Lihtne nipp, kuidas säästmine meeldivaks teha

“Tee säästmine nähtavaks ja meeldivaks,” soovitab harjumuste guru James Clear raamatus “Aatomharjumused”.

Meie aju on programmeeritud kordama tegevusi, mis pakuvad naudingut. Säästmine tähendab enamasti aga enese piiramist ja millestki meeldivast loobumist. Õigemini, millestki meeldivast loobumist praegu, selleks et tulevikus hüvesid nautida.

On nimelt ju teada-tuntud paradoks, et heade harjumuste valu tunneme koheselt, aga vilju nopime tulevikus, samas kui halbade harjumuste puhul tunneme vastupidi naudingut kohe ja valu kauges tulevikus.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/eneseareng/lihtne-nipp-kuidas-saastmine-meeldivaks-teha/

Kuidas elektrikuludelt kokku hoida?

Igapäevased säästupraktikad nagu kardinatega toatemperatuuri reguleerimine või nõude külma veega pesemine on küll olulised ning neid tuleb kas igapäevaselt kasutusele võtta või nende praktiseerimist kinnistada, ent nende kajastumine elektriarvel on vähemärgatav. Suurtest rahaneelajatega võitlemine motiveerib.

Eesti kodude energiatarbimine üha kasvab. Tihti on see aga küllaltki priiskav ning säästupotentsiaal on suur, kirjutab nullkulutaja Maryliis Teinfeldt ning annab 13 kasulikku nippi, kuidas elektrikuludelt säästa.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/kuidas-elektrikuludelt-kokku-hoida/

Hoia raha kokku kolme-päeva-reeglit järgides. Kuidas see käib?

Rahakott tühi, riidekapp täis, kuid selga pole ikka mitte midagi panna. Tuleb tuttav ette?

Greenpeace’i poolt 2017. aastal korraldatud globaalse uuringu tulemused näitasid, et 60% vastanutest omavad rohkem rõivaid ja aksessuaare, kui nad kunagi kanda jõuavad. Tuleb ju tuttav ette, et kuu lõpus on raha otsas, riidekapp on riideid täis, kuid selga pole ikka mitte midagi panna?

Paljud vastanutest leidsid, et nad kulutavad rohkem raha, kui nad endale lubada saavad. Samuti selgus uuringust, et peamisteks mõjutajateks, miks inimesed ostavad üha rohkem, on sotsiaalmeedia ja poodide allahindlused.

Loe edasi “Hoia raha kokku kolme-päeva-reeglit järgides. Kuidas see käib?”

Kuidas leida kulutamise ja säästmise vahel tasakaal?

Raskesti teenitud raha meelitab seda kiiresti ka kulutama, sest miks lükata õnne ja mugavust homsesse, kui on võimalik nautida elu juba täna. Kui aga tuleviku-sina saaks ajas tagasi rännata ja sulle midagi öelda, kohustaks ta sind esimese asjana iga kuu osa palgast säästma. Nii saad soovitud elustiili jätkata ka siis, kui ühel päeval sul praegust sissetulekut enam ei ole.

Nii nagu paljude asjade puhul siin maailmas tuleb ka kulutamise ja säästmise vahel leida mõistlikkuse piir. See on tase, mis ühest küljest ei hoia tagasi su igapäevaelu, ent on siiski piisav, et saavutada finantsiliselt näiteks muretu pensionipõlv.

Et saada üldse aimu, kui palju oleks vaja kulutamise ja säästmise tasakaalu reguleerida, tuleks jõuda kõigepealt selgusele summas, milleni soovitakse kindla ajavahemiku lõpuks jõuda. Ütleme, et minu eesmärk on säästa ja investeerida järgmise 30 aastaga nõnda palju, et 65. eluaastaks oleks mul olemas 50 000 eurot.

Siin tuleb mõistagi arvestada nähtamatu vaenlase ehk inflatsiooniga. Kui eeldada näiteks, et kaupade ja teenuste hinnatõus on järgmise 30 aasta jooksul keskmiselt 2% aastas, kujuneks 50 000 euro ostujõud tegelikult ligikaudu poole väiksemaks. Teisisõnu peaksin sihiks seadma umbes 100 000 eurot, kui soovin olla 30 aasta pärast sellisena tunnetatavas rahalises seisus, nagu mul on praegu tunnetus 50 000 euro puhul.

Lihtne matemaatika ütleb, et kui raha ainult koguda, siis jõuan sellise tulemuseni juhul, kui panen iga kuu kõrvale ligikaudu 280 eurot. Investeerimine aitab aga koormat tunduvalt kergendada. Võttes aluseks eelduse, et suudan leida väärtpaberid, millesse paigutatud raha kasvab keskmiselt 5% aastas (nii palju on maailma aktsiaturg tõusnud aastas keskmiselt viimase 30 aasta jooksul), peaks piisama, kui säästan 110 eurot kuus. Kõiki neid arvutusi saab isiklike eesmärkidega läbi proovida näiteks siin.

Selgita välja, kuhu raha läheb

Järgmiseks uuri oma kulutusi. Need on inimese eri eluetappides erinevad, kuid lühemas plaanis peaksid regulaarsed väljaminekud olema siiski üsna ettenähtavad selleks, et järeldada, millised on korduvad hädavajalikud kulutused. Peab ju eluaseme, söögi-joogi, igakuiste arvete, meelelahutuse jm jaoks olema raha alati olemas. Kui lahutada see summa regulaarsest sissetulekust, saamegi vabalt kasutatava raha.

Juhul kui vabalt kasutatava raha summa ületab summat, mis on vaja pikaajalise eesmärgi saavutamiseks igal kuul investeerida, on tasakaalupunkt leitud. Ja kui sul õnnestub investeerida kavandatust isegi rohkem, saad seada ka lõppeesmärgi kõrgemale.

Puudujäägi korral tuleks seevastu süveneda regulaarsetesse väljaminekutesse põhjalikumalt, kirjutades need kasvõi rida-realt paberile või Excelisse. Tänu sellele võivad ilmneda kategooriad, mille osakaal osutub sulle üllatuseks, või kulud, mis ei õigusta ennast. Näiteks mina tühistasin hiljaaegu igakuise 15-dollarilise audioraamatu tellimuse. See on küll praktiline teenus, kuid tegelikult ei kasutanud ma seda kuigi tihti, kuna podcast’ide valik on muutunud rikkalikuks.

Võimaluse korral tasub vaadata täpsemalt iga kuluallikat ja küsida endalt, kas näiteks TV-paketis on kõiki tellitud kanaleid vaja või kas ettenähtud mobiilse andmeside maht ikka kulub ära. Äkki saad hakkama odavama teenusega või pakub konkurent sarnaste võimaluste juures soodsamat lahendust?

Kulusid aitavad allapoole tuua ka alternatiivid. Näiteks võib kütusekulu vähendamiseks aeg-ajalt kasutada auto asemel ühissõidukit, muidugi juhul, kui elukorraldus ja teenuse kättesaadavus seda võimaldavad.

Mina usun, et kokkuhoiuga ei maksa minna üle piiri, keelates endale mälestusi või kogemusi, mis võiksid jääda pikaks ajaks teenima n-ö emotsionaalset dividendi. Juhul kui peaks tõesti tekkima küsimus, kas valmistada reisil kohaliku toidukultuuri nautimise asemel oma Airbnbi kaudu üüritud korteris õhtusöök ise – ja panna säästetud 20 eurot tulevikuks kasvama –, siis peaks hakkama pigem mõtlema, kuidas oma sissetulekut suurendada.

Isegi kui sul on võimalik säästa kavandatust suuremaid summasid, ei maksa investeerida kogu ülejäävat raha. Igapäevakulutusteks on mõistlik hoida arveldusarvel mõne kuupalga jagu finantspuhvrit, millega katta puhkusereisi kulu või ootamatud väljaminekud, näiteks sõiduki remont. Nõnda on väiksem tõenäosus, et sul tuleb sirutada käsi oma investeerimisportfelli, kuhu on raha paigutatud pikaajaliste eesmärkidega ja mille sisu müügiga võid sattuda ebasoodsale ajale.

Püsimine valitud teel

Kui oled püstitanud endale eesmärgi ja leidnud selleks ka raha, kerkib kolmanda olulise teemana üles jätkusuutlikkuse küsimus. Kuidas jääda truuks plaanile, mille viljad on loodud nautimiseks alles mõnekümne aasta pärast?

Eelistan ise LHVs kasutada kahte kontot: ühele laekub mu töötasu ja sellelt teen ka kulutusi, teine on mõeldud säästmiseks ja investeerimiseks. Säästmiskonto raha on mu igapäevasest vaateväljast eemal, mis ühest küljest distsiplineerib ja teisest küljest on mul nii võimalik lihtsamini lähtuda põhikontolt makseid tehes ainult selle konto jäägist. Muide, LHVs saad anda oma kontodele nime, mis aitab neid tegevuse alusel hõlpsasti eristada ja hoida sihte selgemini silme ees.

Kõrvale pandud raha jääb ootama sobivat võimalust investeerida mõnda ettevõttesse. Kellel aga puuduvad aeg või teadmised üksikute väärtpaberite väljasõelumiseks, see võib tugineda näiteks kolmanda samba pensionifondidele või LHV Kasvukontole. Nende kahega saab pikaajalisse plaani tuua juurde järjepidevust, sõlmides püsimaksekorralduse lepingu ja muutes investeerimise automaatseks protsessiks. Pank kannab ettenähtud summad sinu valitud fondidesse ja kui sul tekib vajadus plaani muuta või raha välja võtta, saad selleks iga kell pangale korralduse anda.

Kui su säästud on juba aktsiates, fondides või võlakirjades, on kogunenud varanatukese kulutamise kiusatus väiksem. Samas ei tohiks see tekitada hirmu olukordade ees, kui tekib möödapääsmatu vajadus sääste kasutada, sest aktiivselt kaubeldavasse instrumenti tehtud investeeringu saad soovi korral alati tagasi rahaks pöörata.

Valemi kõige tähtsam osa

Igati mõistetavalt ei saa eeldada, et kulutamise ja säästmise vahel tasakaalu leidmisel määratakse eesmärk kindlaks järgmiseks mitmekümneks aastaks ning hoitakse sellest mis tahes tingimusel kümne küünega kinni. Elu on selleks liiga ettearvamatu. Kindlasti seisab ees päevi, mil raha kulub muuks tarbeks ja kõrvale ei saa panna midagi panna, aga tuleb ka aegasid, mil saab – vastupidi – lubada endale kõrgemat säästmismäära.

Kõige olulisem on võtta sellest loost kaasa teadmine, et säästmine peaks kujunema üheks nii-öelda lisaväljaminekuks juba inimese esimesest palgapäevast alates. Isegi kui kahekümnendates eluaastates ei pruugi sissetulek anda võimalust säästa kuigi suuri summasid, aitab see juurutada harjumust, millega tulude kasvades suurema tõenäosusega jätkatakse.

Siit koorub varakult alustamise teine põhjus: nimelt näeme investeerimistootlikkuse tegelikku jõudu alles pikaajalise horisondi lõppfaasis. Tulles tagasi minu finantsplaani juurde, peaksin olema esimese kümne aastaga suutnud koguda 17 000 eurot. Üheteistkümnendal aastal aitaks investeeringute ainult 5% tootlus seda kasvatada 850 euro võrra. Kui aga hüpata 29. aastasse, mil minu säästud on eeldatavalt kasvanud 86 000 euroni, tähendaks 5% tootlus aastaga juba tervelt 4300eurost lisa.

Kui tuleviku ennustamine on muidu võimatu ülesanne, siis ühte asja oskame kõik üsna kindlalt ette näha: varem või hiljem läheb vaja suurt summat kas kodu soetamiseks või pensioniea nautimiseks. Mida varem võtad oma tuleviku-sina vajadused sihikule, seda lihtsam on tänapäeva-sinul panna raha kõrvale ja samal ajal nautida kõike seda, mida elul on pakkuda praegu.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga ja põhiteabega lhv.ee ning pea nõu asjatundjaga.

Allikas: https://fp.lhv.ee/news/newsView?locale=et&newsId=5408051

Isegi kohvi arvelt on võimalik oma tulevikku kindlustada

Arvutades, kui palju kulub tühiste ostude peale, on rahanumber üllatavalt suur. Selle summa saaks investeerida hoopis oma pikemaajaliste unistuste täitmiseks. Lühidalt nimetatakse seda late-faktoriks.

Kujutagem ette üht kontoritöötajat, kes kõnnib igal hommikul läbi Tallinna südalinna tööle. Tal on oma väljakujunenud rutiin peatuda kohvikioski juures. Müüja tunneb teda juba nägupidi ja küsib: „Mis täna, kas üks Café Créme?“ Üldiselt küll, aga vahel võtab kohvisõber mõne late või cappuccino. Keskmiselt kulub nii igal hommikul kaks eurot ja ta ei pane seda summat ise tähelegi, sest väike väljaminek ei peaks ju üldist eelarvet mõjutama. Korrutame kaks eurot aga argipäevade arvuga kuus või isegi aastas ja näeme, et number on päris suur. Antud kontoritöötaja on vaid üks näide tuhandetest inimestest, kes oma päeva nii alustavad.

Loe edasi: https://www.seb.ee/foorum/igapaevased-rahaasjad/isegi-late-arvelt-voimalik-oma-tulevikku-kindlustada

9 soovitust, kuidas hoida oma rahaasjad kontrolli al

Sissetuleku laekumine pangaarvele on positiivne hetk. Kuu alguses tehakse rohkem väljaminekuid, sest palgapäeval tundub, et raha on kõige jaoks piisavalt. Kuidas planeerida sissetulekut, et ka kuu lõpus oleks pangaarvel rahapuhver?

1. Proovige säästa

Mõistlik on säästa vähemalt 10% sissetulekust, kuid samas võib seda summat vastavalt võimalusele ka suurendada. Säästmiseks mõeldud raha kandke kogumishoiusele, mis annab hea ülevaate kogutud summast. Samas saate hoiusele pandud raha mõne ettenägematu kulutuse tekkimise korral alati oma arvele tagasi kanda.

Lugege lisaks: Digikassa – märkamatu raha kogumise viis

2. Jagage oma palk osadeks

Ülejäänud 90% palgast jagage kolme gruppi: vajalikud, püsivad ja paindlikud kulutused. Nii saate oma väljaminekutel silma peal hoida ja teha eelarveväliseid kulutusi vaid siis, kui selle jaoks tekib vaba raha.

3. Jälgige oma kuueelarvet järjepidevalt

Selleks võite kasutada Excelit või muid raha planeerimis appe või programme.. Kuid ka SEB Rahapäevik on elektrooniline tulude ja kulude analüüsimise keskkond, mis võimaldab teil lihtsalt ning mugavalt oma igakuiseid kulutusi jälgida. Rahapäevikut saate kasutada mobiilis ja arvutis ning tehtud kaardimaksed ja ülekanded liigitatakse automaatselt, seega puudub vajadus kõiki kulutusi ise käsitsi üles kirjutada ja meeles pidada.

Lugege lisaks: Isegi kohvi arvelt on võimalik oma tulevikku kindlustada

Loe edasi: https://www.seb.ee/foorum/igapaevased-rahaasjad/9-soovitust-kuidas-hoida-oma-rahaasjad-kontrolli-all

Kogumisega alustada ei ole kunagi liiga vara, küll aga võib-olla liiga hilja

Igapäevaste suuremate ostude rahastamiseks, raskemate aegade üleelamiseks või muretumaks pensionipõlveks raha kogumisega algust teha ei ole kunagi liiga vara. Küll võib pensionimõtete pidev edasilükkamine viia olukorrani, kus on juba liiga hilja ree peale saada.

SEB uuringud näitavad, et 22 protsenti inimestest paneb raha mustadeks päevadeks kõrvale – et oleks, mida võtta, kui tekib vajadus finantsiliselt rasked ajad üle elada. Vaid 4 protsenti küsitletutest paneb raha täiendavalt kõrvale selleks, et pensionipõlv oleks muretum.

Reaalsus on, et suur osa inimestest ei mõtle rahatagavara kogumise peale ja levinuim põhjendus on, et midagi ei jää kõrvale panemiseks üle. Tänapäeva tarbimisühiskonnas kõlab see usutavalt, sest alati on kaubanduses mõni sooduspakkumine, millest on raske kõrvale vaadata. Tahtekindlatel inimestel võib aga eesmärke püstitades õnnestuda kulusid kokku hoida, mõnestki toredusest loobuda ja kuu lõpuks rahuloluga nentida, et rahaliselt on suudetud plusspoolele jääda.

Loe edasi: https://www.seb.ee/foorum/pension/kogumisega-alustada-ei-ole-kunagi-liiga-vara-kull-aga-voib-olla-liiga-hilja

Raha säästmine – kuidas, kellele ja milleks?

Vahel tekib soov soetada endale midagi toredat, kuid raha ei jätku ning vanemad pole nõus ka juurde andma ja võlgu ka ei soovi võtta. Nüüd tuleb ise midagi ette võtta – mitte raisata enam nii palju ja  tõmmata nii öelda püksirihm koomale.

Säästud pakuvad kindlustunnet tuleviku jaoks ning annavad vabaduse teha teoks ammused soovid ja unistused – minna reisima, osta auto või oma kodu, anda oma lapsele hea haridus. On hea ja turvaline teada, et pangaarvel on raha, mis aitab hakkama saada ka siis, kui peaks juhtuma midagi sellist, mida oodata ei osata.

Loe edasi “Raha säästmine – kuidas, kellele ja milleks?”