Autor: kullar

Kuidas puhkusereisil kulud kontrolli all hoida?

kullarin UudisedKommenteeriKuidas puhkusereisil kulud kontrolli all hoida?

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust selgus, et 42% elanikest plaanib sel suvel reisida Eestis. Üle poole Eesti elanikest plaanib suvepuhkusel kulutada kuni 400 eurot. Üle 1000 euro plaanivad puhkusel olles kulutada valdavalt 40–49-aastased ja rohkem kui 1500 eurot teenivad inimesed.

„Kui ilm on ilus, siis inimesed muutuvad muretumaks ja rahagi kipub päikese käes kiiremini sõrmede vahelt sulama. Suve nautimise kõrval on oluline hoida ebameeldivate üllatuste vältimiseks rahaasjad kontrolli all,“ rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets ning jagas seitse nõuannet, kuidas seda teha.

1. Võta puhkuseraha välja peale puhkust

Suvekulutusi planeerides on oluline meeles pidada, et puhkusetasu ei ole preemia, vaid varem kätte saadud töötasu, millest tuleb elada tavapärasest kaks korda pikem periood. Kergekäelist kulutamist puhkuse ajal aitab vähendada, kui jätta puhkuserahad enne puhkust välja võtmata ja saada väljateenitud puhkusetasu alles pärast puhkust, tavapärasel palgapäeval.

2. Väldi emotsioonioste- ja kulutusi

Hinda enne kaupade ostmist ja teenuste tellimist ostetavat skaalal tahan-vajan. Hea nipp eristamaks emotsionaalse soovi ja tegeliku vajaduse piiri on enne ostu endalt küsida, kas seda on päriselt vaja ja mis juhtuks, kui ost jääb tegemata või teenus tellimata. Lihtne kontrollküsimus aitab vältida üleliigset kulutamist.

3. Mõtle läbi kui palju tohib päevas kulutada

Määrake seltskonnas „raamatupidaja“, kes hoiab eelarvel silma peal ja aitab vältida tarbetuid kulutusi. Puhkuse eelarves võivad suure väljamineku moodustada just väikesed kulutused, mida tehakse märkamatult või endale teadvustamata. Kui seltskonnas on inimene, kes jälgib eelarvet ja aitab vältida üleliigseid kulutusi, siis võib sellest saada ka lõbus mäng.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/reisimine/kuidas-puhkusereisil-kulud-kontrolli-all-hoida

Eesti inimesed on kehvad säästjad. Siin on 9 nippi, kuidas kokku hoida

kullarin UudisedKommenteeriEesti inimesed on kehvad säästjad. Siin on 9 nippi, kuidas kokku hoida

Värskest rahvusvahelisest uuringust tuli välja, et Eesti elanike rahatarkuse teadmised on küll suhteliselt head, ent käitumisse need ei kandu ja säästmisega on veel palju arenguruumi.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) korraldatud uuringust selgus veel, et viie aastaga on Eesti tulemused teadmiste osas pisut langenud, hoiakute ja käitumise osas aga paranenud, üldtulemus jäi samale tasemele.

Eesti tulemus viitab sellele, et ligi 40 protsenti elanikest ei kasuta oma teadmisi majandusliku heaolutaseme säilitamiseks või tõstmiseks. Ka ootamatusteks ei panda meelsasti raha kõrvale.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-inimesed-on-kehvad-saastjad-siin-on-9-nippi-kuidas-kokku-hoida/

Kindlad nipid: kuidas säästa raha nii, et see ka alles jääb?

kullarin UudisedKommenteeriKindlad nipid: kuidas säästa raha nii, et see ka alles jääb?

Raha kogumine ei ole vaid eriti tubli inimese tegevus – see on tegelikult finantshügieen, millega saab end kindlustada ootamatuste, nagu näiteks haigus, töökaotuse, täiendavate väljaminekute või muu sarnase vastu. 

Kaalu riske ja sea eesmärgid

Esimene finantshügieeni reegel on mõelda oma eesmärkidele, samuti sellele, missugused ootamatused võivad ette tulla ning kui suur summa peaks eesmärkide saavutamiseks ja ohu maandamiseks tagavaraks olema. Sellest lähtudes saab koostada igakuise kogumiseelarve. 

Loe edasi: https://geenius.ee/blogi/maisikaardi-sonumid/kindlad-nipid-kuidas-saasta-raha-nii-et-see-ka-alles-jaab/

Märt Belkin: kuidas ma kriisi ajal aru sain, kui palju ma tegelikult raha raiskan ja sadu eurosid kokku hoidsin

kullarin UudisedKommenteeriMärt Belkin: kuidas ma kriisi ajal aru sain, kui palju ma tegelikult raha raiskan ja sadu eurosid kokku hoidsin

Eriolukord ning kodus püsimine näitas kätte, kui palju ebavajalikke kulutusi ma tegelikult teinud olen, kirjutab Rahageeniuse vastutav toimetaja Märt Belkin.

Esiteks pean ütlema, et ilmselt enamikule lugejatest on kõik, millest siin artiklis kirjutan, üsna ilmselge. Usun aga, et paljudel meist on oma harjumusmustrid, mille peale me isegi ei mõtle, ent mis võivad olla kulukad – siin on minu omad.

Mul on väga mitmest küljest vedanud. Mul on vastutulelik tööandja ning valgekrae töökoht, mida saab vabalt teha ka kodukontorist. 

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/mart-belkin-kuidas-ma-kriisi-ajal-aru-sain-kui-palju-ma-tegelikult-raha-raiskan-ja-sadu-eurosid-kokku-hoidsin/

Ühe perekonna näide: kuidas säästa lihtsate nippide abil aastaga üle 6000 euro

kullarin UudisedKommenteeriÜhe perekonna näide: kuidas säästa lihtsate nippide abil aastaga üle 6000 euro

Eriolukord on paljudele perekondadele toonud kaasa olulise languse sissetulekutes. Populaarse rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liige Anna Lutter jagab oma soovitusi, kuidas vähendatud eelarvega toime tulla ja lihtsate nippide abil tuhandeid eurosid säästa.

Eriolukord näitas paljudele peredele, et rahapuhvri olemasolu on ülioluline. Aasta alguses alustas oma perekonnaga säästuteekonda ka Kurtna kooli käsitööõpetaja Anna Lutter, kes on teinud läbi erinevaid väljakutseid, mille abil pere eelarvet kokku tõmmata.

Lisaks on Anna Lutter juba kuus aastat tegelenud ka ettevõtlusega, et teenida lisaraha. Tõsi, eriolukorra ajal langesid ettevõtlusest teenitavad summad sisuliselt nulli, sest vastavatud käsitööettevõttes Kuut tühistati kõik üritused.

„Just sellepärast oli hea, et olime perega aasta algusest rahalise puhvri kogumisega teadlikult tegelenud ja oma väljaminekud kaardistanud. Kõige alus on eelarve, sest alles pärast selle tegemist on võimalik mõista, mille arvelt saaks raha kokku hoida,“ avaldas Lutter.

Keskmise Eesti pere kõige suuremad kuluartiklid on toit, transport ja kodukulud. Millised nõuanded ja nipid on aidanud Lutterite perekonnal pärast sissetulekute vähendamist majanduslikult toime tulla?

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/uhe-perekonna-naide-kuidas-saasta-lihtsate-nippide-abil-aastaga-ule-6000-euro

Kolm head nippi säästude kogumiseks

kullarin UudisedKommenteeriKolm head nippi säästude kogumiseks

Erinevad uuringud on kinnitanud, et kolmandikul Eesti peredest on sääste vaid ühe kuu jagu. Sageli tuuakse põhjenduseks, et palgast lihtsalt ei jää kõrvale panemiseks midagi üle. Tegelikult saab säästa igas suuruses palga juures.

Loe kolme erinevat säästmismoodust, mille abiga õnnestub aasta jooksul oma “meelerahu fondi” koguda üsna arvestatav summa.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/lhv-blogi/kolm-head-nippi-saastude-kogumiseks/

Mängulised viisid, kuidas õpetada lastele rahatarkust

kullarin UudisedKommenteeriMängulised viisid, kuidas õpetada lastele rahatarkust

Rahatarkus on tänapäeval sama vajalik kui kirjutamine, arvutamine, iseseisev riidessepanek ja elementaarne suhtlemisoskus. Selle jagamisel lastele peaks märksõnaks olema pigem kaasamine kui õpetamine. Kuid millised on võimalused last mänguliselt kaasata? Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus kogus kokku hulga praktilisi ideid.

Kaasake lapsed pere rahaasjadesse

Näiteks võiks laps olla kaasatud igapäevastesse kodustesse tegevustesse. Koos võiks vaadata elektri- või veenäitu ja arutada, kui palju tuleb tarbitud teenuste eest maksta. Enne poodiminekut on hea koos läbi mõelda, mis toiduaineid on vaja ja kui palju need maksavad, ning panna ostunimekiri paberile. Selliste lihtsate asjade kaudu saab õpetada lapsele ka raha väärtust. Lisaks võib lapsega arutada, kui palju kulub raha puhkusereisile ning kuidas ja kui kaua tuleb selleks raha koguda. Nii tekib arusaam, et millegi suurema jaoks on vaja pikemalt säästa.

Avastage rahamaailma raamatute abil

Samuti on lapsega rahast rääkimisel headeks abivahenditeks raamatud. Eelkooliealistele sobib näiteks Riin Tuttelbergi „Tom õpib rahamängu“, kus rahatarkust antakse edasi mängulises võtmes ja mudilastele arusaadavas keeles. Vanusele 7+ sobib aga raamat „Kus kasvab raha?“, mille muudab toredaks ka see, et lapsed saavad illustratsioone endale meelepäraselt värvida. Koolinoortele sobib lugemiseks Mihkel Trumani ja Jaak Roosaare „Kuidas saada rahatargaks?“. Lisaks on koolinoortele loodud märkmik-töövihik „Rahapäevik“, kuhu saab kirja panna iga kuu eesmärgid ja kokkuvõtted ning mis sisaldab praktilisi elu- ja rahatarkuse harjutusi.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/mangulised-viisid-kuidas-opetada-lastele-rahatarkust

Miks ja kuidas alustada raha kogumisega juba täna?

kullarin UudisedKommenteeriMiks ja kuidas alustada raha kogumisega juba täna?

Rahatarkusest rääkimiseks ei ole kunagi õiget ega valet aega. Oma rahaga teadlikult ümberkäimine on nagu tervislike eluviiside järgimine – seda tuleb teha järjepidevalt.

Mida tugevama baasi me noortena oma harjumustesse loome, seda kindlamini tunneme end oma rahaasjades tulevikus. Nagu tervisele, hakkame me ka finantsprobleemidele sageli tähelepanu pöörama alles siis, kui seisame nendega silmitsi.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/lhv-blogi/miks-ja-kuidas-alustada-raha-kogumisega-juba-tana/

Kuidas hoida kriisi ajal pere finantstervist?

kullarin UudisedKommenteeriKuidas hoida kriisi ajal pere finantstervist?

Hiljutisest Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu on 17%-l vastanuist sissetulek juba vähenenud ja selle võimaliku vähenemise pärast lähiajal on mures koguni 62% elanikest. Lisaks tuntakse suurt muret ka säästude vähesuse ja ülalpeetavate eest hoolitsemise pärast.

Kui lennureisil soovitatakse hädaolukorras panna esmalt hapnikumask pähe endale ja alles seejärel abistada teisi, siis kuidas käituda koroonaviirusest tingitud majandusliku turbulentsi korral ja pere finantstervist hoida?

Tee kriisiplaan juhuks, kui sissetulekud peaksid vähenema

Kui Sinu sissetulekud ei ole veel vähenenud, on mõistlik korraldada pere koosolek ja arutada läbi kriisistsenaariumid juhuks, kui pere finantsolukord peaks halvenema. Alustada tuleks pere sissetulekute ja väljaminekute kaardistamisest ja analüüsimisest. Seejärel tuleks keskenduda vajaduste ja tahtmiste eristamisele, jätta tegemata kõik ebavajalikud kulud ja suunata see raha hoopis säästukontole. Ideaalis võiks säästupuhvri suurus katta pere 3-6 kuu kulutuste summa, kuid ka sellest väiksem rahaline puhver annab ootamatu sündmuse korral teatud meelerahu.

Kaardista tasumist ootavad arved

Pane kirja kõik tasumist ootavad arved (summa, tasumise tähtaeg, intress ja viivis). Koosta tagasimaksegraafik ja tasu ennekõike need arved, millelt arvestatakse suuremat viivist või mille maksetähtaeg on varasem. Kui arved on kuhjunud, võta ühendust arve esitajaga, et leppida võimaluse korral kokku uus maksegraafik või saada ajapikendust.

Enne uue laenu võtmist tee selgeks kõik alternatiivid

Majandusraskuste korral võib uue laenu võtmine tunduda ahvatlev, kuid enne tasub selgeks teha kõik sellega seotud tagajärjed. Nii kiirlaen kui ka mitmesugused tarbimislaenud toovad kaasa uued ja suuremad kulud teenustasude ja intresside näol ning võivad tekitada hoopis võlaringi.

Kui on oht, et jääd hätta juba võetud laenu tagasimaksmisega, on võimalik taotleda maksepuhkust. Paljud pangad pakuvad kriisi tõttu maksepuhkust lihtsustatud korras: taotlus on võimalik esitada internetipangas ja maksepuhkusest tingitud lepingumuudatuse saab teha tasuta. Oluline on esitada taotlus juba enne, kui on tekkinud võlgnevus. Laenupuhkust rakendatakse üldjuhul laenu põhiosa maksetele, intressi tuleb siiski edasi tasuda.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kuidas-hoida-kriisi-ajal-pere-finantstervist

Iga euro loeb – ole pangaülekandeid tehes tähelepanelik

kullarin UudisedKommenteeriIga euro loeb – ole pangaülekandeid tehes tähelepanelik

Nüüd, kui majanduses on taas keerulised ajad ja teadmatus tuleviku ees suur, on õige aeg üle vaadata ja läbi mõelda oma kulutused. Kindlasti leiab igaüks võimaluse piirata kulutusi. Kokku on võimalik hoida kasvõi näiteks pangateenuste tasu pealt.

Eriolukord mõjub kulude kontrolli alla saamise soovile hästi – praegu on impulssostude, meelelahutuse ning restoranipraadide peale raske liiga palju kulutada. 

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/lhv-blogi/iga-euro-loeb-ole-pangaulekandeid-tehes-tahelepanelik/