Kuidas puhkusereisil kulud kontrolli all hoida?

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust selgus, et 42% elanikest plaanib sel suvel reisida Eestis. Üle poole Eesti elanikest plaanib suvepuhkusel kulutada kuni 400 eurot. Üle 1000 euro plaanivad puhkusel olles kulutada valdavalt 40–49-aastased ja rohkem kui 1500 eurot teenivad inimesed.

„Kui ilm on ilus, siis inimesed muutuvad muretumaks ja rahagi kipub päikese käes kiiremini sõrmede vahelt sulama. Suve nautimise kõrval on oluline hoida ebameeldivate üllatuste vältimiseks rahaasjad kontrolli all,“ rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets ning jagas seitse nõuannet, kuidas seda teha.

1. Võta puhkuseraha välja peale puhkust

Suvekulutusi planeerides on oluline meeles pidada, et puhkusetasu ei ole preemia, vaid varem kätte saadud töötasu, millest tuleb elada tavapärasest kaks korda pikem periood. Kergekäelist kulutamist puhkuse ajal aitab vähendada, kui jätta puhkuserahad enne puhkust välja võtmata ja saada väljateenitud puhkusetasu alles pärast puhkust, tavapärasel palgapäeval.

2. Väldi emotsioonioste- ja kulutusi

Hinda enne kaupade ostmist ja teenuste tellimist ostetavat skaalal tahan-vajan. Hea nipp eristamaks emotsionaalse soovi ja tegeliku vajaduse piiri on enne ostu endalt küsida, kas seda on päriselt vaja ja mis juhtuks, kui ost jääb tegemata või teenus tellimata. Lihtne kontrollküsimus aitab vältida üleliigset kulutamist.

3. Mõtle läbi kui palju tohib päevas kulutada

Määrake seltskonnas „raamatupidaja“, kes hoiab eelarvel silma peal ja aitab vältida tarbetuid kulutusi. Puhkuse eelarves võivad suure väljamineku moodustada just väikesed kulutused, mida tehakse märkamatult või endale teadvustamata. Kui seltskonnas on inimene, kes jälgib eelarvet ja aitab vältida üleliigseid kulutusi, siis võib sellest saada ka lõbus mäng.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/reisimine/kuidas-puhkusereisil-kulud-kontrolli-all-hoida

Märt Belkin: kuidas ma kriisi ajal aru sain, kui palju ma tegelikult raha raiskan ja sadu eurosid kokku hoidsin

Eriolukord ning kodus püsimine näitas kätte, kui palju ebavajalikke kulutusi ma tegelikult teinud olen, kirjutab Rahageeniuse vastutav toimetaja Märt Belkin.

Esiteks pean ütlema, et ilmselt enamikule lugejatest on kõik, millest siin artiklis kirjutan, üsna ilmselge. Usun aga, et paljudel meist on oma harjumusmustrid, mille peale me isegi ei mõtle, ent mis võivad olla kulukad – siin on minu omad.

Mul on väga mitmest küljest vedanud. Mul on vastutulelik tööandja ning valgekrae töökoht, mida saab vabalt teha ka kodukontorist. 

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/mart-belkin-kuidas-ma-kriisi-ajal-aru-sain-kui-palju-ma-tegelikult-raha-raiskan-ja-sadu-eurosid-kokku-hoidsin/

Uurime järgi: kas öösel pesu pesemisega hoiab päriselt raha kokku?

Säästuteemalisi arutelusid lugedes on mulle silma jäänud, kuidas enda säästunipina tuuakse välja elektri börsihinna jälgimist ja pesupesemist soodsama tariifiga kellaajal või nädalavahetusel.

Kas nii on võimalik tõesti raha säästa? Kas ma peaksin end süüdi tundma, kui kell 17 ehk õhtusel tippajal pesumasina sisse lülitan? Varustatuna Oomipoest hangitud võimsuse mõõtjaga, asun tõde välja selgitama.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/uurime-jargi-kas-oosel-pesu-pesemisega-hoiab-pariselt-raha-kokku/

Elektriarve liiga suur? 3 viisi, kuidas kütteperioodil kulusid kontrolli all hoida

Talv toob paratamatult kaasa suure muutuse elektriarvetes ning tihti tulevad suuremad arved igal aastal halva üllatusena. Kui soovid oma kulud kontrolli all hoida, siis siin on 3 nõuannet, kuidas elektrikulusid vähendada.

1. Veendu oma küttesüsteemi energiasäästlikkuses

Suurim säästupotentsiaal peitub just küttes. Kuna Eesti kliimas peab kütma ligi pool aastat, kulub sinna ka kõige rohkem energiat. Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused. Näiteks elektril töötavate radiaatorite ja põrandakütte kasutuselevõtuks vajalik esmane investeering võib olla küll kõige väiksem, aga püsikulud on talvel kõrgema elektrihinna tõttu ka märkimisväärselt suuremad.

Kui armastad vannitoas jalge all sooja kivipõrandat, siis tea, et just sellel mugavusel võib olla suur mõju ka sinu talvisele elektriarvele. Vanast õliradiaatorist või elektripuhurist märksa ökonoomsem lahendus on näiteks õhksoojuspump.

Kui soovid seadme elektrikulu arvutada koos kõikide kuludega, siis saad seda teha minu tehtud kalkulaatorist: https://elekter.pere-eelarve.eu/

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/kodu/elektriarve-liiga-suur-3-viisi-kuidas-kutteperioodil-kulusid-kontrolli-all-hoida

Hoia raha kokku kolme-päeva-reeglit järgides. Kuidas see käib?

Rahakott tühi, riidekapp täis, kuid selga pole ikka mitte midagi panna. Tuleb tuttav ette?

Greenpeace’i poolt 2017. aastal korraldatud globaalse uuringu tulemused näitasid, et 60% vastanutest omavad rohkem rõivaid ja aksessuaare, kui nad kunagi kanda jõuavad. Tuleb ju tuttav ette, et kuu lõpus on raha otsas, riidekapp on riideid täis, kuid selga pole ikka mitte midagi panna?

Paljud vastanutest leidsid, et nad kulutavad rohkem raha, kui nad endale lubada saavad. Samuti selgus uuringust, et peamisteks mõjutajateks, miks inimesed ostavad üha rohkem, on sotsiaalmeedia ja poodide allahindlused.

Loe edasi “Hoia raha kokku kolme-päeva-reeglit järgides. Kuidas see käib?”

Raha säästmine – kuidas, kellele ja milleks?

Vahel tekib soov soetada endale midagi toredat, kuid raha ei jätku ning vanemad pole nõus ka juurde andma ja võlgu ka ei soovi võtta. Nüüd tuleb ise midagi ette võtta – mitte raisata enam nii palju ja  tõmmata nii öelda püksirihm koomale.

Säästud pakuvad kindlustunnet tuleviku jaoks ning annavad vabaduse teha teoks ammused soovid ja unistused – minna reisima, osta auto või oma kodu, anda oma lapsele hea haridus. On hea ja turvaline teada, et pangaarvel on raha, mis aitab hakkama saada ka siis, kui peaks juhtuma midagi sellist, mida oodata ei osata.

Loe edasi “Raha säästmine – kuidas, kellele ja milleks?”