Erinevad uuringud on kinnitanud, et kolmandikul Eesti peredest on sääste vaid ühe kuu jagu. Sageli tuuakse põhjenduseks, et palgast lihtsalt ei jää kõrvale panemiseks midagi üle. Tegelikult saab säästa igas suuruses palga juures.
Loe kolme erinevat säästmismoodust, mille abiga õnnestub aasta jooksul oma “meelerahu fondi” koguda üsna arvestatav summa.
Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/lhv-blogi/kolm-head-nippi-saastude-kogumiseks/
Rahatarkus on tänapäeval sama vajalik kui kirjutamine, arvutamine, iseseisev riidessepanek ja elementaarne suhtlemisoskus. Selle jagamisel lastele peaks märksõnaks olema pigem kaasamine kui õpetamine. Kuid millised on võimalused last mänguliselt kaasata? Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus kogus kokku hulga praktilisi ideid.
Näiteks võiks laps olla kaasatud igapäevastesse kodustesse tegevustesse. Koos võiks vaadata elektri- või veenäitu ja arutada, kui palju tuleb tarbitud teenuste eest maksta. Enne poodiminekut on hea koos läbi mõelda, mis toiduaineid on vaja ja kui palju need maksavad, ning panna ostunimekiri paberile. Selliste lihtsate asjade kaudu saab õpetada lapsele ka raha väärtust. Lisaks võib lapsega arutada, kui palju kulub raha puhkusereisile ning kuidas ja kui kaua tuleb selleks raha koguda. Nii tekib arusaam, et millegi suurema jaoks on vaja pikemalt säästa.
Samuti on lapsega rahast rääkimisel headeks abivahenditeks raamatud. Eelkooliealistele sobib näiteks Riin Tuttelbergi „Tom õpib rahamängu“, kus rahatarkust antakse edasi mängulises võtmes ja mudilastele arusaadavas keeles. Vanusele 7+ sobib aga raamat „Kus kasvab raha?“, mille muudab toredaks ka see, et lapsed saavad illustratsioone endale meelepäraselt värvida. Koolinoortele sobib lugemiseks Mihkel Trumani ja Jaak Roosaare „Kuidas saada rahatargaks?“. Lisaks on koolinoortele loodud märkmik-töövihik „Rahapäevik“, kuhu saab kirja panna iga kuu eesmärgid ja kokkuvõtted ning mis sisaldab praktilisi elu- ja rahatarkuse harjutusi.
Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/mangulised-viisid-kuidas-opetada-lastele-rahatarkust
Rahatarkusest rääkimiseks ei ole kunagi õiget ega valet aega. Oma rahaga teadlikult ümberkäimine on nagu tervislike eluviiside järgimine – seda tuleb teha järjepidevalt.
Mida tugevama baasi me noortena oma harjumustesse loome, seda kindlamini tunneme end oma rahaasjades tulevikus. Nagu tervisele, hakkame me ka finantsprobleemidele sageli tähelepanu pöörama alles siis, kui seisame nendega silmitsi.
Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/lhv-blogi/miks-ja-kuidas-alustada-raha-kogumisega-juba-tana/
Hiljutisest Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu on 17%-l vastanuist sissetulek juba vähenenud ja selle võimaliku vähenemise pärast lähiajal on mures koguni 62% elanikest. Lisaks tuntakse suurt muret ka säästude vähesuse ja ülalpeetavate eest hoolitsemise pärast.
Kui lennureisil soovitatakse hädaolukorras panna esmalt hapnikumask pähe endale ja alles seejärel abistada teisi, siis kuidas käituda koroonaviirusest tingitud majandusliku turbulentsi korral ja pere finantstervist hoida?
Kui Sinu sissetulekud ei ole veel vähenenud, on mõistlik korraldada pere koosolek ja arutada läbi kriisistsenaariumid juhuks, kui pere finantsolukord peaks halvenema. Alustada tuleks pere sissetulekute ja väljaminekute kaardistamisest ja analüüsimisest. Seejärel tuleks keskenduda vajaduste ja tahtmiste eristamisele, jätta tegemata kõik ebavajalikud kulud ja suunata see raha hoopis säästukontole. Ideaalis võiks säästupuhvri suurus katta pere 3-6 kuu kulutuste summa, kuid ka sellest väiksem rahaline puhver annab ootamatu sündmuse korral teatud meelerahu.
Pane kirja kõik tasumist ootavad arved (summa, tasumise tähtaeg, intress ja viivis). Koosta tagasimaksegraafik ja tasu ennekõike need arved, millelt arvestatakse suuremat viivist või mille maksetähtaeg on varasem. Kui arved on kuhjunud, võta ühendust arve esitajaga, et leppida võimaluse korral kokku uus maksegraafik või saada ajapikendust.
Majandusraskuste korral võib uue laenu võtmine tunduda ahvatlev, kuid enne tasub selgeks teha kõik sellega seotud tagajärjed. Nii kiirlaen kui ka mitmesugused tarbimislaenud toovad kaasa uued ja suuremad kulud teenustasude ja intresside näol ning võivad tekitada hoopis võlaringi.
Kui on oht, et jääd hätta juba võetud laenu tagasimaksmisega, on võimalik taotleda maksepuhkust. Paljud pangad pakuvad kriisi tõttu maksepuhkust lihtsustatud korras: taotlus on võimalik esitada internetipangas ja maksepuhkusest tingitud lepingumuudatuse saab teha tasuta. Oluline on esitada taotlus juba enne, kui on tekkinud võlgnevus. Laenupuhkust rakendatakse üldjuhul laenu põhiosa maksetele, intressi tuleb siiski edasi tasuda.
Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kuidas-hoida-kriisi-ajal-pere-finantstervist
Säästuteemalisi arutelusid lugedes on mulle silma jäänud, kuidas enda säästunipina tuuakse välja elektri börsihinna jälgimist ja pesupesemist soodsama tariifiga kellaajal või nädalavahetusel.
Kas nii on võimalik tõesti raha säästa? Kas ma peaksin end süüdi tundma, kui kell 17 ehk õhtusel tippajal pesumasina sisse lülitan? Varustatuna Oomipoest hangitud võimsuse mõõtjaga, asun tõde välja selgitama.
Sattusin hiljaaegu rääkima sõbraga, kes kurtis, et Elektrilevi arved on hiiglaslikud. Summasid võrreldes tuli välja, et ehkki elame sama suures korteris ning kütame mõlemad elektriga, maksab ta igakuiselt umbes viis korda rohkem võrgutasu.
Suuresti on selle taga muidugi meie väga erinev tarbimine. Eelistan ise madalat temperatuuri – umbes 16 kraadi -, tema aga märksa kõrgemat. Erinevad on ka kodumasinad, mis samuti vahe sisse teeb.
Mitmetest uuringutest on selgunud, et just jaanuar on paljude jaoks rahaliselt kõige raskem kuu ning seetõttu võtavad nii mõnedki arvete maksmiseks laene.
Investor ja rahakoolitaja Jaak Roosaare selgitab, kuidas nõiaringist välja astuda ja järgnevate kuude jooksul tagada, et sama asi ei korduks ka järgmisel jaanuaril.
“Lugesin mõned päevad tagasi artiklit, kus räägiti sellest, et enam kui viiendik eestlastest peab arvete maksmiseks laenu võtma ja just eriti jaanuaris on reeglina inimestel näpud põhjas. Minu jaoks oli eriti üllatav asjaolu, et inimeste rahaline olukord on eelmise aastaga võrreldes halvenenud, kuigi majandus ja palgad on jõudsalt kasvanud,” märkis investor ja ettevõtja Jaak Roosaare.
Eestis on juba pikalt kestnud kiire palgakasvu aeg. Pahatihti kipub aga juhtuma, et olgu palgatõus või mitte, raha kulub kuu lõpuks kontol ära ikkagi, nendib Rahageeniuse vastutav toimetaja Märt Belkin.
Hea näide nähtusest, mida inglise keele mõju tõttu enamasti elustiili inflatsiooniks kutsutakse, on tudengielu lõpp ja esimene tasuvam töökoht – see, mis kunagi oli justkui luksus, saab peagi tavaelu osaks, näiteks eraldi korteri üürimine või väljas söömine.
Kui sel ajal võib see olla mõistlik ja isegi arusaadav – pelmeenidest ja makaronidest konserviga tõesti elu lõpuni elada ei tasu ning elu peab elama ka -, kipub sarnane asi tihti ette tulema ka siis, kui saad tööinimesena palgatõusu või kui sissetulek mingil muul põhjusel kasvab.
Jagan siin postituses neid säästmisnippe ja ideid, mis toimivad minu enda puhul ja tänu millele olen suutnud raha kokku hoida ja vähem kulutada. Olgugi, et kõik nipid ja nõuanded ei anna kohe suurt tulemust, kuid aasta lõpuks on tegemist ikkagi sadade ja tuhandete eurodega.
Lisaks võid tutvuda veel erinevate nippide ja nõuannetega
Kellele meist ei meeldiks märkamatult tuhatkond eurot kõrvale panna? Rakverelane Gunnar on selleks leidnud hästi töötava nipi.
Nimelt paneb ta iga päev – vahel üle päeva – taskusse kogunenud 1- ja 2-eurosed mündid hoiukarpi. Kui 2018. aastal kogunes aasta lõpuks niimoodi 700 eurot, siis eelmise aasta tulemuseks oli tervelt 1200 eurot.
Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-mees-saastab-lihtsa-nipiga-1000-eurot-aastas/
