutaja Maryliis Teinfeldt ning annab 13 kasulikku nippi, kuidas elektrikuludelt säästa.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/kuidas-elektrikuludelt-kokku-hoida/

Hoia raha kokku kolme-päeva-reeglit järgides. Kuidas see käib?

Rahakott tühi, riidekapp täis, kuid selga pole ikka mitte midagi panna. Tuleb tuttav ette?

Greenpeace’i poolt 2017. aastal korraldatud globaalse uuringu tulemused näitasid, et 60% vastanutest omavad rohkem rõivaid ja aksessuaare, kui nad kunagi kanda jõuavad. Tuleb ju tuttav ette, et kuu lõpus on raha otsas, riidekapp on riideid täis, kuid selga pole ikka mitte midagi panna?

Paljud vastanutest leidsid, et nad kulutavad rohkem raha, kui nad endale lubada saavad. Samuti selgus uuringust, et peamisteks mõjutajateks, miks inimesed ostavad üha rohkem, on sotsiaalmeedia ja poodide allahindlused.

Loe edasi “Hoia raha kokku kolme-päeva-reeglit järgides. Kuidas see käib?”