Lihtsad nipid, kuidas säästmine endale võimalikult lihtsaks muuta

Me kõik teame, et 10 protsenti palgast peaks igal kuul minema säästudesse ning poest või veebipoest võiks oste teha ainult siis, kui midagi päriselt vaja on. Aga miks on see kõik praktikas inimestele ikkagi nii raske? Näiteks leiti Luminori tellitud uuringu käigus, et vaid 27 protsendil vastanutest on sääste piisavalt, et kriisiolukorras kuu aega ära elada ning 30 protsendil piisavalt, et ära elada 2 kuud.

Luminori igapäevapangaduse projektijuht Kristiina Männi räägib, kuidas säästmine endale võimalikult lihtsaks ja muretuks muuta. 

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/lihtsad-nipid-kuidas-saastmine-endale-voimalikult-lihtsaks-muuta/

Mida teha, et inflatsioon su sääste ära ei sööks?

Paljud inimesed hoiavad oma sääste hoiustes või lasevad neil pangaarvel omasoodu tiksuda. See tähendab, et inimese teadmata kaotab kogutud summa iga aastaga inflatsiooni tõttu tasapisi väärtust. Ometi on kõigil võimalus oma säästud kasvama panna, kuid sageli on investeerimisega alustamisel takistuseks hirm, mis on tingitud vähesest finantskirjaoskusest. 

Luminori investeerimis- ja riskianalüüsi tiimijuht Anton Skvortsov räägib, kuidas majandada oma sääste võimalikult riskivabalt, aga siiski nende pealt kasumit teenida.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/mida-teha-et-inflatsioon-su-saaste-ara-ei-sooks/

Seitse nippi, kuidas ka väikese palga juures sääste koguda

Sageli arvatakse, et säästa suudavad vaid need, kellel on väga suured sissetulekud. Tegelikult on võimalik lihtsate nippide abil säästa ka väiksema sissetuleku juures. Populaarse rahatarkuse grupi Kogumispäevik liikmed jagavad oma nõuandeid, kuidas edukalt raha säästa.

Olen isegi pidanud hakkama saama 300-500 euro eest kuus ja tänu heale eelarvepidamisele suutnud koguda säästupuhvri kuueks kuuks,“ avaldab üks #kogumispäeviku grupi liige. Kuidas ja millest raha säästmist alustada ja mis aitaks edukalt eelarves püsida? Oma nõuandeid jagavad Kogumispäeviku grupi liikmed.

1. Eelarvestamisega alustamine on kergem kui tundub

Eelarve koostamine tuleb endale teha võimalikult lihtsaks, nii tagad ka selle järjepideva täitmise. Märkmik, Excel, mobiilirakendus või hoopis midagi muud – valikuid eelarvestamise lihtsustamiseks on mitmeid. Kui soovid eelarvet täita Excelis, kuid programmi valemid jätavad külmaks, võid inspiratsiooni otsida internetist, kust leiad tasuta alla laadimiseks sadu erinevaid näidiseelarveid. Elu teevad kergemaks ka mobiilirakendused, mis on abiks eelarve jälgimiseks reaalajas. Kogumispäeviku liikmed soovitavad rakendusi nagu näiteks Monefy, YNAB, Wallet, MoneyWise ja 1money.

2. Põhjalik ülevaade on parim abiline

Detailne ülevaade oma kulutustest on eriti oluline siis, kui tegemist on väikse eelarvega. Mida detailsemalt oma kulutusi jälgid, seda paremini saad ülevaate võimalikest kokkuhoiukohtadest. Näiteks paari eurosed kulutused tunduvad üksikuna võttes tühistena, kuid kuu lõpus samalaadsete ostude kokku liitmisel küündivad summad sadade eurodeni. „Kasvõi igapäevaselt tööle minnes 3 eurot kohvile kulutamine teeb kokkuvõttes ühes kuus pea 100 eurot!“ toob üks grupiliige näite.

3. Võta appi pangakonto väljavõtted ja tšekid

Tänapäeval tehakse paljud ostud kaardiga ning pangaväljavõttest on võimalik saada kiire ülevaade oma kulutustest. Sularaha kasutades on mõistlik aga tšekid alles hoida, siis ei pea hiljem mõistatama, mille peale raha kulus. „Kogume tšekid alati ühte korvikesse. Kui süsteem on paigas, siis aitab see lihtsamini ka järjepidev olla ja nii on kergem eesmärki täita,“ jagab üks grupiliige.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/elustiil/7-nippi-kuidas-ka-vaikse-sissetuleku-juures-saastupuhvrit-koguda

Säästmine: pane eesmärk paika ja alusta kohe!

Koroonaviirusest tingitud kriis oli hea näide sellest, miks peaks igal inimesel olema vähemalt kahe-kolme kuu sissetuleku jagu sääste. Kui täna kipub keskmine eestlane olema rohkem tarbija kui säästja, siis selleks, et inimesed ootamatuste tõttu tulevikus hätta ei jääks, tuleb oma seniseid harjumusi muuta.

Eesti inimeste teadmised rahatarkusest on tasapisi kasvamas, eriti noorema põlvkonna seas. Mida paremad teadmised inimestel säästmise ja investeerimise kohta on, seda paremini oskavad nad end tulevikuks kindlustada. Luminori vanemkliendihaldur Kaire Mäger räägib lähemalt sellest, kuidas võimalikult vähese vaevaga säästmine ja investeerimine oma elu osaks muuta.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/saastmine-pane-eesmark-paika-ja-alusta-kohe

Viis lihtsat nippi raha säästmiseks

Raha säästmiseks on oluline teha eelarve ning iga kuu osa tuludest silma alt ära panna, tõdeti Luminori rahatarkuse teemalisel veebiseminaril.

Luminori vanemkliendihaldur Kaire Mäger ütles veebiseminaril, et igal inimesel võiks olla keerulisemate aegade jaoks mõeldud kolme kuni kuue kuu tulude suurune säästupuhver. „See inimene, kellel on praeguses olukorras säästud olemas, tunneb end kindlasti paremini ja tema meelerahu on suurem kui inimesel, kellel sääste pole. Just sellised keerulised ajad, nagu praegugi näeme, tuletavad meile meelde säästmise olulisust,” rääkis Mäger.

Säästmist tasub alustada kohe, esimesel võimalusel. Vanemkliendihalduri hinnangul tuleb säästmisega alustamiseks igal inimesel oma igapäevaharjumised kriitilise pilguga üle vaadata. Tulude ja kulude kirjapanekuks võib kasutada erinevaid äppe, Exceli tabelit või ka lihtsalt paberit. Oluline on, et oleks olemas ülevaade, kust raha tuleb ja kuhu kulub. „Kui selline eelarve on olemas, siis on tavaliselt juba näha ka need kohad, kust saab kokku hoida. Näiteks üks levinud tarbetu kulukoht on emotsiooniostud, mida aitab vältida ostunimekirjaga poes käimine,” selgitas Mäger.

Veel üks hea nipp säästmiseks on palgapäevaks püsimakse tegemine kas siis hoiusele, investeerimiskontole või mujale. Asja mõte on osa rahast silma alt ära kanda. „Kui raha on lihtsasti ligipääsetaval tavakontol, kipuvad tulema ka emotsiooniostud,” nentis Kaire Mäger ja lisas, et teine variant on kanda päev enne palgapäeva käimasoleva kuu jääk teisele arvele.

Säästes ja investeerides on oluline silmas pidada investeeringute hajutamist ja sellise likviidsuspuhvri hoidmist, mida on võimalik äkki tekkinud vajaduse korral kiiresti kasutada. Näiteks kui kogu raha on investeeritud kinnisvarasse, siis üleöö kerkinud probleemide korral pole seda võimalik ruttu ja lihtsalt kätte saada. Seega võiks säästud olla jagatud erinevate gruppide vahel, nagu näiteks likviidne puhver, aktsiad, fondid ja kinnisvara.

Mägeri sõnul ei tasu rasketel aegadel tühistada pikas perspektiivis kasulikke kogumisviise nagu näiteks pensioni III samba maksed. „Kuigi seda on lihtne teha, vajaks selline otsus väga põhjalikku kaalumist. Esiteks on tegu tulumaksusoodustusega kogumisega ja teiseks saab olukorras, kus väärtpaberiturgudel on hinnad all, oluliselt odavamalt vajalikke investeeringuid kätte,” lisas ta.

Hea ülevaatlik lehekülg, kust leiab palju rahatarkusega seotud infot, on minuraha.ee.

Viis soovitust säästmiseks:

  1. Alusta säästmisega kohe, sest iga päev on tähtis.
  2. Koosta oma tulude ja kulude ülevaade, nii näed võimalikke kokkuhoiukohti.
  3. Käi poes ostunimekirjaga, et vältida emotsioonioste.
  4. Kanna igal kuul kindel summa arvele, kust seda pole liiga lihtne kätte saada.
  5. Ära lõpeta rasketel aegadel pikaajalisi kasulikke investeeringuid nagu näiteks pensioni III samba maksed.

Allikas: https://www.luminor.ee/ee/uudised/viis-lihtsat-nippi-raha-saastmiseks

Neli küsimust, mis aitavad Sul rohkem säästa

Selleks et saaksid edaspidi säästa senisest enam,

  • võta internetipangast viimase 12 kuu kontoväljavõte;
  • koosta selle põhjal detailne sissetulekute ja väljaminekute tabel ning
  • leia sealt tabelist vastus neljale alljärgnevale küsimusele.

1. Kas kõik kulutused on olnud vajalikud?

Vaata üle elektri- ja veetarbimine, kulutused toidule ja riietusele ning muidugi teenused. Kas Sa tõepoolest vajad paketti, mis sisaldab kõige kiiremat internetti või kõige rohkem telekanaleid? Suured kuluartiklid on ka sagedane väljas söömine, topsikohv ja snäkid.

Vaata üle transpordikulutused. Buss või tramm on odavam kui auto või takso. Jalgratas on kõige tervislikum.

Kahjulikud harjumused on samuti kulukad. Näiteks kui suitsetad päevas kaks pakki sigarette, siis kulub sellele aastas ligi 3000 eurot. Sama raha eest saaksid osta uue jalgratta ja käia perega lähiriikides puhkamas, peale selle võiksid paigutada veel 100 eurot kuus kogumishoiusele.

2. Kui palju oled teinud emotsionaalseid impulssoste?

Selgita vähegi suurema ostu eel välja, kas saaksid sama asja teise müüja käest soodsamalt. Vaata ka piiri taha: tihti on välismaalt tellitud kaup isegi saatmiskuludega koos odavam kui Eestist ostes.

3. Kui palju oled tasunud intresse?

Väikelaenu, krediitkaardi ja järelmaksu asemel kasuta võimaluse korral hoopis kogumishoiust: pane suurema ostu tarbeks iga kuu väike summa kõrvale. Nii saad intressi maksmise asemel hoopis intressi teenida.

4. Kas odav asi on ikka odav?

Suurema ostu puhul jälgi hilisemat ülalpidamiskulu. Näiteks eri hinnaklassis kodumasinate energiatarbimine on üsna erinev, nagu ka autode kütuse- ja hoolduskulu ning kindlustusmakse.

Teadlikku säästmist!

Autor: Tanel Veisson, hoiuste tootejuht

Allikas: https://www.luminor.ee/ee/uudised/neli-kusimust

Säästmine: kuidas vähendada kulusid ning koguda kriisiolukorraks tagavara?

Ekspertide hinnangul peaks igal inimesel olema ettenägematuteks olukordadeks vähemalt kolme kuu sissetuleku jagu sääste. Luminori tellitud uuringust on aga selgunud, et 27 protsendil vastanutest on sääste piisavalt, et kriisiolukorras vastu pidada kõigest kuu aega, ning 30 protsendil piisavalt, et pidada vastu kaks kuud.

Luminori rahatarkuse projektijuht Meery Reitel õpetab, kuidas oma kuludel ja tuludel paremini silma peal hoida ning endale piisav tagavara koguda.

Ole valmis kõigeks

Ootamatud sündmused võivad majanduslikult jalust rabada igaühe, sõltumata tema sissetuleku suurusest.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/saastmine-kuidas-vahendada-kulusid-ning-koguda-kriisiolukorraks-tagavara/

Kaheksa müüti raha säästmise ja investeerimise kohta

Raha säästmise ja investeerimise ümber liigub hulk valearusaamu, mis tegelikult ei vasta tõele. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus toob välja kaheksa levinuimat müüti ning jagab nõuandeid, kuidas säästmise ja investeerimisega algust teha.

Müüt nr 1. Säästa suudavad vaid väga suure sissetulekuga inimesed

Tegelikult piisab säästmisega alustamiseks vähesest – kümnest-paarikümnest eurost kuus –, millest koguneb aastaga juba täiesti arvestatav summa. Säästmise puhul on kõige tähtsam järjekindlus, seega tekita endale harjumus raha kõrvale panna. Kõigepealt tuleks maksta iseendale ehk kanda kindel summa palgapäeval kohe kõrvale. Soovitatav on säästa 10–20% sissetulekust.

Müüt nr 2. Ma ei saa endale säästmist lubada

Küsi parem endalt, kas sa suudaksid kulutada 10% mõistlikumalt. Näiteks alusta oma toidukulude analüüsimisega: kui palju sisaldab sinu ostukorv emotsioonioste ning kui palju ostudest on läbimõeldud? Planeerides nädala menüüd ette ja käies poes ostunimekirjaga saab märkimisväärselt raha kokku hoida. Küsimus on seega mõtteviisis: mõtle, kust saab 10% kokku hoida, ning suuna see raha hoopis oma säästude suurendamiseks.

Müüt nr 3. Raha säästa pole mõtet, sest inflatsioon sööb selle nagunii ära

Kui su perel tekib ootamatu olukord (nt keegi kaotab töö, auto vajab remonti), siis on hea, kui sul on säästupuhver, kust kohe raha võtta. Muidu peaksid kaaluma tarbimislaenu võtmist, mille intressimäärad on üüratud. Seega, kas valiksid 2000 eurot, mis on inflatsiooni poolt veidi puretud, kuid mis annavad sulle ja su perele turvatunde, või tühjad pihud? Kuni kuue kuu väljaminekute ulatuses sääste võiksid hoida eraldi pangakontol. Kui raha on juba rohkem kogunenud, tuleks mõelda investeerimise peale.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kaheksa-muuti-raha-saastmise-ja-investeerimise-kohta

Eesti inimesed on kehvad säästjad. Siin on 9 nippi, kuidas kokku hoida

Värskest rahvusvahelisest uuringust tuli välja, et Eesti elanike rahatarkuse teadmised on küll suhteliselt head, ent käitumisse need ei kandu ja säästmisega on veel palju arenguruumi.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) korraldatud uuringust selgus veel, et viie aastaga on Eesti tulemused teadmiste osas pisut langenud, hoiakute ja käitumise osas aga paranenud, üldtulemus jäi samale tasemele.

Eesti tulemus viitab sellele, et ligi 40 protsenti elanikest ei kasuta oma teadmisi majandusliku heaolutaseme säilitamiseks või tõstmiseks. Ka ootamatusteks ei panda meelsasti raha kõrvale.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-inimesed-on-kehvad-saastjad-siin-on-9-nippi-kuidas-kokku-hoida/

Kindlad nipid: kuidas säästa raha nii, et see ka alles jääb?

Raha kogumine ei ole vaid eriti tubli inimese tegevus – see on tegelikult finantshügieen, millega saab end kindlustada ootamatuste, nagu näiteks haigus, töökaotuse, täiendavate väljaminekute või muu sarnase vastu. 

Kaalu riske ja sea eesmärgid

Esimene finantshügieeni reegel on mõelda oma eesmärkidele, samuti sellele, missugused ootamatused võivad ette tulla ning kui suur summa peaks eesmärkide saavutamiseks ja ohu maandamiseks tagavaraks olema. Sellest lähtudes saab koostada igakuise kogumiseelarve. 

Loe edasi: https://geenius.ee/blogi/maisikaardi-sonumid/kindlad-nipid-kuidas-saasta-raha-nii-et-see-ka-alles-jaab/