5 nippi, kuidas saaksid kohe praegu hakata oma raha kokku hoidma

Kõigi prognooside kohaselt on meid ees ootamas külm ja pikk kütteperiood, kus rahakotil läheb vaid raskemaks. Kui veel ei ole seda jõudnud teha, siis mõistlik oleks üle vaadata kõik oma kulukohad, et küttearvete saabumisel päris hätta ei jääks. Soovitame sulle viis nippi, kuidas kohe praegu saaksid oma kulud väiksemaks ja kontrolli alla.

1. Tühista mugavusteenuste tellimused

Väga lihtne on olnud enda kaardiga siduda erinevaid mugavusteenuseid nagu Netflix, Spotify, Audible, Google Play pood, Youtube Premium jms, mis tagavad meile mõne mugavusteenuse veel mugavama kasutuse. 

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/kokkuhoid/5-nippi-kuidas-saaksid-kohe-praegu-hakata-oma-raha-kokku-hoidma/

September on ukse ees: neli olulist säästunippi, kuidas sügiseks valmis olla

Ekspertide hinnangul tuleb eesootav sügistalvine periood paljude jaoks finantsiliselt väga keeruline – seda võimendab eeskätt inflatsioon, mis ei näita kaugeltki vaibumise märke. Kuidas olla eesootavaks perioodiks valmis ning mida annab juba praegu ära teha selleks, et hinnatõus rahakotti nii suurt auku ei vajutaks, annab nõu Luminori klienditeenuste juht Kaspar Kork.

Vaata üle oma kodu küttelahendus

Korki sõnul on väga tähtis läbi mõelda, milline on inimese majanduslik seis ning kuidas oleks võimalik igakuiseid kulutusi vähendada, seda enam, et elektri- ja gaasihind ähvardavad lähitulevikus veelgi rohkem tõusta.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/september-on-ukse-ees-neli-olulist-saastunippi-kuidas-sugiseks-valmis-olla/

Ekspert annab nõu, kuidas oma kulud kokku tõmmata

Suur osa eestimaalastest elab endiselt palgapäevast palgapäevani, mis paneb eriti praeguse kiire hinnatõusu ajal küsima, kuidas paremini oma kulusid kontrolli all hoida. Nõu annab Luminori klienditeenuste juht Kaspar Kork.

Sageli on võimalik kulusid kokku hoida oma harjumusi üle vaadates ja neist kahjulikumatest loobudes. “Tihtipeale ei teadvustata, et kõige rohkem söövad igakuist eelarvet just väikesed pidevad kulutused, mis võivad konto väljavõttel paista esmapilgul kahjutud, kuid kõikide summade kokku arvutamisel selgub siiski, et just need moodustavad suure osa igakuistest kuludest,” ütles Luminori klienditeenuste juht Kaspar Kork. Näiteks kui inimesel on harjumus osta endale iga tööpäev kaasa 3,5 eurot maksev kohv, siis tähendab see aastas 890 euro suurust kulu.

Lisaks selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud värskest Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringust, et näiteks alkohol on üldise palgakasvu taustal muutunud inimestele järjest kättesaadavamaks, mistõttu tarvitatakse seda rohkem. Samuti saaks piirata ka teistele kahjulikele või liialt kulukatele harjumustele, näiteks tubakatoodetele või topsikohvile, kuluvat raha.

Säästmine algab Korki sõnul konkreetsete eesmärkide seadmisest. Üks lihtne ja mugav viis on kanda iga kuu alguses teatud summa teisele kontole kindla eesmärgiga, olgu selleks eesootav reis, uus kodu või midagi muud, millest ammu unistatud on. “Kui see eesmärk saab täidetud, on kõige esimene ülesanne ehk kulutamise muster vähemalt esialgu murtud,” ütles Kork. See aga ei tähenda, et unistusi või eesmärke ei võiks olla veel – põhjuse raha kokkuhoiuks leiab alati.

Kokkuhoiu lihtsustamiseks võiks igaüks enda jaoks selekteerida, millised kulud on tema jaoks igakuiselt vältimatud ning mille arvelt oleks võimalik teadlikult kokku hoida. “Kui sa tead, kuhu raha läheb, on seda lihtsam ka suunata,” lisas Kork.

Siiski on rahaasjade kirjapanemine ja analüüsimine paljude jaoks tüütu ja aeganõudev protsess, mistõttu jääb esialgu hästitoimiv plaan paljudel katki. Õnneks on järjest enam saadaval ka erinevaid rakendusi, mis aitavad kuludel mugavalt silma peal hoida. Kaspar Kork jagas kolm soovitust:

  • Bilance – eestlaste loodud tasuta telefonirakendus, mida on võimalik mugavalt pangakontoga ühendada ning mis aitab igakuiseid rahaasju paremini kontrolli all hoida;
  • Money Lover – samuti tasuta telefonirakendus, mis jagab kulud erinevatesse gruppidesse, tänu millele on rahaasjadest, eesotsas kulutustest koheselt parem ülevaade;
  • Wallet – paljude eurooplaste lemmikäpp rahaasjade kontrolli alla saamiseks. Rakendusest on saadaval nii tasuta kui tasuline versioon ning see ühendub erinevate Eesti pankadega, sealhulgas ka Luminori pangaga.

Allikas: https://luminor.ee/uudised/ekspert-annab-nou-kuidas-oma-kulud-kokku-tommata

Bigbank Eesti juht Jonna Pechter: kolm soovitust säästude osas, mida jagan ka oma emale

Viimase aasta kiire hinnatõus, Ukraina sõja tõttu segi paisatud majanduskeskkond, kõrged energiahinnad ja üldine ebakindlus sunnivad igaüht järgi mõtlema oma majandusliku hakkamasaamise peale. Neil, kel ettenägeliku inimesena mustadeks päevadeks pisut sääste kogutud, lisandub veel mure, kuidas seni teenitut kaitsta ja võimalusel kasvatadagi. Bigbank Eesti juht Jonna Pechter jagab kolme soovitust, mille sõnastamiseni viis teda rahateemadel peetud vestlus oma emaga

Ära hoia oma sääste tavalisel pangakontol!

Vahet pole, on siis tegu lihtsalt säästude, kirsturaha või mingiks kindlaks kaugemaks eesmärgiks kõrvale pandud summaga – ära hoia seda lihtsalt tavalisel pangaarvel, sest selle eest ei maksta intressi. Ehk siis nii toimides ei tööta su raha sinu jaoks ega kasva sentigi. Pikemaajalised säästud tuleb arveldusarvelt ümber paigutada tähtajalisele hoiusele. Samas on reaalsus see, et valdavat osa Eesti inimesi teenindavad suured kommertspangad nagu Swedbank ja SEB ei maksa täna ka tähtajaliselt hoiuselt eriti intressi. Selleks, et praegu oma säästudelt midagi ka teenida, tuleb tähtajalise hoiuse pakkumist küsida oma kodupanga konkurendilt. Näiteks Bigbank maksab aastasel hoiusel intressi 2%, pikemal hoiusel kuni 3% ja seda ilma igasuguste tehingu- või hooldustasudeta. 2-3% on oluliselt parem kui null – vormista oma säästud ümber ja ära kingi oma seisvalt rahalt teenitavat tulu niisama kodupangale

Hoiusel ja hoiusel on vahe – riigi garantii on ainult pangahoiusel!

Vaadates ümberringi majanduses ja rahaturgudel toimuvat, võib pangahoiuse eest teenitav paar- kolm protsenti tunduda ebapiisavana. Kõik me oleme näinud hoiu-laenuühistute või muude teenusepakkujate reklaame, mis meelitavad hoiustajaid ligi 6-7% või mõnikord isegi üle 10protsendi ulatuva aastatuluga. Pildid on ilusad, jutt kutsuv ning lubatakse turvalist rahapaigutust. Praktikas pole aga paraku kõik kuld, mis hiilgab – viimasel paaril aastal on pettusekahtlustega kriminaalasju algatatud kahe suure ühistu vastu ning nende ettevõtmiste hoiustajad on kas päriseks või vähemasti määramata ajaks ilma nii intressidest kui ka suuremast osast oma säästudest. Pane tähele – riiklik garantii on Tagatisfondi seaduse alusel ainult litsentseeritud krediidiasutuses ehk pangas hoiustatud rahal. Eesti Vabariik tagab igale pangahoiustajale (on see siis eraisik või firma) tema hoiuse ja sellelt teenitud ja veel välja maksmata intresside säilimise kogusummas kuni 100 000 eurot panga kohta. Ja isegi kui hoiu-laenuühistu või mõni teine teenusepakkuja kinnitab sulle, et ka neil on omad tagatised ja garantiid su raha säilimise osas, kontrolli kõik hoolega ja mitu korda üle. Karta võib, et lubatav garantii on ainult osaline ja ei ole kaugeltki samaväärne riigi omaga. Isegi kui intress on ahvatlev ja jutt tundub kindel, peab aru saama, et suurema intressi maksmiseks peab ka suurema riskiga äri tegema.  Oma säästudega oled aga riskimas sina, mitte mesijutu ajaja

Kaalu iga otsust põhjalikult – sul ei ole enam aega, et eksida ja kaotada!

Arvesta, et kui oled juba 60+ vanuses tavaline inimene, kes miljonäristaatusesse jõudmisest kahjuks kaugel, siis reaalsus on see, et oma rahaliste otsuste vigade paranduseks sul kahjuks enam aega ei jätku. Kui mina oma praeguses vanuses teen mõne riskantse investeeringu, siis mis seal’s ikka – kurvastan, lakun haavu ja hakkan taas raha koguma, et kaotus kogumise ja võimalusel ka edukamate investeeringutega tasa teha. Ma olen veel suhteliselt noor, mul on selleks aega. Pensionieelses või juba pensioniealises vanuses inimesel aga enam ei ole seda pikka investeerimishorisonti, mis võimaldab kaotusi ja eksimusi tagasi teenida.

Kui eeltoodu viib sind mõtteni, et oma sääste aktsiabörsile või mõnda muusse riskantsesse investeeringusse panna ikkagi ei julge, uuri lähemalt tähtajalise hoiuse teemat ja tingimusi. Täna Eesti pangahoiuste turu kõrgeimat intressi maksva kodumaise panga Bigbanki tähtajaliste hoiuste kohta saad lähemalt lugeda siit.

Allikas: https://www.bigbank.ee/blogi/kolm-soovitust-saastude-osas

5 nippi raha kogumiseks, isegi kui see tundub võimatu

Palgapäevast palgapäevani elamisel tundub raha kõrvale panemine võimatu. Kindla meelestatuse ja strateegiaga on aga päris palju võimalik saavutada. Selleks, et saavutada eesmärke on vaja distsipliini, pühendumist ja otsust alustada.

Esimese sammuna tuleks kõik oma kulud ja harjumused üle vaadata ning kirja panna.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/kokkuhoid/5-nippi-raha-kogumiseks-isegi-kui-see-tundub-voimatu/

Kuidas motiveerida ennast eelarvet pidama ja kust üldse alustada?

Eelarvestamine on protsess, mille käigus pannakse arusaadavalt ja detailselt kirja oma tulud ja kulud, et jääda oma rahaliste võimaluste piiresse, üritades saavutada teatud finantsilisi eesmärke. Näiteks oma toidukulutustel silma peal hoides saaksime koguda raha sügisese Mehhiko reisi jaoks. Või saaks tagasi maksta võteud järelmaksud ning võlad, et elada kohustustevabamat elu.

Eelarve koostamisel peaks unustama häbi ning panema kirja kõik asjad täiesti ausalt, mõeldes sellele, mida on vaja selle tegevusega saavutada.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/kokkuhoid/kuidas-motiveerida-ennast-eelarvet-pidama-ja-kust-uldse-alustada/

5 nõuannet, kuidas säästa raha

1. Vaata üle oma teenuspaketid

Jälgi, et maksaksid selle eest, mida reaalselt kasutad. Muuda telepakett optimaalseks ja maksa vaid nende kanalite eest, mida Sa tegelikult ka vaatad. Kui kasutad internetti vaid uudiste lugemiseks, ei ole mõistlik maksta kõige kiirema internetipaketi eest. Kui kasutad internetti peamiselt telefonis, võid jagada nutitelefoni internetti ka sülearvutile ja vältida topeltkulusid. Vaata üle ka enda telefonipakett, kuna turule on tulnud palju soodsamaid pakette, kus fikseeritud kuumakse sisaldab juba nii kõnesid, smse kui internetti.

2. Vaata üle oma laenuintressid

Juhul, kui Sul on kodulaen, autoliising või mõned muud finantskohustused, vaata üle oma intressid. Laenupakkujate konkurents on suur ja seetõttu on tihti võimalik saada mõnest teisest pangast paremad laenutingimused. Kokkuhoid võib tulla päris suur.

3. Kustuta kodus tuled ja lülita seadmed välja

Teadlaste poolt tehtud uuring näitab, et 30-40% seadmete eluajal kasutatavast elektrist kulub ooterežiimil olles. Seetõttu on targem lülitada seade täielikult välja otse seadmest või kasutades energiasäästlikku ootereziimi pistikupesa. Samuti kustuta tuled, kui Sa parajasti valgust ei vaja.

4. Kuuluta välja ostmiskeeld

Määra enda jaoks teatud kaubaartiklid, millele Sa teatud perioodil raha ei kuluta. Näiteks nädala sees väljas kohvi ei joo, sellel kuul uusi riideid ei osta vms. Peagi märkad, et hetke emotsiooni ajel oste kontrolli all hoides hoiad päris palju raha kokku ja kulutad vähem ka siis, kui ostmiskeeld enam ei kehti.

5. Suuremate ostude jaoks kogu raha

Suuremate ostude jaoks pigem kogu vajaminev raha. Krediitkaardi või laenuga asju ostes ei pruugi ostuvajadus olla piisavalt kaalutletud. Kui raha on pikemalt kogutud, siis on ost ka läbimõeldum ja pikemas perspektiivis kulud palju väiksemad. Kui kardad, et kulutad kogutava raha enne ära, siis ava endale teine konto, mis ei ole seotud deebetkaardiga. 

Allikas: https://laenukool.ee/blog/5-nouannet-raha-saastmiseks

Kui mitu arvelduskontot peaks sul tegelikult olema?

Esimene samm rahaasjade haldamisel on eelarvestamine. Paljudele võivad Exceli tabelid ja kuluaruanded esimese hooga tunduda keerulised ja ehk liiga detailsed. On näiteks ju veel neidki, kes oma rahavoo paremaks haldamiseks koguvad raha erinevatesse ümbrikutesse. Kuid praeguse sularahavaese arveldamise ajal võiks oma mõtlemist ajakohastada ja luua erinevateks vajadusteks eri arvelduskontod.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/kokkuhoid/kui-mitu-arvelduskontot-peaks-sul-tegelikult-olema/

Kuidas säästa ja investeerida väiksemast palgast?

Tihtilugu ütlevad inimesed, et investeerimise kõrvalt tahaks ka säästa (või vastupidi), aga kahjuks pole see võimalik – kogu sissetulek kulub ju elamise peale ära. Tegelikult on siiski võimalik teha edukalt mõlemat, olenemata igakuisest sissetulekust.

Küsimusele “Kumb on tähtsam – investeerimine või säästmine?” võib vastata omakorda küsimusega: “Miks mitte mõlemad?”. Säästud annavad sulle kaitse ootamatute väljaminekute tekkimisel, neid kasutades ei löö ootamatus sinu igapäevaelul tegevusplaane segamini. Investeerimine on aga sinu enda muretuma tuleviku tagamiseks, ainult kasvatad piisavalt raha, et sinu eluolu pikemas perspektiivis ootustele vastab.

Kuidas neid kahte samaaegselt teha? 

Kui sul on keskmine või väiksem sissetulek, võib näiteks kodulaenu, järelmaksude ja esmatarbekaupade kõrvalt raha kõrvale panemine ja investeerimine tunduda üsnagi keeruline.

Säästmist ja investeerimist saab väiksema sissetulekuga inimene alustada siis, kui ta on hoolega läbi mõelnud, et mida tal tegelikult läheb vaja ja mida mitte. Lihtsaim meetod selguse saamiseks on panna kirja kõik ühes kuus tehtud väljaminekud ning kuu lõpus hinnata, kas ja milline kulutus oli tõepoolest hädavajalik ja milline ehk mitte.

Kui avastad näiteks, et kasutad isiklikku autot harva ning takso ja ühistranspordiga sõitmine osutub kuude jooksul isegi soodsamaks, siis tõenäoliselt on mõistlik proovida autovaba elu.

Järgmiseks võib selguda, et ootamatult suur summa kuus läheb erinevate teenuste tarbimisele. Jällegi tasub läbi mõelda: kas mul on ikka tegelikult vaja neid 130 telekanalit, või kas erinevate mobiiliäppide kuutasud on tõesti vajalikud, ehk saab neid perega jagada? Kas on veel mõni kodu- või mugavusteenus, mille kuutasu saab kas vältida või vähendada?

Ka igapäevased väikesed väljaminekud, sageli emotsionaalsed ostud on need, millelt tavaliselt on võimalik säästa.

Kui leiad nendes kuludes kokkuhoiukohti, siis oledki leidnud lahenduse, sest juba 50 eurot kuus säästu- ja investeerimiskonto vahel ära jagada on suur võit! Järjepidevalt, iga kuu sedasi tegutsedes vaatab sinu kontodel mõne aja pärast vastu päris ilus summa.

Investeerimist ei tohiks peljata ja edasi lükata ainuüksi sellepärast, et sinna paigutatav summa tundub liiga väike. Alusta kas või 20 eurost kuus, sest investeerimise eesmärk ongi teenida kasu pikaajalises perspektiivis.

Pane paika eesmärgid

Nii säästmine kui ka investeerimine vajab eesmärki, milleni jõuda soovid. Kas sinu eesmärk on tagada endale kergem pensionipõlv? Või koguda raha hoopis kodu ostuks? Kõik algab eesmärgi seadmisest, sest siis on sinnapoole ka lihtsam pürgida. Pane enda jaoks paika nii summad kui ajakava, siis näed kuidas oma soovidele sammsammult lähemale liigud.

Kasulik ja mugav viis on kasutada näiteks oma pangakonto automatiseerimist, ehk kanna sobivad summad põhipalgast automaatselt säästu- ja investeerimiskontole. Kui arvelduskontole jääb igapäevakuludeks  väiksem summa, siis seegi distsiplineerib ja aitab vältida liigseid kulutusi.

Ka suuremate sissetulekute saajad väidavad, et sama reegel kehtib – mida väiksem on kontol olev summa, seda väiksemad on kulutused. Abiks on ka isiklik eelarvetabel, kuhu kannad kõik kulud ja tulud – see ülevaade annab hea baasi, et oma rahaasjad hästi organiseeritud hoida.

Kreditex Ühisraha portaalis on investeerimine sinu jaoks väga mugavaks tehtud – kasuta Autoinvest teenust, see on käed-vabad teenus, millega tagad, et sinu raha on alati kasumlikult kasvama pandud.

Tutvu Kreditex Ühisraha investeerimisvõimalustega lähemalt siin.

Allikas: https://www.kreditex.ee/kuidas-saasta-ja-investeerida-vaiksemast-palgast/

Säästunipp: lao asjad ostukorvi ja oota, kuni e-posti tuleb pakkumine

Selleks, et saada soodustust, ei pea olema sünnipäev või ootama musta reedet. Kuna e-poodides hüljatakse keskmiselt 75 protsenti ostukorvidest, on paljud poed seadistanud ostu lõpule viimiseks süsteemi, mille kaudu saad säästa.

Ostukorvi meeldetuletus

E-poodide suureks eeliseks on automaatturunduse seadistamise võimalus. Need on programmid, mis aitavad kliendil leida poest enda otsingule sarnaseid tooteid või näidata enim ostetud kaupu.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/saastunipp-lao-asjad-ostukorvi-ja-oota-kuni-e-posti-tuleb-pakkumine/