Kas usud rahahoroskoopi või asud sel aastal ise tegutsema?

Tähed oskavad meile väidetavalt nõu anda nii suhete kohta kui ka finantsvallas. Algav valge roti aasta ennustab näiteks Jääradele üsna muutlikku finantsseisu, Kaksikutele aga lubatakse rahalise seisu paranemist ja vaba raha investeerimist. Isegi kui usud horoskoope, tasub siiski kindluse mõttes ka ise rahaasjade üle kontroll haarata. Millest alustada ja mida teha, et olla uuel aastal rahatargem?

Alusta eesmärkidest

Eesmärk ilma plaanita on lihtsalt soov. On tõestatud, et eesmärkide seadmine parandab sooritust, kuid sihte tuleb seada targalt. Hea eesmärk on isiklikult oluline, selge, mõõdetav ja ajaliselt piiritletud. Näiteks, panen iga kuu kuni septembrini kõrvale 65 eurot, kogudes 1. septembriks 500 eurot, et osta uus diivan. Selline selget kasu näitav eesmärk on palju motiveerivam kui otsus lihtsalt vähem kulutada. Pikaajaliste eesmärkide seadmisel pea aga meeles, et ükski unistus ei ole kättesaamatu, kui selle poole teadlikult püüelda.

Tekita endale uued harjumused

Ligikaudu 40% meie igapäevategevustest on automaatsed ja harjumuspärased. Osa harjumusi on kasulikud (nt hammaste pesemine), osa aga kahjulikud (nt liigne kohvijoomine). Halvad harjumused mõjuvad omakorda ka meie rahakotile. Näiteks, kui oleme harjunud igal hommikul ostma tanklast 3-eurost kohvi või kui käime iga päev toidupoes. Selleks, et käitumist muuta, tuleks soovitud muutus siduda igapäevaste harjumustega. Näiteks, võttes hommikuti kohvi termosega kaasa ja pannes tanklast mööda sõites 3 eurot hoopis auto kindalaekasse. Aastas saab sellise väikese muudatusega säästa ligikaudu 700 eurot.

Pea eelarvet

Eesmärkideni jõudmiseks on vaja omajagu plaanida. Esmalt tuleks analüüsida, millele raha kulub, mille arvelt oleks võimalik säästa ja kuidas säästetavat summat kasvatada. Plaanimiseks on mitmesuguseid viise, näiteks mobiilirakendused, Exceli tabel, internetipangas olev Rahaplaneerija või paber ja pliiats. Oluline on üles märkida ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad.

Alusta sellest, et tuleta meelde oma viimase kuu tulud ja kulud. Pane kirja, kui suured olid sissetulekud ja millele raha kulus. Seejärel analüüsi suuremaid kulutusi ja mõtle, kas need olid põhjendatud või leidub tulevikus säästlikumaid alternatiive. Kui eelmise kuu kulud kirjas, koosta uuele lehele järgmise kuu sissetulekud ja plaani vastavalt sellele kulud. Määra igale kulukategooriale soovitud kulutuste tase ja püüa sellest kinni pidada.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kas-usud-rahahoroskoopi-voi-asud-sel-aastal-ise-tegutsema

Uus trend: Minimalistlikud jõulud

Juba novembrist on kaubanduskeskuste parklad autosid täis ja käib üks suurem ostlemine. Ostupühad nagu e-esmaspäev, must reede ja küberesmaspäev meelitavad kliente oma kukrut kergendama. Ostame kokku jõuluehteid ja -kaunistusi, „koledaid“ jõulukampsuneid ja kingitusi perele ning sõpradele. Käib üks suuremat sorti ületarbimine. Saame kingituseks asju, mida me ei vaja ning kingime asju, mis saajale ei pruugi meeldida. Kui arvestame sisse ka sõidud ning külaskäigud, erinevad jõulupeod ja uhked pidulauad, siis enamike rahakott peale suuri pühasid, on üsna õhuke.
Mis on minimalism? Tarbimise seisukohast tähendab minimalism, et omatakse vaid seda, mida reaalselt vaja on. Minimalistid ei oma teadlikult kõike üleliigset, et keskenduda rohkem sellele, mis on elus oluline. Minimalism aitab säilitada selge meele ja asjade lihtsuse.
Minimalistlikud jõulupühad aitavad Sul keskenduda sellele, mis on oluline. Teadlased on kinnitanud, et liigne asjade omamine tekitab stressi ning rahulolematust. Kõige suurema õnnetunde toovad aga lähedased suhted ja kohalolu.

Loe edasi “Uus trend: Minimalistlikud jõulud”

Neli viisi, kuidas saad veel sel aastal oma rahaasjad joonde ajada

Aasta lõpuni on veel piisavalt aega, et ette võtta mõned toimingud, mis aitavad järgmisel aastal raha kokku hoida.

Vaata üle oma püsikulud 

Kui sa pole viimase aasta jooksul oma mobiiltelefoni paketti uuendanud, on sul suure tõenäosusega võimalik parematel tingimustega teenust saada. Ükskõik kas siis sama teenust soodsamalt või sama tasu eest rohkem teenuseid – näiteks rohkem internetimahtu või tasuta telefoni.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/neli-viisi-kuidas-saad-veel-sel-aastal-oma-rahaasjad-joonde-ajada/

Elektriarve liiga suur? 3 viisi, kuidas kütteperioodil kulusid kontrolli all hoida

Talv toob paratamatult kaasa suure muutuse elektriarvetes ning tihti tulevad suuremad arved igal aastal halva üllatusena. Kui soovid oma kulud kontrolli all hoida, siis siin on 3 nõuannet, kuidas elektrikulusid vähendada.

1. Veendu oma küttesüsteemi energiasäästlikkuses

Suurim säästupotentsiaal peitub just küttes. Kuna Eesti kliimas peab kütma ligi pool aastat, kulub sinna ka kõige rohkem energiat. Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused. Näiteks elektril töötavate radiaatorite ja põrandakütte kasutuselevõtuks vajalik esmane investeering võib olla küll kõige väiksem, aga püsikulud on talvel kõrgema elektrihinna tõttu ka märkimisväärselt suuremad.

Kui armastad vannitoas jalge all sooja kivipõrandat, siis tea, et just sellel mugavusel võib olla suur mõju ka sinu talvisele elektriarvele. Vanast õliradiaatorist või elektripuhurist märksa ökonoomsem lahendus on näiteks õhksoojuspump.

Kui soovid seadme elektrikulu arvutada koos kõikide kuludega, siis saad seda teha minu tehtud kalkulaatorist: https://elekter.pere-eelarve.eu/

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/kodu/elektriarve-liiga-suur-3-viisi-kuidas-kutteperioodil-kulusid-kontrolli-all-hoida

Rahaasjad korda töötuba – TASUTA

Inspireerituna sellest uudisest https://www.pere-eelarve.eu/pea-kolmandik-inimesi-ei-saasta-sissetulekust-mitte-midagi/ pakub Taavi Pertman hetkel ühte enda rahatasku töötuba täiesti tasuta.

Soovitan kõigil koolitusest osa võtta, kuna kasu, mis saate võib olla tohutu. Tehke töötuba täielikult läbi. 🙂

Loe edasi “Rahaasjad korda töötuba – TASUTA”

10 rahatarkuse nõuannet noortele

Rahatarkus ehk finantskirjaoskus on tänapäeval sama vajalik kui kirjutamine, arvutamine, iseseisev riidessepanek ja elementaarsed oskused suhtlemiseks. Rahatarkus on teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis tagab rahaasjades arukate otsuste tegemise. Rahatarkus on näiteks oskus koostada eelarvet, teadmised investeerimise põhitõdedest ning säästev ja vastutustundlik hoiak raha suhtes.

Nii nagu treeningu alustamisega, on ka rahatarkuse omandamise puhul kõige keerulisem just esimene samm. Proovi neid kümmet lihtsat nippi, mille abil saada rahatargemaks.

Loe edasi “10 rahatarkuse nõuannet noortele”

Kuidas õpetada säästlikku majandamist lastele?

Populaarses rahatarkuse grupis #Kogumispäevik keskendutakse oktoobris sellele, kuidas hoida keskkonda ja samaaegselt ka raha säästa. Kuidas aga õpetada säästlikku majandamist lastele? Teemat aitas avada ajakirja EMA peatoimetaja Merle Liivak, kelle peres kasvab kolm last.

Liivaku sõnul on reegel lihtne – kui soovid oma lapsi õpetada, siis tuleb ise oma käitumisega eeskujuks olla. Kui rääkida ühte, aga tegutseda sellele vastupidiselt, siis see ei tööta.

“Pärast seda, kui sain emaks, olen väga palju oma käitumist korrigeerinud, sest tunnen laste ees vastutust. Ka käitumine, mis aitab hoida keskkonda, polegi enam valik, vaid kohustus tulevase põlvkonna ees,” rääkis Liivak, kes seni, kui lapsed olid väiksed, pidas hariduse mõttes olulisemaks pigem jätkusuutlikke valikuid perele rutiiniks muuta, kui teemal jutlusi pidada. Prügi sorteerimine, kasutatud riiete ja mänguasjade eelistamine, riidest turukotid, toidu valmistamine kodus jms sai tavaelu osaks.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/elustiil/kuidas-opetada-saastlikku-majandamist-lastele

Isegi kohvi arvelt on võimalik oma tulevikku kindlustada

Arvutades, kui palju kulub tühiste ostude peale, on rahanumber üllatavalt suur. Selle summa saaks investeerida hoopis oma pikemaajaliste unistuste täitmiseks. Lühidalt nimetatakse seda late-faktoriks.

Kujutagem ette üht kontoritöötajat, kes kõnnib igal hommikul läbi Tallinna südalinna tööle. Tal on oma väljakujunenud rutiin peatuda kohvikioski juures. Müüja tunneb teda juba nägupidi ja küsib: „Mis täna, kas üks Café Créme?“ Üldiselt küll, aga vahel võtab kohvisõber mõne late või cappuccino. Keskmiselt kulub nii igal hommikul kaks eurot ja ta ei pane seda summat ise tähelegi, sest väike väljaminek ei peaks ju üldist eelarvet mõjutama. Korrutame kaks eurot aga argipäevade arvuga kuus või isegi aastas ja näeme, et number on päris suur. Antud kontoritöötaja on vaid üks näide tuhandetest inimestest, kes oma päeva nii alustavad.

Loe edasi: https://www.seb.ee/foorum/igapaevased-rahaasjad/isegi-late-arvelt-voimalik-oma-tulevikku-kindlustada