Vaata lihtsaid nippe, kuidas toidupoes raha säästa

Pole tähtis, kui suur on sinu rahaline sissetulek, oma väljaminekutel tasub igal juhul silm peal hoida. Üks suuremaid kuluartikleid igapäevases eelarves on toit. Sageli aga on nii, et teame küll täpselt, kui palju kulub vee ja elektri, internetiteenuse või laste trennide peale. Kui aga küsida, kui palju läheb ühes kuus raha toidule, tekib mõttepaus, sest ega seda täpselt ei teagi.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/blogi/nutika-ostleja-saastublogi/vaata-lihtsaid-nippe-kuidas-toidupoes-raha-saasta/

Minu säästmise teekond – Getteri lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Oma rahaasju olen jälginud alates sellest ajast, kui kuskil 10-aastasena sain kaugeks jäänud vanaemalt kingituseks 3000 krooni, mis oli väga suur raha. Kui õigesti mäletan, siis tuli see raha lehma müügist, natuke naljakas meenutadagi. See oli aeg, mil vanaema hakkas oma talupidamisega otsi kokku tõmbama. Sealt sain ema abiga esimese korralikuma kogemuse, kuidas rahaga toimetada tuleb. Saadud raha eest ostsin näiteks omale jalgratta ja kiisudega voodipesu, mingi osa jäi ka edaspidiseks kasutamiseks.

Suuremat vajadust oma rahaasjadega tegeleda tundsin mõned aastad tagasi, kui stabiilne töökoht ja sissetulek koondamise tõttu kadus ning seejärel jäin ka lapseootele. Sellele järgnenud miinimum vanemahüvitis ning kaasa suur finantskohustuste koorem koos muutliku sissetuleku ja koroonasegadusega, pani minu ja mu elukaaslase korralikult proovile ja utsitas otsima parimaid lahendusi.

Eelarve pidamine tõi selguse

Just värskelt olen loobunud igapäevaste kulutuste kirjapanekust. Sellele eelnes umbes pool aastat kõikide väljaminekute kirja panemist, mis andis kategooriate kaupa väga hea ülevaate, millele raha tegelikult kulub.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-getteri-lugu

Suurem osa Eesti inimestest suudaks iga kuu säästa kuni 50 eurot

Eesti inimestest, kes investeerimisega ei tegele, suudaks 27 protsenti ühes kuus investeerimiseks kõrvale panna 20 kuni 50 eurot ning viiendik saaks kõrvale panna 50 kuni 100 eurot, selgus SEB korraldatud uuringust.

Samuti oli vastanute seas viiendik neid, kellel ei ole võimalik investeerimiseks säästa. Üheksa protsenti märkis, et nad suudaksid investeerida vähemalt 200 eurot kuus.

Need, kes on juba investeerima asunud, on ühes kuus valmis panustama veidi suuremate summadega – 23 protsenti vastanutest leiab ühes kuus investeerimiseks vähemalt 200 eurot.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/suurem-osa-eesti-inimestest-suudaks-iga-kuu-saasta-kuni-50-eurot/

Neli põhjust, miks alustada investeerimisega juba koolieas

Oma rahaga teadlikult ümberkäimine on nagu tervislike eluviiside jälgimine – sellega tuleks alustada juba varakult ning tegeleda järjepidevalt. Millised on sinu eelised, kui alustad raha kasvatamisega juba noorelt?

Säilitad raha väärtuse

Inflatsioon – keeruline sõna, aga tegelikult on sellele lihtne seletus. Inflatsioon tähendab kaupade ja teenuste hinnatõusu ehk teisisõnu ka raha väärtuse langust.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/neli-pohjust-miks-alustada-investeerimisega-juba-koolieas/

Minu säästmise teekond – Kairi lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Kui olen endaga kokku leppinud ja ei suuda sellest leppest kinni pidada, siis on see võitlus iseendaga, kus tugevam mina peab peale jääma.

Mõistsin, et peaksin oma rahaasju jälgima, kui kuu lõpus ja enne palgapäeva oli kontojääk väga nukker. Ma ei saanud eriti poestki midagi osta, rääkimata väljas söömisest. Mõtlesin, et ega mu palk ometi nii pisike ka pole ja natuke peaks oma kulusid vaatama, sest selline kuulõpu sendiveeretamine on paras ports stressi.

Minu peamine eesmärk hetkel on raha kõrvale panna, et kõik oma rahalised kohustused (õppelaen, arvuti järelmaks jm) muretult ära maksta. Lisaks sooviksin soetada millalgi uue telefoni. Minu utoopiline eesmärk on oma kodu sissemakse jaoks raha koguda (mis praeguste kinnisvarahindade juures on pea võimatu).

Praegu kirjutan üldiselt üles suuremad väljaminekud, (näiteks TV kanalid, telefoniarve, õppelaenu osamakse jne) mis kindlasti vaja kuu alguses ära maksta ja siis sellest tulenevalt vaatan, kui palju kõrvale panen. Jagan oma raha mitme eri pangakonto vahel, igaüks ise nimega (meelerahufond, hädaabifond, reisimine ja suurem ost). Lepin endaga kokku kulutamise summad ja kui see limiit on täis, siis on nii lihtsalt. Meil on elukaaslasega rahaasjad üldiselt eraldi, aga käime vajadusel mõlemad poes. Kuna mehe sissetulek on suurem, siis tema kanda on sujuvalt jäänud näiteks auto tankimine.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-kairi-lugu

Minu säästmise teekond – Elli lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Olin vaikselt lugenud aasta Kogumispäeviku liikmete tegevusi ning teiste edusamme, kuid mulle tundus, et nendel osalejatel olid suuremad sissetulekud, kui meie perel. Võtsin ühendust ühe grupi vedaja Katiga ning avaldasin arvamust, et keegi võiks kajastada ka keerulisema majandusliku olukorraga perekonna raskustest välja tulemist.

Meie pere oli see, kes elas vaevu palgapäevast palgapäevani. Meil puudusid igasugused säästud ja olime sattunud korralikku laenude nõiaringi, sest hädavajalikke asjugi saime osta vaid järelmaksu abil. Iga suurem väljaminek, kasvõi lapse jalanõude lagunemine, oli selline pisike katastroof. Tundsin, et ma rohkem ei taha ja ei saa nii jätkata.

Otsus muuta enda elu
Otsustasin, et midagi peab muutuma. Jaanuaris 2019 lõin oma blogi, milles hakkasin siis oma teekonda kirja panema (ellilepik.blogspot.com). Otsustasin ühe aasta jooksul kaasa teha kõik Kogumispäeviku väljakutsed ja vaadata, kuhu see mind viib.

Alustasin eesmärkide seadmisest. Teen seda siiani iga aasta alguses. Nii panin kirja esimesed eesmärgid: maksta ära ligi tuhande eurone krediitkaardivõlg, koguda raha elektripliidi ostmiseks ja vältida uusi järelmakse, alustada meelerahu- ja hädaabifondi loomist. Esilagu sain meelerahufondi maksta iga kuu vaid 20 eurot. Hädaabifondi kiire loomine tundus olulisem eesmärk, sest selle eesmärk oli aidata just vältida krediitkaardi kasutamist või uute laenude võtmist.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-elli-lugu

Minu säästmise teekond – Johanna lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Kogumist võib alustada kasvõi 10 sendi kaupa – tähtis on luua endale harjumus ja alles siis hakata seda täiendama!

Olen alati olnud pigem koguja kui kulutaja. Esimene iseseisva elu valgustatus saabus, kui kolisime elukaaslasega Tallinnasse ja avastasime, et toidule kulub üle 500 euro kuus – elades kahekesi, tundus see meeletu summa. Elukaaslase käe alt valmis toidueelarve tabel, kuhu iga toidule (ja majapidamiskraamile) kuluva summa kirja panime – tänu sellele tabelile oleme oma toidukulud kontrolli alla saanud, tabel on külmkapi küljes ja kasutame seda usinalt siiani!

Eelarve pidamiseks olen endale teinud Google Drive’i lihtsa tabeli, kus on halli värviga kirjas sissetulekud ja planeeritavad väljaminekud – kui vastav lahter saab täiendust, muudan kirja mustaks. Igale kategooriale on määratud kindel summa, suuremad kulud (nt toit, majapidamine) on koondatud ühele pangakaardile ning väiksemad (nt kassifond, uued riided) on sularahapõhised ja koondatud ümbrikutesse. Esimestel kuudel muutus tabel pidevalt, kuid 2 aastaga olen kõik nurgad ära lihvinud ja tabeli täitmine on lausa lust – minu eesmärk oli luua võimalikult lihtne ja üleliigsete detailideta tabel.

Minu ja minu elukaaslase praegune kõige suurem eesmärk on kokku saada sissemaksuraha oma kodu jaoks. Samuti on mul temaga pulmapurk, kuhu vaikselt raha kogume. Väikseid eesmärke hetkel pole, sest oleme paari aastaga kõik vajalikud kulutused ära teinud ja muu pudipadi on jooksvad kulutused, mis tihti piirduvad vaid oma aja panustamisega.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/ettevotlus/kogemuslood-2/minu-saastmise-teekond-johanna-lugu

Millised on raha kogumise ehk säästmisega seotud arvamused?

Raha ja raha kogumisega levib erinevaid arvamusi ning tihti leitakse põhjendusi, miks säästmine ei ole võimalik või tundub ebavajalik. Küll aga meil kõigil on eesmärgid – soovime minna pikemale reisile, soetada oma esimene kodu ning elada nii, et raha pärast ei pea muretsema. Küll aga oma eesmärkide täitmiseks peab alustama säästmisest.

MIS ON SÄÄSTMINE?

Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured.

Loe edasi: https://www.teeviit.ee/millised-on-raha-kogumise-ehk-saastmisega-seotud-arvamused/

Investeerimine on nagu tervisesport. Testi, kas oled selleks valmis!

Investeerimine on nagu tervisesport – enamus inimesi teab tema kasulikust toimest, kuid vähesed tegelevad sellega, sest pole harjumust. Investeerimisega mittealustamise peamiseks põhjuseks tuuakse sageli selleks vajaliku raha puudumine. Mõnikord ei jää investeerimiseks tõesti sentigi üle, aga tavaliselt pole inimestel õrna aimugi, kuhu nende raha kulub. Tänapäeval on võimalik investeerimisega ots lahti teha juba ühe euroga, mille enda eelarve kriitilise pilguga ülevaatamisel kindlasti leiab.

Olümpiavõitjaks ei saada üleöö. See eeldab vajalikku annet, pikaajalist sihipärast tööd ning tugevat soovi ihaldatud eesmärgi nimel pingutada. Ka finantsplaneerimine on sihtide seadmise protsess, mis nõuab püsivust, kannatlikust ning selget soovi enda rahaasju parandada. Kui te ei tea, kuhu te tahate minna, siis ei jõua te ka kunagi kohale.

Säästmisest nutika investeerimiseni

Teekond finantsvabaduseni saab alguse säästmisest ning kogutud raha nutikast investeerimisest. Selge visiooni olemasolu on eelduseks teadlikele investeerimisotsustele. Eesmärk ei tohi olla lihtne, kuid ta peab alati olema saavutatav.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/investeerimine/investeerimine-on-nagu-tervisesport-testi-kas-oled-selleks-valmis

Tahad investeerida, aga ei tea kuidas alustada?

Säästmine on hea, aga investeerimine võib olla veel parem. Raha ei pea koguma sahtlisse või kogumiskontole seisma – iga kuu kõrvale pandud summa pealt on võimalik kasumit teenida. Kui varasem kogemus investeerimisega puudub, võib esmapilgul tunduda, et tegemist on keerulise ja heitliku maailmaga, kuid tegelikult ei pea seda pelgama.

Ka algajal investeerijal on mitu head valikut, kuidas oma säästud kasvama panna.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/tahad-investeerida-aga-ei-tea-kuidas-alustada/