Vaata lihtsaid nippe, kuidas toidupoes raha säästa

Pole tähtis, kui suur on sinu rahaline sissetulek, oma väljaminekutel tasub igal juhul silm peal hoida. Üks suuremaid kuluartikleid igapäevases eelarves on toit. Sageli aga on nii, et teame küll täpselt, kui palju kulub vee ja elektri, internetiteenuse või laste trennide peale. Kui aga küsida, kui palju läheb ühes kuus raha toidule, tekib mõttepaus, sest ega seda täpselt ei teagi.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/blogi/nutika-ostleja-saastublogi/vaata-lihtsaid-nippe-kuidas-toidupoes-raha-saasta/

Minu säästmise teekond – Getteri lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Oma rahaasju olen jälginud alates sellest ajast, kui kuskil 10-aastasena sain kaugeks jäänud vanaemalt kingituseks 3000 krooni, mis oli väga suur raha. Kui õigesti mäletan, siis tuli see raha lehma müügist, natuke naljakas meenutadagi. See oli aeg, mil vanaema hakkas oma talupidamisega otsi kokku tõmbama. Sealt sain ema abiga esimese korralikuma kogemuse, kuidas rahaga toimetada tuleb. Saadud raha eest ostsin näiteks omale jalgratta ja kiisudega voodipesu, mingi osa jäi ka edaspidiseks kasutamiseks.

Suuremat vajadust oma rahaasjadega tegeleda tundsin mõned aastad tagasi, kui stabiilne töökoht ja sissetulek koondamise tõttu kadus ning seejärel jäin ka lapseootele. Sellele järgnenud miinimum vanemahüvitis ning kaasa suur finantskohustuste koorem koos muutliku sissetuleku ja koroonasegadusega, pani minu ja mu elukaaslase korralikult proovile ja utsitas otsima parimaid lahendusi.

Eelarve pidamine tõi selguse

Just värskelt olen loobunud igapäevaste kulutuste kirjapanekust. Sellele eelnes umbes pool aastat kõikide väljaminekute kirja panemist, mis andis kategooriate kaupa väga hea ülevaate, millele raha tegelikult kulub.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-getteri-lugu

Suurem osa Eesti inimestest suudaks iga kuu säästa kuni 50 eurot

Eesti inimestest, kes investeerimisega ei tegele, suudaks 27 protsenti ühes kuus investeerimiseks kõrvale panna 20 kuni 50 eurot ning viiendik saaks kõrvale panna 50 kuni 100 eurot, selgus SEB korraldatud uuringust.

Samuti oli vastanute seas viiendik neid, kellel ei ole võimalik investeerimiseks säästa. Üheksa protsenti märkis, et nad suudaksid investeerida vähemalt 200 eurot kuus.

Need, kes on juba investeerima asunud, on ühes kuus valmis panustama veidi suuremate summadega – 23 protsenti vastanutest leiab ühes kuus investeerimiseks vähemalt 200 eurot.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/suurem-osa-eesti-inimestest-suudaks-iga-kuu-saasta-kuni-50-eurot/

Minu säästmise teekond – Kairi lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Kui olen endaga kokku leppinud ja ei suuda sellest leppest kinni pidada, siis on see võitlus iseendaga, kus tugevam mina peab peale jääma.

Mõistsin, et peaksin oma rahaasju jälgima, kui kuu lõpus ja enne palgapäeva oli kontojääk väga nukker. Ma ei saanud eriti poestki midagi osta, rääkimata väljas söömisest. Mõtlesin, et ega mu palk ometi nii pisike ka pole ja natuke peaks oma kulusid vaatama, sest selline kuulõpu sendiveeretamine on paras ports stressi.

Minu peamine eesmärk hetkel on raha kõrvale panna, et kõik oma rahalised kohustused (õppelaen, arvuti järelmaks jm) muretult ära maksta. Lisaks sooviksin soetada millalgi uue telefoni. Minu utoopiline eesmärk on oma kodu sissemakse jaoks raha koguda (mis praeguste kinnisvarahindade juures on pea võimatu).

Praegu kirjutan üldiselt üles suuremad väljaminekud, (näiteks TV kanalid, telefoniarve, õppelaenu osamakse jne) mis kindlasti vaja kuu alguses ära maksta ja siis sellest tulenevalt vaatan, kui palju kõrvale panen. Jagan oma raha mitme eri pangakonto vahel, igaüks ise nimega (meelerahufond, hädaabifond, reisimine ja suurem ost). Lepin endaga kokku kulutamise summad ja kui see limiit on täis, siis on nii lihtsalt. Meil on elukaaslasega rahaasjad üldiselt eraldi, aga käime vajadusel mõlemad poes. Kuna mehe sissetulek on suurem, siis tema kanda on sujuvalt jäänud näiteks auto tankimine.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-kairi-lugu

Minu säästmise teekond – Elli lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Olin vaikselt lugenud aasta Kogumispäeviku liikmete tegevusi ning teiste edusamme, kuid mulle tundus, et nendel osalejatel olid suuremad sissetulekud, kui meie perel. Võtsin ühendust ühe grupi vedaja Katiga ning avaldasin arvamust, et keegi võiks kajastada ka keerulisema majandusliku olukorraga perekonna raskustest välja tulemist.

Meie pere oli see, kes elas vaevu palgapäevast palgapäevani. Meil puudusid igasugused säästud ja olime sattunud korralikku laenude nõiaringi, sest hädavajalikke asjugi saime osta vaid järelmaksu abil. Iga suurem väljaminek, kasvõi lapse jalanõude lagunemine, oli selline pisike katastroof. Tundsin, et ma rohkem ei taha ja ei saa nii jätkata.

Otsus muuta enda elu
Otsustasin, et midagi peab muutuma. Jaanuaris 2019 lõin oma blogi, milles hakkasin siis oma teekonda kirja panema (ellilepik.blogspot.com). Otsustasin ühe aasta jooksul kaasa teha kõik Kogumispäeviku väljakutsed ja vaadata, kuhu see mind viib.

Alustasin eesmärkide seadmisest. Teen seda siiani iga aasta alguses. Nii panin kirja esimesed eesmärgid: maksta ära ligi tuhande eurone krediitkaardivõlg, koguda raha elektripliidi ostmiseks ja vältida uusi järelmakse, alustada meelerahu- ja hädaabifondi loomist. Esilagu sain meelerahufondi maksta iga kuu vaid 20 eurot. Hädaabifondi kiire loomine tundus olulisem eesmärk, sest selle eesmärk oli aidata just vältida krediitkaardi kasutamist või uute laenude võtmist.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-elli-lugu

Minu säästmise teekond – Johanna lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Kogumist võib alustada kasvõi 10 sendi kaupa – tähtis on luua endale harjumus ja alles siis hakata seda täiendama!

Olen alati olnud pigem koguja kui kulutaja. Esimene iseseisva elu valgustatus saabus, kui kolisime elukaaslasega Tallinnasse ja avastasime, et toidule kulub üle 500 euro kuus – elades kahekesi, tundus see meeletu summa. Elukaaslase käe alt valmis toidueelarve tabel, kuhu iga toidule (ja majapidamiskraamile) kuluva summa kirja panime – tänu sellele tabelile oleme oma toidukulud kontrolli alla saanud, tabel on külmkapi küljes ja kasutame seda usinalt siiani!

Eelarve pidamiseks olen endale teinud Google Drive’i lihtsa tabeli, kus on halli värviga kirjas sissetulekud ja planeeritavad väljaminekud – kui vastav lahter saab täiendust, muudan kirja mustaks. Igale kategooriale on määratud kindel summa, suuremad kulud (nt toit, majapidamine) on koondatud ühele pangakaardile ning väiksemad (nt kassifond, uued riided) on sularahapõhised ja koondatud ümbrikutesse. Esimestel kuudel muutus tabel pidevalt, kuid 2 aastaga olen kõik nurgad ära lihvinud ja tabeli täitmine on lausa lust – minu eesmärk oli luua võimalikult lihtne ja üleliigsete detailideta tabel.

Minu ja minu elukaaslase praegune kõige suurem eesmärk on kokku saada sissemaksuraha oma kodu jaoks. Samuti on mul temaga pulmapurk, kuhu vaikselt raha kogume. Väikseid eesmärke hetkel pole, sest oleme paari aastaga kõik vajalikud kulutused ära teinud ja muu pudipadi on jooksvad kulutused, mis tihti piirduvad vaid oma aja panustamisega.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/ettevotlus/kogemuslood-2/minu-saastmise-teekond-johanna-lugu

Kuidas puhkusereisil kulud kontrolli all hoida?

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust selgus, et 42% elanikest plaanib sel suvel reisida Eestis. Üle poole Eesti elanikest plaanib suvepuhkusel kulutada kuni 400 eurot. Üle 1000 euro plaanivad puhkusel olles kulutada valdavalt 40–49-aastased ja rohkem kui 1500 eurot teenivad inimesed.

„Kui ilm on ilus, siis inimesed muutuvad muretumaks ja rahagi kipub päikese käes kiiremini sõrmede vahelt sulama. Suve nautimise kõrval on oluline hoida ebameeldivate üllatuste vältimiseks rahaasjad kontrolli all,“ rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets ning jagas seitse nõuannet, kuidas seda teha.

1. Võta puhkuseraha välja peale puhkust

Suvekulutusi planeerides on oluline meeles pidada, et puhkusetasu ei ole preemia, vaid varem kätte saadud töötasu, millest tuleb elada tavapärasest kaks korda pikem periood. Kergekäelist kulutamist puhkuse ajal aitab vähendada, kui jätta puhkuserahad enne puhkust välja võtmata ja saada väljateenitud puhkusetasu alles pärast puhkust, tavapärasel palgapäeval.

2. Väldi emotsioonioste- ja kulutusi

Hinda enne kaupade ostmist ja teenuste tellimist ostetavat skaalal tahan-vajan. Hea nipp eristamaks emotsionaalse soovi ja tegeliku vajaduse piiri on enne ostu endalt küsida, kas seda on päriselt vaja ja mis juhtuks, kui ost jääb tegemata või teenus tellimata. Lihtne kontrollküsimus aitab vältida üleliigset kulutamist.

3. Mõtle läbi kui palju tohib päevas kulutada

Määrake seltskonnas „raamatupidaja“, kes hoiab eelarvel silma peal ja aitab vältida tarbetuid kulutusi. Puhkuse eelarves võivad suure väljamineku moodustada just väikesed kulutused, mida tehakse märkamatult või endale teadvustamata. Kui seltskonnas on inimene, kes jälgib eelarvet ja aitab vältida üleliigseid kulutusi, siis võib sellest saada ka lõbus mäng.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/reisimine/kuidas-puhkusereisil-kulud-kontrolli-all-hoida

Märt Belkin: kuidas ma kriisi ajal aru sain, kui palju ma tegelikult raha raiskan ja sadu eurosid kokku hoidsin

Eriolukord ning kodus püsimine näitas kätte, kui palju ebavajalikke kulutusi ma tegelikult teinud olen, kirjutab Rahageeniuse vastutav toimetaja Märt Belkin.

Esiteks pean ütlema, et ilmselt enamikule lugejatest on kõik, millest siin artiklis kirjutan, üsna ilmselge. Usun aga, et paljudel meist on oma harjumusmustrid, mille peale me isegi ei mõtle, ent mis võivad olla kulukad – siin on minu omad.

Mul on väga mitmest küljest vedanud. Mul on vastutulelik tööandja ning valgekrae töökoht, mida saab vabalt teha ka kodukontorist. 

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/mart-belkin-kuidas-ma-kriisi-ajal-aru-sain-kui-palju-ma-tegelikult-raha-raiskan-ja-sadu-eurosid-kokku-hoidsin/

Uurime järgi: kas öösel pesu pesemisega hoiab päriselt raha kokku?

Säästuteemalisi arutelusid lugedes on mulle silma jäänud, kuidas enda säästunipina tuuakse välja elektri börsihinna jälgimist ja pesupesemist soodsama tariifiga kellaajal või nädalavahetusel.

Kas nii on võimalik tõesti raha säästa? Kas ma peaksin end süüdi tundma, kui kell 17 ehk õhtusel tippajal pesumasina sisse lülitan? Varustatuna Oomipoest hangitud võimsuse mõõtjaga, asun tõde välja selgitama.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/uurime-jargi-kas-oosel-pesu-pesemisega-hoiab-pariselt-raha-kokku/

Elektriarve liiga suur? 3 viisi, kuidas kütteperioodil kulusid kontrolli all hoida

Talv toob paratamatult kaasa suure muutuse elektriarvetes ning tihti tulevad suuremad arved igal aastal halva üllatusena. Kui soovid oma kulud kontrolli all hoida, siis siin on 3 nõuannet, kuidas elektrikulusid vähendada.

1. Veendu oma küttesüsteemi energiasäästlikkuses

Suurim säästupotentsiaal peitub just küttes. Kuna Eesti kliimas peab kütma ligi pool aastat, kulub sinna ka kõige rohkem energiat. Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused. Näiteks elektril töötavate radiaatorite ja põrandakütte kasutuselevõtuks vajalik esmane investeering võib olla küll kõige väiksem, aga püsikulud on talvel kõrgema elektrihinna tõttu ka märkimisväärselt suuremad.

Kui armastad vannitoas jalge all sooja kivipõrandat, siis tea, et just sellel mugavusel võib olla suur mõju ka sinu talvisele elektriarvele. Vanast õliradiaatorist või elektripuhurist märksa ökonoomsem lahendus on näiteks õhksoojuspump.

Kui soovid seadme elektrikulu arvutada koos kõikide kuludega, siis saad seda teha minu tehtud kalkulaatorist: https://elekter.pere-eelarve.eu/

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/kodu/elektriarve-liiga-suur-3-viisi-kuidas-kutteperioodil-kulusid-kontrolli-all-hoida