Kristajn Liivamägi – Nutikad säästunipid ehk kuidas elukvaliteedis järeleandmisi tegemata targalt säästa? 

Inflatsioon on Eestis püsinud viimastel kuudel 25% tasemel ning kuna Eesti keskmine palgakasv jääb inflatsioonile alla pea kaks korda, siis kaotab raha kiires tempos ostujõudu. Sellises olukorras tuleb paratamatult teha valikuid ning otsida kokkuhoiu võimalusi.

Jagan järgnevalt meie perekonna praktilisi kogemusi, kuidas elukvaliteedis järeleandmisi tegemata nutikalt säästa. Loodan, et need ideed ja mõtted on sulle abiks nutikamate tarbimisotsuste tegemisel.

👉 Toidukaupade ostmine e-poest 🍌

Alates koroonapandeemia algusest tellime võimalusel perekonna toidukaubad e-poest. See aitab kokku hoida auto transpordikulu ning säästa 1–2 tundi meie väärtuslikku aega, mida kasutame parema meelega perega ühiste tegevuste jaoks. Samuti aitab e-toidupoe kasutamine vältida emotsioonioste ja seda just lastega koos poes käies.

👉 Me elame oma tegutsemisruumi lähedal 🏡

Me elame asukohas, kus meie perel on logistiliselt lähedal töökohad, lasteaiad, kool, terviserajad, poed, ühistransport ja muud vajalikud teenused. Seeläbi säästame me nii aega kui raha transpordikuludelt.

👉 Me ei kasuta kõrge intressiga tarbimislaene ja järelmakse 💸

Tarbimislaenude krediidi kulukuse määr on mitukümmend protsenti ja sisuliselt teeb tarbimislaenuga toote ostmine selle toote mitmekümne protsendi võrra kallimaks. Me lähtume põhimõttest, et kui me ei saa endale ilma järelmaksuta seda toodet osta, siis järelikult ei saa me seda endale lubada. Ostmisel tasub endalt ausalt küsida, et kas mul on seda asja nii väga vaja, et ma pean selleks kallist laenu võtma?

👉 Eelarve pidamine, planeerimine ja tegevuste läbi mõtlemine 📊

Meie kasutame kulude ja tulude jälgimiseks eelarvet, mis annab meile hea ülevaate rahavoogude liikumisest ning aitab meil teha läbimõeldud otsuseid. Me planeerime tegevusi pikemalt ette, et saada sama teenust soodsam hinnaga. Näiteks planeerime reise ette mitu kuud, et saada paremaid tingimusi.

👉 Elektritarbimise ajastamine 💡

Meie paneme elektriauto, nõudepesumasina, pesumasina ja kuivati taimeriga käima ajal, millal elekter ja võrgutasu on soodsamad. Ehk kahe nupuvajutusega on meil võimalik ajastada kodumasinate töö öisele ajale kui elekter ja võrgutasu on odavamad. Samuti tarbimine võimalikult palju enda päikesepaneelidest toodetud elektrit, kuna siis ei pea me ostma võrgust kallist elektrit, maksma võrgutasusid, aktsiisi ja käibemaksu.

👉 Energiakulude kokkuhoid tänu päikesepaneelidele ⚡

Meie ostsime 2020. aasta kevadel maja ning paigaldasime katusele päikesepaneelid, mis katavad ära olulise osa meie aastasest energiatarbimisest. Meie soov oli päikesepaneelide eest välja käia võimalikult vähe enda raha ja seetõttu finantseerimise päikesepaneelide ostu kodulaenuga. See otsus suurendas meie kodulaenu kuumakset ca 28 euro võrra kuus, aga meil tuli 7,44 kW päikesepaneelide eest välja käia enda raha 2 060 eurot (20% paneelide maksumusest).

Keskmiselt teenivad päikesepaneelid meile igakuiselt positiivset rahavoogu 76 eurot, mis koosneb elektri, võrgutasude ja maksukulude kokkuhoiust, taastuvenergia toetusest ja võrku tagasi müüdud elektri müügitulust. Võttes arvesse laenumakse suurenemist, siis teenivad päikesepaneelid meile keskmiselt iga kuu ca 48 eurot positiivset rahavoogu ning meie teenime paneelide eest makstud raha tagasi umbes 3,6 aastaga.

Lisaks hoiame me tänu päikesepaneelidele kokku auto bensiinikuludelt ca 220 eurot kuus, kuna me vahetasime vana bensiiniauto uue elektriauto vastu. Samuti tõstsid päikesepaneelid meie kodu energiaklassi ja seega ka kinnisvara turuhinda 📈

👉 Lasteriiete ostmine järelturult või uuskasutuskeskusest 👩‍👧

Meie ostame lastele riideid ja tarvikuid (lapsevanker jms) järelturult, kus on võimalik vähekasutatud riideid saada oluliselt soodsamalt kui uuena poest ostes. Samuti kasutame me võimalust sõpradega lasteriideid vahetada.

Üllatavalt populaarseks on laste seas osutunud mänguasjade vahetuse mäng, kus lapsed käivad üksteisel külas ja vahetavad paariks nädalaks omavahel mänguasju. Selle asemel, et osta lastele poest uusi mänguasju, millest nad paari nädalaga tüdinevad, rõõmustavad lapsed teistsuguste vahetatud mänguasjadega mängimise üle.

👉 Tutvuste kasutamine soodustuste saamiseks 💰

Tutvuste kasutamine soodsamate tehingute saamiseks ei ole häbiasi. Kui mul on võimalik saada sõbra kaudu parem hind suusavarustust, reisi või mõnda muud toodet ostes, siis ma kasutan seda võimalust. Samuti ostan ma osad hooajakaubad soodsama hinnaga hooaja lõpus. Näiteks suusavarustuse saan ma aprillis hea allahindlusega.

👉 Ebameeldivate ja rutiinsete tegevuste automatiseerimine 🕘

Kuna mulle ei meeldi tolmuimejaga koristada ja aias muru niita, siis otsustasin need tegevused delegeerida robottolmuimejale ning robotniidukile. Võttes arvesse enda tunnihinda, siis tasus robottolmuimeja ost ära 14 töötunniga ning robotniiduki ost 11 niitmiskuuga.

👉 Rahaasjade aus ja läbipaistev arutamine peres 👨‍👩‍👧‍👦

Meie peres on põhimõte, et me arutame ausalt ja avatult kõik rahaga seotud teemad omavahel läbi. Meie peres on väga olulisel kohal lastele rahatarkuse õpetamine.



Pikemalt kirjutasin ma nutikatest säästunippidest enda Instagrami kontol (liivamagikristjan).

Loodetavasti annavad meie perekonnad kogemuslood sulle mõtteid ja ideid. Ma usun, et meil kõigil on üksteise kogemustest õppides võimalik teha targemaid otsuseid.

Kuidas rahatargalt oma suvepuhkust nautida? 

Eestlane tahab reeglina pikemalt puhata kas juulis või augustis – sel perioodil võetakse üldjuhul ette kõige rohkem puhkusele omaseid tegevusi, käiakse välismaal reisimas või sõidetakse mööda kodumaad.

Siiski avastab suur hulk inimesi puhkuse lõppedes end olukorras, et kogu vaba raha on kulunud puhkusele. Kuidas sellist olukorda vältida ning puhata ilma, et selle lõppedes näpud põhjas oleksid, selgitab Luminori klienditeenuste juht Kaspar Kork.

Spontaansed plaanid viivad rahakotist kõige suuremaid summasid

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/kuidas-rahatargalt-oma-suvepuhkust-nautida/

Bigbank Eesti juht Jonna Pechter: kolm soovitust säästude osas, mida jagan ka oma emale

Viimase aasta kiire hinnatõus, Ukraina sõja tõttu segi paisatud majanduskeskkond, kõrged energiahinnad ja üldine ebakindlus sunnivad igaüht järgi mõtlema oma majandusliku hakkamasaamise peale. Neil, kel ettenägeliku inimesena mustadeks päevadeks pisut sääste kogutud, lisandub veel mure, kuidas seni teenitut kaitsta ja võimalusel kasvatadagi. Bigbank Eesti juht Jonna Pechter jagab kolme soovitust, mille sõnastamiseni viis teda rahateemadel peetud vestlus oma emaga

Ära hoia oma sääste tavalisel pangakontol!

Vahet pole, on siis tegu lihtsalt säästude, kirsturaha või mingiks kindlaks kaugemaks eesmärgiks kõrvale pandud summaga – ära hoia seda lihtsalt tavalisel pangaarvel, sest selle eest ei maksta intressi. Ehk siis nii toimides ei tööta su raha sinu jaoks ega kasva sentigi. Pikemaajalised säästud tuleb arveldusarvelt ümber paigutada tähtajalisele hoiusele. Samas on reaalsus see, et valdavat osa Eesti inimesi teenindavad suured kommertspangad nagu Swedbank ja SEB ei maksa täna ka tähtajaliselt hoiuselt eriti intressi. Selleks, et praegu oma säästudelt midagi ka teenida, tuleb tähtajalise hoiuse pakkumist küsida oma kodupanga konkurendilt. Näiteks Bigbank maksab aastasel hoiusel intressi 2%, pikemal hoiusel kuni 3% ja seda ilma igasuguste tehingu- või hooldustasudeta. 2-3% on oluliselt parem kui null – vormista oma säästud ümber ja ära kingi oma seisvalt rahalt teenitavat tulu niisama kodupangale

Hoiusel ja hoiusel on vahe – riigi garantii on ainult pangahoiusel!

Vaadates ümberringi majanduses ja rahaturgudel toimuvat, võib pangahoiuse eest teenitav paar- kolm protsenti tunduda ebapiisavana. Kõik me oleme näinud hoiu-laenuühistute või muude teenusepakkujate reklaame, mis meelitavad hoiustajaid ligi 6-7% või mõnikord isegi üle 10protsendi ulatuva aastatuluga. Pildid on ilusad, jutt kutsuv ning lubatakse turvalist rahapaigutust. Praktikas pole aga paraku kõik kuld, mis hiilgab – viimasel paaril aastal on pettusekahtlustega kriminaalasju algatatud kahe suure ühistu vastu ning nende ettevõtmiste hoiustajad on kas päriseks või vähemasti määramata ajaks ilma nii intressidest kui ka suuremast osast oma säästudest. Pane tähele – riiklik garantii on Tagatisfondi seaduse alusel ainult litsentseeritud krediidiasutuses ehk pangas hoiustatud rahal. Eesti Vabariik tagab igale pangahoiustajale (on see siis eraisik või firma) tema hoiuse ja sellelt teenitud ja veel välja maksmata intresside säilimise kogusummas kuni 100 000 eurot panga kohta. Ja isegi kui hoiu-laenuühistu või mõni teine teenusepakkuja kinnitab sulle, et ka neil on omad tagatised ja garantiid su raha säilimise osas, kontrolli kõik hoolega ja mitu korda üle. Karta võib, et lubatav garantii on ainult osaline ja ei ole kaugeltki samaväärne riigi omaga. Isegi kui intress on ahvatlev ja jutt tundub kindel, peab aru saama, et suurema intressi maksmiseks peab ka suurema riskiga äri tegema.  Oma säästudega oled aga riskimas sina, mitte mesijutu ajaja

Kaalu iga otsust põhjalikult – sul ei ole enam aega, et eksida ja kaotada!

Arvesta, et kui oled juba 60+ vanuses tavaline inimene, kes miljonäristaatusesse jõudmisest kahjuks kaugel, siis reaalsus on see, et oma rahaliste otsuste vigade paranduseks sul kahjuks enam aega ei jätku. Kui mina oma praeguses vanuses teen mõne riskantse investeeringu, siis mis seal’s ikka – kurvastan, lakun haavu ja hakkan taas raha koguma, et kaotus kogumise ja võimalusel ka edukamate investeeringutega tasa teha. Ma olen veel suhteliselt noor, mul on selleks aega. Pensionieelses või juba pensioniealises vanuses inimesel aga enam ei ole seda pikka investeerimishorisonti, mis võimaldab kaotusi ja eksimusi tagasi teenida.

Kui eeltoodu viib sind mõtteni, et oma sääste aktsiabörsile või mõnda muusse riskantsesse investeeringusse panna ikkagi ei julge, uuri lähemalt tähtajalise hoiuse teemat ja tingimusi. Täna Eesti pangahoiuste turu kõrgeimat intressi maksva kodumaise panga Bigbanki tähtajaliste hoiuste kohta saad lähemalt lugeda siit.

Allikas: https://www.bigbank.ee/blogi/kolm-soovitust-saastude-osas

5 nippi raha kogumiseks, isegi kui see tundub võimatu

Palgapäevast palgapäevani elamisel tundub raha kõrvale panemine võimatu. Kindla meelestatuse ja strateegiaga on aga päris palju võimalik saavutada. Selleks, et saavutada eesmärke on vaja distsipliini, pühendumist ja otsust alustada.

Esimese sammuna tuleks kõik oma kulud ja harjumused üle vaadata ning kirja panna.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/kokkuhoid/5-nippi-raha-kogumiseks-isegi-kui-see-tundub-voimatu/

Kui mitu arvelduskontot peaks sul tegelikult olema?

Esimene samm rahaasjade haldamisel on eelarvestamine. Paljudele võivad Exceli tabelid ja kuluaruanded esimese hooga tunduda keerulised ja ehk liiga detailsed. On näiteks ju veel neidki, kes oma rahavoo paremaks haldamiseks koguvad raha erinevatesse ümbrikutesse. Kuid praeguse sularahavaese arveldamise ajal võiks oma mõtlemist ajakohastada ja luua erinevateks vajadusteks eri arvelduskontod.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/kokkuhoid/kui-mitu-arvelduskontot-peaks-sul-tegelikult-olema/

11 lihtsat viisi oma eelarvest kinni pidamiseks

Nii mõnegi jaoks on epideemiast tingitud olukord olnud raske. Paljud harjumused on vaja olnud muuta ja läbi mõelda kulutused. Alustada saab lihtsatest asjadest, et jälle kuu lõpus ennast ebamugavalt ei tunneks. Valleyfirst.com vahendas lihtsaid viise kuidas eelarve pidamine kergem oleks.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/11-lihtsat-viisi-oma-eelarvest-kinni-pidamiseks/

Elektrisööjad su kodus: mõned näited, mis võiksid elektrikulu vähendamisega aidata

Praeguse elektrihinna tõusu juures vaatab ka elektriarvetelt vastu suurem summa kui see, millega varasemast harjunud ollakse. Eks iga aastaga on see summa veidi kerkinud, aga seekord oli tõus halvas mõttes ootamatu. Paljud inimesed ei ole kunagi mõelnud sellele, et võib-olla peaks elektri tarbimist muutma. Ja kui palju see lõpuks aitaks?

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/elektrisoojad-su-kodus-moned-naited-mis-voiksid-elektikulu-vahendamisega-aidata/

5 eestikeelset raamatut, mis aitavad sul igapäevaseid rahaasju paremini mõista ja korda ajada

Raha on meie elu lahutamatu osa ja praegu ka väga palju kõneainet tekitav. Kuidas ja kuhu raha paigutada? Kuidas oma rahaasju korraldada? Kõige lihtsam viis on sellest infot koguda ja lugeda head õpetlikku kirjandust.

All on välja toodud 5 eesti keeles saadavat raamatut oma rahast aru saamiseks.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/5-eestikeelset-raamatut-mis-aitavad-sul-igapaevaseid-rahaasju-paremini-moista-ja-korda-ajada/

Vaata lihtsaid nippe, kuidas toidupoes raha säästa

Pole tähtis, kui suur on sinu rahaline sissetulek, oma väljaminekutel tasub igal juhul silm peal hoida. Üks suuremaid kuluartikleid igapäevases eelarves on toit. Sageli aga on nii, et teame küll täpselt, kui palju kulub vee ja elektri, internetiteenuse või laste trennide peale. Kui aga küsida, kui palju läheb ühes kuus raha toidule, tekib mõttepaus, sest ega seda täpselt ei teagi.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/blogi/nutika-ostleja-saastublogi/vaata-lihtsaid-nippe-kuidas-toidupoes-raha-saasta/

Minu säästmise teekond – Getteri lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Oma rahaasju olen jälginud alates sellest ajast, kui kuskil 10-aastasena sain kaugeks jäänud vanaemalt kingituseks 3000 krooni, mis oli väga suur raha. Kui õigesti mäletan, siis tuli see raha lehma müügist, natuke naljakas meenutadagi. See oli aeg, mil vanaema hakkas oma talupidamisega otsi kokku tõmbama. Sealt sain ema abiga esimese korralikuma kogemuse, kuidas rahaga toimetada tuleb. Saadud raha eest ostsin näiteks omale jalgratta ja kiisudega voodipesu, mingi osa jäi ka edaspidiseks kasutamiseks.

Suuremat vajadust oma rahaasjadega tegeleda tundsin mõned aastad tagasi, kui stabiilne töökoht ja sissetulek koondamise tõttu kadus ning seejärel jäin ka lapseootele. Sellele järgnenud miinimum vanemahüvitis ning kaasa suur finantskohustuste koorem koos muutliku sissetuleku ja koroonasegadusega, pani minu ja mu elukaaslase korralikult proovile ja utsitas otsima parimaid lahendusi.

Eelarve pidamine tõi selguse

Just värskelt olen loobunud igapäevaste kulutuste kirjapanekust. Sellele eelnes umbes pool aastat kõikide väljaminekute kirja panemist, mis andis kategooriate kaupa väga hea ülevaate, millele raha tegelikult kulub.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-getteri-lugu