Neli küsimust, mis aitavad Sul rohkem säästa

Selleks et saaksid edaspidi säästa senisest enam,

  • võta internetipangast viimase 12 kuu kontoväljavõte;
  • koosta selle põhjal detailne sissetulekute ja väljaminekute tabel ning
  • leia sealt tabelist vastus neljale alljärgnevale küsimusele.

1. Kas kõik kulutused on olnud vajalikud?

Vaata üle elektri- ja veetarbimine, kulutused toidule ja riietusele ning muidugi teenused. Kas Sa tõepoolest vajad paketti, mis sisaldab kõige kiiremat internetti või kõige rohkem telekanaleid? Suured kuluartiklid on ka sagedane väljas söömine, topsikohv ja snäkid.

Vaata üle transpordikulutused. Buss või tramm on odavam kui auto või takso. Jalgratas on kõige tervislikum.

Kahjulikud harjumused on samuti kulukad. Näiteks kui suitsetad päevas kaks pakki sigarette, siis kulub sellele aastas ligi 3000 eurot. Sama raha eest saaksid osta uue jalgratta ja käia perega lähiriikides puhkamas, peale selle võiksid paigutada veel 100 eurot kuus kogumishoiusele.

2. Kui palju oled teinud emotsionaalseid impulssoste?

Selgita vähegi suurema ostu eel välja, kas saaksid sama asja teise müüja käest soodsamalt. Vaata ka piiri taha: tihti on välismaalt tellitud kaup isegi saatmiskuludega koos odavam kui Eestist ostes.

3. Kui palju oled tasunud intresse?

Väikelaenu, krediitkaardi ja järelmaksu asemel kasuta võimaluse korral hoopis kogumishoiust: pane suurema ostu tarbeks iga kuu väike summa kõrvale. Nii saad intressi maksmise asemel hoopis intressi teenida.

4. Kas odav asi on ikka odav?

Suurema ostu puhul jälgi hilisemat ülalpidamiskulu. Näiteks eri hinnaklassis kodumasinate energiatarbimine on üsna erinev, nagu ka autode kütuse- ja hoolduskulu ning kindlustusmakse.

Teadlikku säästmist!

Autor: Tanel Veisson, hoiuste tootejuht

Allikas: https://www.luminor.ee/ee/uudised/neli-kusimust

Säästmine: kuidas vähendada kulusid ning koguda kriisiolukorraks tagavara?

Ekspertide hinnangul peaks igal inimesel olema ettenägematuteks olukordadeks vähemalt kolme kuu sissetuleku jagu sääste. Luminori tellitud uuringust on aga selgunud, et 27 protsendil vastanutest on sääste piisavalt, et kriisiolukorras vastu pidada kõigest kuu aega, ning 30 protsendil piisavalt, et pidada vastu kaks kuud.

Luminori rahatarkuse projektijuht Meery Reitel õpetab, kuidas oma kuludel ja tuludel paremini silma peal hoida ning endale piisav tagavara koguda.

Ole valmis kõigeks

Ootamatud sündmused võivad majanduslikult jalust rabada igaühe, sõltumata tema sissetuleku suurusest.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/saastmine-kuidas-vahendada-kulusid-ning-koguda-kriisiolukorraks-tagavara/

6 nippi, kuidas väikese eelarvega sünnipäeva pidada

Tihti nõuab sõprade ja pere keskis sünnipäeva pidamine suuri väljaminekuid. Populaarse rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liikmed jagavad ideid, kuidas pidada tore sünnipäev nii, et see rahakotti auku ei teeks.

1. Lase kingituste asemel tuua söögi- ja joogipoolist

Nii mõnigi Kogumispäeviku grupi liige soovitas kavalat nippi, mis aitab pidada toreda peo, aga oluliselt väiksema eelarvega. Nimelt on nad loobunud sünnipäevakingitustest, mille asemel palutakse külalistel tuua hoopis toidu- ja joogipoolist. Nii on sünnipäevalapsel vähem ettevalmistusi teha ning ka peo eelarve tuleb väiksem. Üheks võimaluseks on välja valitud retseptid külaliste vahel ära jagada. Nii saab olla kindel, et sünnipäevalauale jõuavad õiged toidud. “Sünnipäevalapsel oli üks India kokaraamat, kust kõigile retseptid laiali jagati. Tulemuseks oli äge laud omavahel hästi sobivate roogadega,” tõi üks Kogumispäeviku grupi liige näite.

2. Mõtle toidukoguste peale

Kui otsustad siiski ise süüa teha, on soodsam teha paljude suupistete asemel hoopis suurtes kogustes paar erinevat rooga. Nii läheb toidutegemisele vähem raha ja aega ning ka külalistel saab kindlasti kõht täis. Kuigi võib katsetada uusi retsepte, siis tegelikult sobivad sünnipäevalauale väga hästi ka kodused toidud. “Pakkusin sünnipäevalistele seljankat. Alguses olid kõik kohkunud, kuid see maitseelamus on neil tänaseni meeles!” avaldas üks grupi liige.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/6-nippi-kuidas-vaikese-eelarvega-sunnipaeva-pidada

Kuidas puhkusereisil kulud kontrolli all hoida?

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust selgus, et 42% elanikest plaanib sel suvel reisida Eestis. Üle poole Eesti elanikest plaanib suvepuhkusel kulutada kuni 400 eurot. Üle 1000 euro plaanivad puhkusel olles kulutada valdavalt 40–49-aastased ja rohkem kui 1500 eurot teenivad inimesed.

„Kui ilm on ilus, siis inimesed muutuvad muretumaks ja rahagi kipub päikese käes kiiremini sõrmede vahelt sulama. Suve nautimise kõrval on oluline hoida ebameeldivate üllatuste vältimiseks rahaasjad kontrolli all,“ rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets ning jagas seitse nõuannet, kuidas seda teha.

1. Võta puhkuseraha välja peale puhkust

Suvekulutusi planeerides on oluline meeles pidada, et puhkusetasu ei ole preemia, vaid varem kätte saadud töötasu, millest tuleb elada tavapärasest kaks korda pikem periood. Kergekäelist kulutamist puhkuse ajal aitab vähendada, kui jätta puhkuserahad enne puhkust välja võtmata ja saada väljateenitud puhkusetasu alles pärast puhkust, tavapärasel palgapäeval.

2. Väldi emotsioonioste- ja kulutusi

Hinda enne kaupade ostmist ja teenuste tellimist ostetavat skaalal tahan-vajan. Hea nipp eristamaks emotsionaalse soovi ja tegeliku vajaduse piiri on enne ostu endalt küsida, kas seda on päriselt vaja ja mis juhtuks, kui ost jääb tegemata või teenus tellimata. Lihtne kontrollküsimus aitab vältida üleliigset kulutamist.

3. Mõtle läbi kui palju tohib päevas kulutada

Määrake seltskonnas „raamatupidaja“, kes hoiab eelarvel silma peal ja aitab vältida tarbetuid kulutusi. Puhkuse eelarves võivad suure väljamineku moodustada just väikesed kulutused, mida tehakse märkamatult või endale teadvustamata. Kui seltskonnas on inimene, kes jälgib eelarvet ja aitab vältida üleliigseid kulutusi, siis võib sellest saada ka lõbus mäng.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/reisimine/kuidas-puhkusereisil-kulud-kontrolli-all-hoida

Kolm head nippi säästude kogumiseks

Erinevad uuringud on kinnitanud, et kolmandikul Eesti peredest on sääste vaid ühe kuu jagu. Sageli tuuakse põhjenduseks, et palgast lihtsalt ei jää kõrvale panemiseks midagi üle. Tegelikult saab säästa igas suuruses palga juures.

Loe kolme erinevat säästmismoodust, mille abiga õnnestub aasta jooksul oma “meelerahu fondi” koguda üsna arvestatav summa.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/lhv-blogi/kolm-head-nippi-saastude-kogumiseks/

Mängulised viisid, kuidas õpetada lastele rahatarkust

Rahatarkus on tänapäeval sama vajalik kui kirjutamine, arvutamine, iseseisev riidessepanek ja elementaarne suhtlemisoskus. Selle jagamisel lastele peaks märksõnaks olema pigem kaasamine kui õpetamine. Kuid millised on võimalused last mänguliselt kaasata? Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus kogus kokku hulga praktilisi ideid.

Kaasake lapsed pere rahaasjadesse

Näiteks võiks laps olla kaasatud igapäevastesse kodustesse tegevustesse. Koos võiks vaadata elektri- või veenäitu ja arutada, kui palju tuleb tarbitud teenuste eest maksta. Enne poodiminekut on hea koos läbi mõelda, mis toiduaineid on vaja ja kui palju need maksavad, ning panna ostunimekiri paberile. Selliste lihtsate asjade kaudu saab õpetada lapsele ka raha väärtust. Lisaks võib lapsega arutada, kui palju kulub raha puhkusereisile ning kuidas ja kui kaua tuleb selleks raha koguda. Nii tekib arusaam, et millegi suurema jaoks on vaja pikemalt säästa.

Avastage rahamaailma raamatute abil

Samuti on lapsega rahast rääkimisel headeks abivahenditeks raamatud. Eelkooliealistele sobib näiteks Riin Tuttelbergi „Tom õpib rahamängu“, kus rahatarkust antakse edasi mängulises võtmes ja mudilastele arusaadavas keeles. Vanusele 7+ sobib aga raamat „Kus kasvab raha?“, mille muudab toredaks ka see, et lapsed saavad illustratsioone endale meelepäraselt värvida. Koolinoortele sobib lugemiseks Mihkel Trumani ja Jaak Roosaare „Kuidas saada rahatargaks?“. Lisaks on koolinoortele loodud märkmik-töövihik „Rahapäevik“, kuhu saab kirja panna iga kuu eesmärgid ja kokkuvõtted ning mis sisaldab praktilisi elu- ja rahatarkuse harjutusi.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/mangulised-viisid-kuidas-opetada-lastele-rahatarkust

Miks ja kuidas alustada raha kogumisega juba täna?

Rahatarkusest rääkimiseks ei ole kunagi õiget ega valet aega. Oma rahaga teadlikult ümberkäimine on nagu tervislike eluviiside järgimine – seda tuleb teha järjepidevalt.

Mida tugevama baasi me noortena oma harjumustesse loome, seda kindlamini tunneme end oma rahaasjades tulevikus. Nagu tervisele, hakkame me ka finantsprobleemidele sageli tähelepanu pöörama alles siis, kui seisame nendega silmitsi.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/lhv-blogi/miks-ja-kuidas-alustada-raha-kogumisega-juba-tana/

Kuidas hoida kriisi ajal pere finantstervist?

Hiljutisest Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu on 17%-l vastanuist sissetulek juba vähenenud ja selle võimaliku vähenemise pärast lähiajal on mures koguni 62% elanikest. Lisaks tuntakse suurt muret ka säästude vähesuse ja ülalpeetavate eest hoolitsemise pärast.

Kui lennureisil soovitatakse hädaolukorras panna esmalt hapnikumask pähe endale ja alles seejärel abistada teisi, siis kuidas käituda koroonaviirusest tingitud majandusliku turbulentsi korral ja pere finantstervist hoida?

Tee kriisiplaan juhuks, kui sissetulekud peaksid vähenema

Kui Sinu sissetulekud ei ole veel vähenenud, on mõistlik korraldada pere koosolek ja arutada läbi kriisistsenaariumid juhuks, kui pere finantsolukord peaks halvenema. Alustada tuleks pere sissetulekute ja väljaminekute kaardistamisest ja analüüsimisest. Seejärel tuleks keskenduda vajaduste ja tahtmiste eristamisele, jätta tegemata kõik ebavajalikud kulud ja suunata see raha hoopis säästukontole. Ideaalis võiks säästupuhvri suurus katta pere 3-6 kuu kulutuste summa, kuid ka sellest väiksem rahaline puhver annab ootamatu sündmuse korral teatud meelerahu.

Kaardista tasumist ootavad arved

Pane kirja kõik tasumist ootavad arved (summa, tasumise tähtaeg, intress ja viivis). Koosta tagasimaksegraafik ja tasu ennekõike need arved, millelt arvestatakse suuremat viivist või mille maksetähtaeg on varasem. Kui arved on kuhjunud, võta ühendust arve esitajaga, et leppida võimaluse korral kokku uus maksegraafik või saada ajapikendust.

Enne uue laenu võtmist tee selgeks kõik alternatiivid

Majandusraskuste korral võib uue laenu võtmine tunduda ahvatlev, kuid enne tasub selgeks teha kõik sellega seotud tagajärjed. Nii kiirlaen kui ka mitmesugused tarbimislaenud toovad kaasa uued ja suuremad kulud teenustasude ja intresside näol ning võivad tekitada hoopis võlaringi.

Kui on oht, et jääd hätta juba võetud laenu tagasimaksmisega, on võimalik taotleda maksepuhkust. Paljud pangad pakuvad kriisi tõttu maksepuhkust lihtsustatud korras: taotlus on võimalik esitada internetipangas ja maksepuhkusest tingitud lepingumuudatuse saab teha tasuta. Oluline on esitada taotlus juba enne, kui on tekkinud võlgnevus. Laenupuhkust rakendatakse üldjuhul laenu põhiosa maksetele, intressi tuleb siiski edasi tasuda.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kuidas-hoida-kriisi-ajal-pere-finantstervist

Uurime järgi: kas öösel pesu pesemisega hoiab päriselt raha kokku?

Säästuteemalisi arutelusid lugedes on mulle silma jäänud, kuidas enda säästunipina tuuakse välja elektri börsihinna jälgimist ja pesupesemist soodsama tariifiga kellaajal või nädalavahetusel.

Kas nii on võimalik tõesti raha säästa? Kas ma peaksin end süüdi tundma, kui kell 17 ehk õhtusel tippajal pesumasina sisse lülitan? Varustatuna Oomipoest hangitud võimsuse mõõtjaga, asun tõde välja selgitama.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/uurime-jargi-kas-oosel-pesu-pesemisega-hoiab-pariselt-raha-kokku/

Märt Belkin: kuidas ma Elektrilevi arve 20 eurot madalamaks sain

Sattusin hiljaaegu rääkima sõbraga, kes kurtis, et Elektrilevi arved on hiiglaslikud. Summasid võrreldes tuli välja, et ehkki elame sama suures korteris ning kütame mõlemad elektriga, maksab ta igakuiselt umbes viis korda rohkem võrgutasu.

Suuresti on selle taga muidugi meie väga erinev tarbimine. Eelistan ise madalat temperatuuri – umbes 16 kraadi -, tema aga märksa kõrgemat. Erinevad on ka kodumasinad, mis samuti vahe sisse teeb.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/mart-belkin-kuidas-ma-oma-elektrilevi-arve-20-eurot-madalamaks-sain/