Nii mõnegi jaoks on epideemiast tingitud olukord olnud raske. Paljud harjumused on vaja olnud muuta ja läbi mõelda kulutused. Alustada saab lihtsatest asjadest, et jälle kuu lõpus ennast ebamugavalt ei tunneks. Valleyfirst.com vahendas lihtsaid viise kuidas eelarve pidamine kergem oleks.
Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/11-lihtsat-viisi-oma-eelarvest-kinni-pidamiseks/
Praeguse elektrihinna tõusu juures vaatab ka elektriarvetelt vastu suurem summa kui see, millega varasemast harjunud ollakse. Eks iga aastaga on see summa veidi kerkinud, aga seekord oli tõus halvas mõttes ootamatu. Paljud inimesed ei ole kunagi mõelnud sellele, et võib-olla peaks elektri tarbimist muutma. Ja kui palju see lõpuks aitaks?
Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/elektrisoojad-su-kodus-moned-naited-mis-voiksid-elektikulu-vahendamisega-aidata/
Hea meel on tõdeda, et viimasel ajal on pere-eelarve läbinud mitu mitu uuendust, millest seni pole olnud mahti kirjutada. Proovin nüüd kõik suuremad muudatused siin kokku võtta. Lisaks nendele on palju väikseid muudatusi, mida ei hakka eraldi välja tooma.
Valminud on esmane pere-eelarve mobiili äpp, mis lubab rakendust mugavalt mobiilis kasutada ja mis on kujunenud päris populaarseks kasutajate seas. 😊
Erinevad vaated ja tabelid on nüüdsest palju mobiilisõbralikumad ja mugavam kasutada mobiili või tahvliga. Kindlasti annab kõike veel paremaks teha, kuid esimene samm on tehtud.
Nüüdsest on võimalik luua erienvaid importimise reegleid, mille käigus suudab süsteem ära tunda vastava kulu/tulu grupi. See tähendab seda, et kui reeglid on defineeritud, siis järgmine kord panga CSV faili importides on grupid automaatselt tuvastatud ning aja kokkuhoid on meeletu pikema aja peale 🙂
Raha on meie elu lahutamatu osa ja praegu ka väga palju kõneainet tekitav. Kuidas ja kuhu raha paigutada? Kuidas oma rahaasju korraldada? Kõige lihtsam viis on sellest infot koguda ja lugeda head õpetlikku kirjandust.
All on välja toodud 5 eesti keeles saadavat raamatut oma rahast aru saamiseks.
Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/5-eestikeelset-raamatut-mis-aitavad-sul-igapaevaseid-rahaasju-paremini-moista-ja-korda-ajada/
Pole tähtis, kui suur on sinu rahaline sissetulek, oma väljaminekutel tasub igal juhul silm peal hoida. Üks suuremaid kuluartikleid igapäevases eelarves on toit. Sageli aga on nii, et teame küll täpselt, kui palju kulub vee ja elektri, internetiteenuse või laste trennide peale. Kui aga küsida, kui palju läheb ühes kuus raha toidule, tekib mõttepaus, sest ega seda täpselt ei teagi.
Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/blogi/nutika-ostleja-saastublogi/vaata-lihtsaid-nippe-kuidas-toidupoes-raha-saasta/
Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.
Oma rahaasju olen jälginud alates sellest ajast, kui kuskil 10-aastasena sain kaugeks jäänud vanaemalt kingituseks 3000 krooni, mis oli väga suur raha. Kui õigesti mäletan, siis tuli see raha lehma müügist, natuke naljakas meenutadagi. See oli aeg, mil vanaema hakkas oma talupidamisega otsi kokku tõmbama. Sealt sain ema abiga esimese korralikuma kogemuse, kuidas rahaga toimetada tuleb. Saadud raha eest ostsin näiteks omale jalgratta ja kiisudega voodipesu, mingi osa jäi ka edaspidiseks kasutamiseks.
Suuremat vajadust oma rahaasjadega tegeleda tundsin mõned aastad tagasi, kui stabiilne töökoht ja sissetulek koondamise tõttu kadus ning seejärel jäin ka lapseootele. Sellele järgnenud miinimum vanemahüvitis ning kaasa suur finantskohustuste koorem koos muutliku sissetuleku ja koroonasegadusega, pani minu ja mu elukaaslase korralikult proovile ja utsitas otsima parimaid lahendusi.
Just värskelt olen loobunud igapäevaste kulutuste kirjapanekust. Sellele eelnes umbes pool aastat kõikide väljaminekute kirja panemist, mis andis kategooriate kaupa väga hea ülevaate, millele raha tegelikult kulub.
Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-getteri-lugu
Eesti inimestest, kes investeerimisega ei tegele, suudaks 27 protsenti ühes kuus investeerimiseks kõrvale panna 20 kuni 50 eurot ning viiendik saaks kõrvale panna 50 kuni 100 eurot, selgus SEB korraldatud uuringust.
Samuti oli vastanute seas viiendik neid, kellel ei ole võimalik investeerimiseks säästa. Üheksa protsenti märkis, et nad suudaksid investeerida vähemalt 200 eurot kuus.
Need, kes on juba investeerima asunud, on ühes kuus valmis panustama veidi suuremate summadega – 23 protsenti vastanutest leiab ühes kuus investeerimiseks vähemalt 200 eurot.
Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/suurem-osa-eesti-inimestest-suudaks-iga-kuu-saasta-kuni-50-eurot/
Oma rahaga teadlikult ümberkäimine on nagu tervislike eluviiside jälgimine – sellega tuleks alustada juba varakult ning tegeleda järjepidevalt. Millised on sinu eelised, kui alustad raha kasvatamisega juba noorelt?
Inflatsioon – keeruline sõna, aga tegelikult on sellele lihtne seletus. Inflatsioon tähendab kaupade ja teenuste hinnatõusu ehk teisisõnu ka raha väärtuse langust.
Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/neli-pohjust-miks-alustada-investeerimisega-juba-koolieas/
Suvepuhkusel tahaks mõnusalt üheskoos lähedastega aega veeta, kuid paratamatult võib hiljem selguda, et toredate tegevuste nautimine jättis rahakotti üüratu augu. Kuidas teha nii, et pärast suvepuhkust ei oleks näpud lootusetult põhjas?
„Suvepuhkus on teatavasti spontaansete plaanide tegemiseks parim periood aastas. Tihtilugu kulub just seetõttu oodatust rohkem raha nendele tegevustele, mida esialgu päevakavas polnudki. Seetõttu on hea soovitus teha reisi planeerimisel umbkaudse eelarve eesseisvate kulutuste kohta ja mõelda läbi, mida kavatsed ette võtta ning kui palju see sulle maksma läheb,“ soovitas Luminori kliendikogemuse juht Kristjan Jasinski.
Soovi korral määra endale peas ligikaudsed piirid, millest üle minna ei tohiks ning pea nendest puhkuse jooksul kinni. Jasinski sõnul on üldiselt mugavam jälgida oma finantse, kasutades ostude tegemiseks pangakaarti. „Pangakaartidega maksmine lihtsustab täieliku ülevaate omamist enda kulutustest, ent samal ajal pakub see ka kontrollitunnet ning täiendavat turvalisust.“
Kasuks tuleb ka see, kui paned igaks päevaks paika ligikaudse eelarve. Ent ära selle järgimisega üle pinguta: kui eelmine päev ületas mõnevõrra ettenähtud eelarve mahu, kuluta järgmisel lihtsalt veidi tagasihoidlikumalt – nii lihtne see ongi.
Loe edasi: https://luminor.ee/uudised/kolm-kasulikku-nippi-kuidas-suvel-liigset-kulutamist-valtida
Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.
Kui olen endaga kokku leppinud ja ei suuda sellest leppest kinni pidada, siis on see võitlus iseendaga, kus tugevam mina peab peale jääma.
Mõistsin, et peaksin oma rahaasju jälgima, kui kuu lõpus ja enne palgapäeva oli kontojääk väga nukker. Ma ei saanud eriti poestki midagi osta, rääkimata väljas söömisest. Mõtlesin, et ega mu palk ometi nii pisike ka pole ja natuke peaks oma kulusid vaatama, sest selline kuulõpu sendiveeretamine on paras ports stressi.
Minu peamine eesmärk hetkel on raha kõrvale panna, et kõik oma rahalised kohustused (õppelaen, arvuti järelmaks jm) muretult ära maksta. Lisaks sooviksin soetada millalgi uue telefoni. Minu utoopiline eesmärk on oma kodu sissemakse jaoks raha koguda (mis praeguste kinnisvarahindade juures on pea võimatu).
Praegu kirjutan üldiselt üles suuremad väljaminekud, (näiteks TV kanalid, telefoniarve, õppelaenu osamakse jne) mis kindlasti vaja kuu alguses ära maksta ja siis sellest tulenevalt vaatan, kui palju kõrvale panen. Jagan oma raha mitme eri pangakonto vahel, igaüks ise nimega (meelerahufond, hädaabifond, reisimine ja suurem ost). Lepin endaga kokku kulutamise summad ja kui see limiit on täis, siis on nii lihtsalt. Meil on elukaaslasega rahaasjad üldiselt eraldi, aga käime vajadusel mõlemad poes. Kuna mehe sissetulek on suurem, siis tema kanda on sujuvalt jäänud näiteks auto tankimine.
Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-kairi-lugu
