5 nippi, kuidas saaksid kohe praegu hakata oma raha kokku hoidma

Kõigi prognooside kohaselt on meid ees ootamas külm ja pikk kütteperiood, kus rahakotil läheb vaid raskemaks. Kui veel ei ole seda jõudnud teha, siis mõistlik oleks üle vaadata kõik oma kulukohad, et küttearvete saabumisel päris hätta ei jääks. Soovitame sulle viis nippi, kuidas kohe praegu saaksid oma kulud väiksemaks ja kontrolli alla.

1. Tühista mugavusteenuste tellimused

Väga lihtne on olnud enda kaardiga siduda erinevaid mugavusteenuseid nagu Netflix, Spotify, Audible, Google Play pood, Youtube Premium jms, mis tagavad meile mõne mugavusteenuse veel mugavama kasutuse. 

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/kokkuhoid/5-nippi-kuidas-saaksid-kohe-praegu-hakata-oma-raha-kokku-hoidma/

September on ukse ees: neli olulist säästunippi, kuidas sügiseks valmis olla

Ekspertide hinnangul tuleb eesootav sügistalvine periood paljude jaoks finantsiliselt väga keeruline – seda võimendab eeskätt inflatsioon, mis ei näita kaugeltki vaibumise märke. Kuidas olla eesootavaks perioodiks valmis ning mida annab juba praegu ära teha selleks, et hinnatõus rahakotti nii suurt auku ei vajutaks, annab nõu Luminori klienditeenuste juht Kaspar Kork.

Vaata üle oma kodu küttelahendus

Korki sõnul on väga tähtis läbi mõelda, milline on inimese majanduslik seis ning kuidas oleks võimalik igakuiseid kulutusi vähendada, seda enam, et elektri- ja gaasihind ähvardavad lähitulevikus veelgi rohkem tõusta.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/september-on-ukse-ees-neli-olulist-saastunippi-kuidas-sugiseks-valmis-olla/

Ekspert annab nõu, kuidas oma kulud kokku tõmmata

Suur osa eestimaalastest elab endiselt palgapäevast palgapäevani, mis paneb eriti praeguse kiire hinnatõusu ajal küsima, kuidas paremini oma kulusid kontrolli all hoida. Nõu annab Luminori klienditeenuste juht Kaspar Kork.

Sageli on võimalik kulusid kokku hoida oma harjumusi üle vaadates ja neist kahjulikumatest loobudes. “Tihtipeale ei teadvustata, et kõige rohkem söövad igakuist eelarvet just väikesed pidevad kulutused, mis võivad konto väljavõttel paista esmapilgul kahjutud, kuid kõikide summade kokku arvutamisel selgub siiski, et just need moodustavad suure osa igakuistest kuludest,” ütles Luminori klienditeenuste juht Kaspar Kork. Näiteks kui inimesel on harjumus osta endale iga tööpäev kaasa 3,5 eurot maksev kohv, siis tähendab see aastas 890 euro suurust kulu.

Lisaks selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud värskest Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringust, et näiteks alkohol on üldise palgakasvu taustal muutunud inimestele järjest kättesaadavamaks, mistõttu tarvitatakse seda rohkem. Samuti saaks piirata ka teistele kahjulikele või liialt kulukatele harjumustele, näiteks tubakatoodetele või topsikohvile, kuluvat raha.

Säästmine algab Korki sõnul konkreetsete eesmärkide seadmisest. Üks lihtne ja mugav viis on kanda iga kuu alguses teatud summa teisele kontole kindla eesmärgiga, olgu selleks eesootav reis, uus kodu või midagi muud, millest ammu unistatud on. “Kui see eesmärk saab täidetud, on kõige esimene ülesanne ehk kulutamise muster vähemalt esialgu murtud,” ütles Kork. See aga ei tähenda, et unistusi või eesmärke ei võiks olla veel – põhjuse raha kokkuhoiuks leiab alati.

Kokkuhoiu lihtsustamiseks võiks igaüks enda jaoks selekteerida, millised kulud on tema jaoks igakuiselt vältimatud ning mille arvelt oleks võimalik teadlikult kokku hoida. “Kui sa tead, kuhu raha läheb, on seda lihtsam ka suunata,” lisas Kork.

Siiski on rahaasjade kirjapanemine ja analüüsimine paljude jaoks tüütu ja aeganõudev protsess, mistõttu jääb esialgu hästitoimiv plaan paljudel katki. Õnneks on järjest enam saadaval ka erinevaid rakendusi, mis aitavad kuludel mugavalt silma peal hoida. Kaspar Kork jagas kolm soovitust:

  • Bilance – eestlaste loodud tasuta telefonirakendus, mida on võimalik mugavalt pangakontoga ühendada ning mis aitab igakuiseid rahaasju paremini kontrolli all hoida;
  • Money Lover – samuti tasuta telefonirakendus, mis jagab kulud erinevatesse gruppidesse, tänu millele on rahaasjadest, eesotsas kulutustest koheselt parem ülevaade;
  • Wallet – paljude eurooplaste lemmikäpp rahaasjade kontrolli alla saamiseks. Rakendusest on saadaval nii tasuta kui tasuline versioon ning see ühendub erinevate Eesti pankadega, sealhulgas ka Luminori pangaga.

Allikas: https://luminor.ee/uudised/ekspert-annab-nou-kuidas-oma-kulud-kokku-tommata

Kuidas rahatargalt oma suvepuhkust nautida? 

Eestlane tahab reeglina pikemalt puhata kas juulis või augustis – sel perioodil võetakse üldjuhul ette kõige rohkem puhkusele omaseid tegevusi, käiakse välismaal reisimas või sõidetakse mööda kodumaad.

Siiski avastab suur hulk inimesi puhkuse lõppedes end olukorras, et kogu vaba raha on kulunud puhkusele. Kuidas sellist olukorda vältida ning puhata ilma, et selle lõppedes näpud põhjas oleksid, selgitab Luminori klienditeenuste juht Kaspar Kork.

Spontaansed plaanid viivad rahakotist kõige suuremaid summasid

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/kuidas-rahatargalt-oma-suvepuhkust-nautida/

Kuidas planeerida perekonna eelarvet

Esmalt soovitame võtta paber ja poolitada joonega leht ning panna vasakule poolele kirja kõik perekonna regulaarsed sissetulekud, milleks on palk, pension, elatis, riiklikud hüvitised või toetused jms. Lisaks sellele võib olla ka ebaregulaarseid sissetulekuid, nt müüsite maha mõne eseme või makstakse töö juures jõulupreemiat.

Kui kõik tulud on kirjas, siis pange teisele poolele kirja kõik kulud ja kohustused. Neid võiks vaadelda sama moodi – esmalt igakuised regulaarsed kulud, milleks on nt laenud, liisingud, järelmaksud,  üür, kommunaalkulud, elekter, internet, telefon, söök jne ja seejärel ebaregulaarsed kulud, nt on vaja minna hambaarstile, maksta ära maamaks, uuendada talvevarustust vms.

Sedasi toimides on võimalik koostada perekonna igakuine eelarve ja selle põhjal eelarve ka pikemateks perioodideks.

On soovituslik, et 60% perekonna sissetulekuteks võiks minna igakuiste kulude peale ja ülejäänud 40% sissetulekutest võiks jaotuda kolmeks: ajaliseks säästmiseks, säästmiseks mõne konkreetse eesmärgi (uus auto, korteriremont, puhkusereis vms) nimel ning vabaaja veetmiseks. Vabaajana on silmas peetud kõiki valikulisi tegevusi, milleks on kinoskäik, restorani-, kontserdi-,sünnipäeva- või teatrikülastus, nädalavahetus spaas või sõpradega väljas vms. See on iga perekonna enda otsustada, kas erakorralised sissetulekud lähevad jaotamisele võrdsetes osades või paigutada kõik säästudesse.

Pikaajalise säästmise mõte ei ole raha kasutusele võtmine mõne eseme soetamiseks või reisile minemiseks, vaid see peaks olema pigem sääst pensionipõlveks või lastele oma elu alustamiseks. Vabaaja veetmise jaoks kasutatavaid summasid ei pea ära kulutama, need saab üle viia ka järgnevatesse kuudesse. Vabaaja vahendite eest tuleks soetada ka jõulukingitused ja katta sünnipäevalaud, sest mõne konkreetse eesmärgi nimel korjatud säästude kasutamine ei tundu olevat kõige mõistlikum.

Iga perekond võib teha oma korrektuure, kuid üldjoontes võiks tulude-kulude suhe olla järgnev:

sissetulekutest 60% igakuiste kohustuste katmiseks, 15% vabaaja veetmiseks, 15% mingi eesmärgi nimel säästmiseks ja 10% peaks panema kõrvale pensionipõlveks või laste iseseisva elu alustamiseks.

Sealjuures tuleks arvestada, et säästud võiks paigutada, kas tähtajalisele (intressid on paremad, kuid hoiuse ennetähtaegsel lõpetamisel kaotatakse intress või tuleb maksta leppetrahv) või kogumishoiusele (intress on madalam, kuid vajadusel saab raha igal ajal välja võtta).

Allikas: https://laenukool.ee/blog/kuidas-planeerida-perekonna-eelarvet

Bigbank Eesti juht Jonna Pechter: kolm soovitust säästude osas, mida jagan ka oma emale

Viimase aasta kiire hinnatõus, Ukraina sõja tõttu segi paisatud majanduskeskkond, kõrged energiahinnad ja üldine ebakindlus sunnivad igaüht järgi mõtlema oma majandusliku hakkamasaamise peale. Neil, kel ettenägeliku inimesena mustadeks päevadeks pisut sääste kogutud, lisandub veel mure, kuidas seni teenitut kaitsta ja võimalusel kasvatadagi. Bigbank Eesti juht Jonna Pechter jagab kolme soovitust, mille sõnastamiseni viis teda rahateemadel peetud vestlus oma emaga

Ära hoia oma sääste tavalisel pangakontol!

Vahet pole, on siis tegu lihtsalt säästude, kirsturaha või mingiks kindlaks kaugemaks eesmärgiks kõrvale pandud summaga – ära hoia seda lihtsalt tavalisel pangaarvel, sest selle eest ei maksta intressi. Ehk siis nii toimides ei tööta su raha sinu jaoks ega kasva sentigi. Pikemaajalised säästud tuleb arveldusarvelt ümber paigutada tähtajalisele hoiusele. Samas on reaalsus see, et valdavat osa Eesti inimesi teenindavad suured kommertspangad nagu Swedbank ja SEB ei maksa täna ka tähtajaliselt hoiuselt eriti intressi. Selleks, et praegu oma säästudelt midagi ka teenida, tuleb tähtajalise hoiuse pakkumist küsida oma kodupanga konkurendilt. Näiteks Bigbank maksab aastasel hoiusel intressi 2%, pikemal hoiusel kuni 3% ja seda ilma igasuguste tehingu- või hooldustasudeta. 2-3% on oluliselt parem kui null – vormista oma säästud ümber ja ära kingi oma seisvalt rahalt teenitavat tulu niisama kodupangale

Hoiusel ja hoiusel on vahe – riigi garantii on ainult pangahoiusel!

Vaadates ümberringi majanduses ja rahaturgudel toimuvat, võib pangahoiuse eest teenitav paar- kolm protsenti tunduda ebapiisavana. Kõik me oleme näinud hoiu-laenuühistute või muude teenusepakkujate reklaame, mis meelitavad hoiustajaid ligi 6-7% või mõnikord isegi üle 10protsendi ulatuva aastatuluga. Pildid on ilusad, jutt kutsuv ning lubatakse turvalist rahapaigutust. Praktikas pole aga paraku kõik kuld, mis hiilgab – viimasel paaril aastal on pettusekahtlustega kriminaalasju algatatud kahe suure ühistu vastu ning nende ettevõtmiste hoiustajad on kas päriseks või vähemasti määramata ajaks ilma nii intressidest kui ka suuremast osast oma säästudest. Pane tähele – riiklik garantii on Tagatisfondi seaduse alusel ainult litsentseeritud krediidiasutuses ehk pangas hoiustatud rahal. Eesti Vabariik tagab igale pangahoiustajale (on see siis eraisik või firma) tema hoiuse ja sellelt teenitud ja veel välja maksmata intresside säilimise kogusummas kuni 100 000 eurot panga kohta. Ja isegi kui hoiu-laenuühistu või mõni teine teenusepakkuja kinnitab sulle, et ka neil on omad tagatised ja garantiid su raha säilimise osas, kontrolli kõik hoolega ja mitu korda üle. Karta võib, et lubatav garantii on ainult osaline ja ei ole kaugeltki samaväärne riigi omaga. Isegi kui intress on ahvatlev ja jutt tundub kindel, peab aru saama, et suurema intressi maksmiseks peab ka suurema riskiga äri tegema.  Oma säästudega oled aga riskimas sina, mitte mesijutu ajaja

Kaalu iga otsust põhjalikult – sul ei ole enam aega, et eksida ja kaotada!

Arvesta, et kui oled juba 60+ vanuses tavaline inimene, kes miljonäristaatusesse jõudmisest kahjuks kaugel, siis reaalsus on see, et oma rahaliste otsuste vigade paranduseks sul kahjuks enam aega ei jätku. Kui mina oma praeguses vanuses teen mõne riskantse investeeringu, siis mis seal’s ikka – kurvastan, lakun haavu ja hakkan taas raha koguma, et kaotus kogumise ja võimalusel ka edukamate investeeringutega tasa teha. Ma olen veel suhteliselt noor, mul on selleks aega. Pensionieelses või juba pensioniealises vanuses inimesel aga enam ei ole seda pikka investeerimishorisonti, mis võimaldab kaotusi ja eksimusi tagasi teenida.

Kui eeltoodu viib sind mõtteni, et oma sääste aktsiabörsile või mõnda muusse riskantsesse investeeringusse panna ikkagi ei julge, uuri lähemalt tähtajalise hoiuse teemat ja tingimusi. Täna Eesti pangahoiuste turu kõrgeimat intressi maksva kodumaise panga Bigbanki tähtajaliste hoiuste kohta saad lähemalt lugeda siit.

Allikas: https://www.bigbank.ee/blogi/kolm-soovitust-saastude-osas

Laenupakkumisi aitab võrrelda krediidi kulukuse määr

Laenu võtmine on nagu kosja sobitamine – mõistlik inimene iga esimese ettejuhtuvaga ei lepi. Laenukohustus nõuab vastutustundlikku lähenemist ja kõikide aspektide kaalumist. Seetõttu tulebki läbi mõelda, miks võetakse laenu, milline oleks igakuine optimaalne kulu ning ka kogukulu. Pakkumisi võttes aga kindlasti märkate, et finantsasutused esitavad infot erikujul ja see teeb võrdlemise keeruliseks.

Võrdlemise lihtsustamiseks ja kaalutletud otsuse langetamise abistamiseks on riik kehtestanud laenupakkujatele krediidi kulukuse määra esitamise kohustuse. Teisisõnu, laenutingimused võivad olla esitatud tabeli või tekstiblokina, värvilisena või mustvalgena, krediidi kulukuse määr peab olema alati esindatud.

Mis on krediidi kulukuse määr?

Riigi teataja definitsioon on kokkuvõtlikult järgmine: tarbijakrediidi kulukuse määr on protsentides krediidi netosummast või netohinnast avaldatav tarbijale aastas langev krediidist tulenevate kulude koormus eeldusel, et krediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul. Lihtsamalt öelduna: krediidi kulukuse määr aitab võrrelda laenupakkumiste kallidust. Kindlasti ei tasu seda segamini ajada intressimääraga.

Krediidi kulukuse määra arvutamise valem on paika pandud riiklikul tasandil, mis tähendab, et pangad arvutad seda ühe loogika alusel. Määr arvutatakse krediidi andmise päeva seisuga ning sellesse arvestatakse kokku kõik teadaolevad kulud, välja arvatud

  • laenulepingu tingimuste rikkumisega seotud viivised, meeldetuletustasud ja muud trahvid;
  • krediidiandja kulud võlgnevuse menetlemisel;
  • kulud seoses asja ostmise, teenuse kasutamise või muu soorituse saamisega,
    mittetulundusühingu, ühistu või muu sarnase ühingu liikmelisusega seotud kulud, mis ei tulene krediidilepingust;
  • raha ülekande- ja erakonto pidamise kulud;
  • kindlustuslepingute sõlmimise ja preemiate maksmisega seotud tasud;
  • tagatise ning tagatislepingu sõlmimisega seotud kulud;
  • kinnisvara, hoonete või kaupade hooldamise, säilitamise või kaitsmisega seotud kulutused.

Pane tähele!

Krediidi kulukuse määr on sobib kõige paremini sarnase perioodi ja laenusummaga pakkumiste võrdlemiseks. Kui laenuperiood on alla aasta, siis ei pruugi krediidi kulukuse määr olla objektiivne. Antud valem pole loodud lühiajaliste tagatiseta kohustuste tarbeks ning seetõttu võib tulem olla reaalsusest oluliselt kõrgem. Kindlasti aga ei tohi krediidikulukuse määr ületada lubatud määra. Vastasel juhul on leping automaatselt tühine. Infot määra ülempiiri kohta saad Eesti Panga kodulehelt.

Teine oluline aspekt on see, et krediidi kulukuse määr on abivahend laenupakkumiste võrdlemisel, kuid mitte selle valikut lõplikult määrav tegur. Otsuse langetamisel pead arvesse võtma ka lepingu teenindamist mõjutavaid üldtingimusi ning hinnakirjas toodud võimalikke lisakulusid. Ühtlasi ka seda, kas laenusumma katab sinu vajadused, kas selle kuumakse ja periood on sulle jõukohased.

Kui pakkumiste keskel läheb pilt ikkagi kirjuks, ära häbene küsida abi pangatöötajalt. Keegi meist ei võta laenu iga päev ja alati on mõistlik konsulteerida spetsialistiga.

Allikas: https://laenukool.ee/blog/krediidi-kulukuse-maar-aitab-valida

5 nippi raha kogumiseks, isegi kui see tundub võimatu

Palgapäevast palgapäevani elamisel tundub raha kõrvale panemine võimatu. Kindla meelestatuse ja strateegiaga on aga päris palju võimalik saavutada. Selleks, et saavutada eesmärke on vaja distsipliini, pühendumist ja otsust alustada.

Esimese sammuna tuleks kõik oma kulud ja harjumused üle vaadata ning kirja panna.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/kokkuhoid/5-nippi-raha-kogumiseks-isegi-kui-see-tundub-voimatu/

Kuidas motiveerida ennast eelarvet pidama ja kust üldse alustada?

Eelarvestamine on protsess, mille käigus pannakse arusaadavalt ja detailselt kirja oma tulud ja kulud, et jääda oma rahaliste võimaluste piiresse, üritades saavutada teatud finantsilisi eesmärke. Näiteks oma toidukulutustel silma peal hoides saaksime koguda raha sügisese Mehhiko reisi jaoks. Või saaks tagasi maksta võteud järelmaksud ning võlad, et elada kohustustevabamat elu.

Eelarve koostamisel peaks unustama häbi ning panema kirja kõik asjad täiesti ausalt, mõeldes sellele, mida on vaja selle tegevusega saavutada.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/kokkuhoid/kuidas-motiveerida-ennast-eelarvet-pidama-ja-kust-uldse-alustada/

5 nõuannet, kuidas säästa raha

1. Vaata üle oma teenuspaketid

Jälgi, et maksaksid selle eest, mida reaalselt kasutad. Muuda telepakett optimaalseks ja maksa vaid nende kanalite eest, mida Sa tegelikult ka vaatad. Kui kasutad internetti vaid uudiste lugemiseks, ei ole mõistlik maksta kõige kiirema internetipaketi eest. Kui kasutad internetti peamiselt telefonis, võid jagada nutitelefoni internetti ka sülearvutile ja vältida topeltkulusid. Vaata üle ka enda telefonipakett, kuna turule on tulnud palju soodsamaid pakette, kus fikseeritud kuumakse sisaldab juba nii kõnesid, smse kui internetti.

2. Vaata üle oma laenuintressid

Juhul, kui Sul on kodulaen, autoliising või mõned muud finantskohustused, vaata üle oma intressid. Laenupakkujate konkurents on suur ja seetõttu on tihti võimalik saada mõnest teisest pangast paremad laenutingimused. Kokkuhoid võib tulla päris suur.

3. Kustuta kodus tuled ja lülita seadmed välja

Teadlaste poolt tehtud uuring näitab, et 30-40% seadmete eluajal kasutatavast elektrist kulub ooterežiimil olles. Seetõttu on targem lülitada seade täielikult välja otse seadmest või kasutades energiasäästlikku ootereziimi pistikupesa. Samuti kustuta tuled, kui Sa parajasti valgust ei vaja.

4. Kuuluta välja ostmiskeeld

Määra enda jaoks teatud kaubaartiklid, millele Sa teatud perioodil raha ei kuluta. Näiteks nädala sees väljas kohvi ei joo, sellel kuul uusi riideid ei osta vms. Peagi märkad, et hetke emotsiooni ajel oste kontrolli all hoides hoiad päris palju raha kokku ja kulutad vähem ka siis, kui ostmiskeeld enam ei kehti.

5. Suuremate ostude jaoks kogu raha

Suuremate ostude jaoks pigem kogu vajaminev raha. Krediitkaardi või laenuga asju ostes ei pruugi ostuvajadus olla piisavalt kaalutletud. Kui raha on pikemalt kogutud, siis on ost ka läbimõeldum ja pikemas perspektiivis kulud palju väiksemad. Kui kardad, et kulutad kogutava raha enne ära, siis ava endale teine konto, mis ei ole seotud deebetkaardiga. 

Allikas: https://laenukool.ee/blog/5-nouannet-raha-saastmiseks