Eesti inimesed on kehvad säästjad. Siin on 9 nippi, kuidas kokku hoida

Värskest rahvusvahelisest uuringust tuli välja, et Eesti elanike rahatarkuse teadmised on küll suhteliselt head, ent käitumisse need ei kandu ja säästmisega on veel palju arenguruumi.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) korraldatud uuringust selgus veel, et viie aastaga on Eesti tulemused teadmiste osas pisut langenud, hoiakute ja käitumise osas aga paranenud, üldtulemus jäi samale tasemele.

Eesti tulemus viitab sellele, et ligi 40 protsenti elanikest ei kasuta oma teadmisi majandusliku heaolutaseme säilitamiseks või tõstmiseks. Ka ootamatusteks ei panda meelsasti raha kõrvale.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-inimesed-on-kehvad-saastjad-siin-on-9-nippi-kuidas-kokku-hoida/

Kindlad nipid: kuidas säästa raha nii, et see ka alles jääb?

Raha kogumine ei ole vaid eriti tubli inimese tegevus – see on tegelikult finantshügieen, millega saab end kindlustada ootamatuste, nagu näiteks haigus, töökaotuse, täiendavate väljaminekute või muu sarnase vastu. 

Kaalu riske ja sea eesmärgid

Esimene finantshügieeni reegel on mõelda oma eesmärkidele, samuti sellele, missugused ootamatused võivad ette tulla ning kui suur summa peaks eesmärkide saavutamiseks ja ohu maandamiseks tagavaraks olema. Sellest lähtudes saab koostada igakuise kogumiseelarve. 

Loe edasi: https://geenius.ee/blogi/maisikaardi-sonumid/kindlad-nipid-kuidas-saasta-raha-nii-et-see-ka-alles-jaab/

Märt Belkin: kuidas ma kriisi ajal aru sain, kui palju ma tegelikult raha raiskan ja sadu eurosid kokku hoidsin

Eriolukord ning kodus püsimine näitas kätte, kui palju ebavajalikke kulutusi ma tegelikult teinud olen, kirjutab Rahageeniuse vastutav toimetaja Märt Belkin.

Esiteks pean ütlema, et ilmselt enamikule lugejatest on kõik, millest siin artiklis kirjutan, üsna ilmselge. Usun aga, et paljudel meist on oma harjumusmustrid, mille peale me isegi ei mõtle, ent mis võivad olla kulukad – siin on minu omad.

Mul on väga mitmest küljest vedanud. Mul on vastutulelik tööandja ning valgekrae töökoht, mida saab vabalt teha ka kodukontorist. 

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/mart-belkin-kuidas-ma-kriisi-ajal-aru-sain-kui-palju-ma-tegelikult-raha-raiskan-ja-sadu-eurosid-kokku-hoidsin/

Ühe perekonna näide: kuidas säästa lihtsate nippide abil aastaga üle 6000 euro

Eriolukord on paljudele perekondadele toonud kaasa olulise languse sissetulekutes. Populaarse rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liige Anna Lutter jagab oma soovitusi, kuidas vähendatud eelarvega toime tulla ja lihtsate nippide abil tuhandeid eurosid säästa.

Eriolukord näitas paljudele peredele, et rahapuhvri olemasolu on ülioluline. Aasta alguses alustas oma perekonnaga säästuteekonda ka Kurtna kooli käsitööõpetaja Anna Lutter, kes on teinud läbi erinevaid väljakutseid, mille abil pere eelarvet kokku tõmmata.

Lisaks on Anna Lutter juba kuus aastat tegelenud ka ettevõtlusega, et teenida lisaraha. Tõsi, eriolukorra ajal langesid ettevõtlusest teenitavad summad sisuliselt nulli, sest vastavatud käsitööettevõttes Kuut tühistati kõik üritused.

„Just sellepärast oli hea, et olime perega aasta algusest rahalise puhvri kogumisega teadlikult tegelenud ja oma väljaminekud kaardistanud. Kõige alus on eelarve, sest alles pärast selle tegemist on võimalik mõista, mille arvelt saaks raha kokku hoida,“ avaldas Lutter.

Keskmise Eesti pere kõige suuremad kuluartiklid on toit, transport ja kodukulud. Millised nõuanded ja nipid on aidanud Lutterite perekonnal pärast sissetulekute vähendamist majanduslikult toime tulla?

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/uhe-perekonna-naide-kuidas-saasta-lihtsate-nippide-abil-aastaga-ule-6000-euro

Kolm head nippi säästude kogumiseks

Erinevad uuringud on kinnitanud, et kolmandikul Eesti peredest on sääste vaid ühe kuu jagu. Sageli tuuakse põhjenduseks, et palgast lihtsalt ei jää kõrvale panemiseks midagi üle. Tegelikult saab säästa igas suuruses palga juures.

Loe kolme erinevat säästmismoodust, mille abiga õnnestub aasta jooksul oma “meelerahu fondi” koguda üsna arvestatav summa.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/lhv-blogi/kolm-head-nippi-saastude-kogumiseks/

Miks ja kuidas alustada raha kogumisega juba täna?

Rahatarkusest rääkimiseks ei ole kunagi õiget ega valet aega. Oma rahaga teadlikult ümberkäimine on nagu tervislike eluviiside järgimine – seda tuleb teha järjepidevalt.

Mida tugevama baasi me noortena oma harjumustesse loome, seda kindlamini tunneme end oma rahaasjades tulevikus. Nagu tervisele, hakkame me ka finantsprobleemidele sageli tähelepanu pöörama alles siis, kui seisame nendega silmitsi.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/lhv-blogi/miks-ja-kuidas-alustada-raha-kogumisega-juba-tana/

Iga euro loeb – ole pangaülekandeid tehes tähelepanelik

Nüüd, kui majanduses on taas keerulised ajad ja teadmatus tuleviku ees suur, on õige aeg üle vaadata ja läbi mõelda oma kulutused. Kindlasti leiab igaüks võimaluse piirata kulutusi. Kokku on võimalik hoida kasvõi näiteks pangateenuste tasu pealt.

Eriolukord mõjub kulude kontrolli alla saamise soovile hästi – praegu on impulssostude, meelelahutuse ning restoranipraadide peale raske liiga palju kulutada. 

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/lhv-blogi/iga-euro-loeb-ole-pangaulekandeid-tehes-tahelepanelik/

Uurime järgi: kas öösel pesu pesemisega hoiab päriselt raha kokku?

Säästuteemalisi arutelusid lugedes on mulle silma jäänud, kuidas enda säästunipina tuuakse välja elektri börsihinna jälgimist ja pesupesemist soodsama tariifiga kellaajal või nädalavahetusel.

Kas nii on võimalik tõesti raha säästa? Kas ma peaksin end süüdi tundma, kui kell 17 ehk õhtusel tippajal pesumasina sisse lülitan? Varustatuna Oomipoest hangitud võimsuse mõõtjaga, asun tõde välja selgitama.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/uurime-jargi-kas-oosel-pesu-pesemisega-hoiab-pariselt-raha-kokku/

Märt Belkin: kuidas ma Elektrilevi arve 20 eurot madalamaks sain

Sattusin hiljaaegu rääkima sõbraga, kes kurtis, et Elektrilevi arved on hiiglaslikud. Summasid võrreldes tuli välja, et ehkki elame sama suures korteris ning kütame mõlemad elektriga, maksab ta igakuiselt umbes viis korda rohkem võrgutasu.

Suuresti on selle taga muidugi meie väga erinev tarbimine. Eelistan ise madalat temperatuuri – umbes 16 kraadi -, tema aga märksa kõrgemat. Erinevad on ka kodumasinad, mis samuti vahe sisse teeb.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/mart-belkin-kuidas-ma-oma-elektrilevi-arve-20-eurot-madalamaks-sain/

Staarinvestor annab nõu: kuidas rahalisest nõiaringist välja saada?

Mitmetest uuringutest on selgunud, et just jaanuar on paljude jaoks rahaliselt kõige raskem kuu ning seetõttu võtavad nii mõnedki arvete maksmiseks laene.

Investor ja rahakoolitaja Jaak Roosaare selgitab, kuidas nõiaringist välja astuda ja järgnevate kuude jooksul tagada, et sama asi ei korduks ka järgmisel jaanuaril. 

“Lugesin mõned päevad tagasi artiklit, kus räägiti sellest, et enam kui viiendik eestlastest peab arvete maksmiseks laenu võtma ja just eriti jaanuaris on reeglina inimestel näpud põhjas. Minu jaoks oli eriti üllatav asjaolu, et inimeste rahaline olukord on eelmise aastaga võrreldes halvenenud, kuigi majandus ja palgad on jõudsalt kasvanud,” märkis investor ja ettevõtja Jaak Roosaare. 

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/staarinvestor-annab-nou-kuidas-rahalisest-noiaringist-valja-saada/