Olen avastanud väga laheda eestikeelse podcastide sarja, kus arutatakse eesti keeles rahateemade üle ning antakse asjalikke nõuandeid. Saateid pole just palju ja ei tule ilmu iganädalaselt, kuid see eest on väga asjalikud ning väärt jagamist.
Kes ei tea millega tegu, siis “Rahatarkuse pooltund” on podcastide sari, kus räägitakse aruka rahakasutamise nippidest ja tarbimislaenudest. Podcastid on loonud MTÜ Rahatarkus koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.
Me kõik teame, et 10 protsenti palgast peaks igal kuul minema säästudesse ning poest või veebipoest võiks oste teha ainult siis, kui midagi päriselt vaja on. Aga miks on see kõik praktikas inimestele ikkagi nii raske? Näiteks leiti Luminori tellitud uuringu käigus, et vaid 27 protsendil vastanutest on sääste piisavalt, et kriisiolukorras kuu aega ära elada ning 30 protsendil piisavalt, et ära elada 2 kuud.
Luminori igapäevapangaduse projektijuht Kristiina Männi räägib, kuidas säästmine endale võimalikult lihtsaks ja muretuks muuta.
Kuigi jõulud saabuvad igal aastal samal ajal, juba vähem kui paari kuu pärast, tunnistavad nii mõnedki, et on jätnud kingituste ostmise viimasele hetkele ja teinud seetõttu ebamõistlikke kulutusi. 2018. aastal Rahaasjade Teabekeskuse poolt läbi viidud uuringu põhjal on seda teinud lausa iga viies Eesti elanik.
Selleks, et saaksid stressivabalt jõuludele vastu astuda, on mõistlik nendeks juba varakult valmistuda. Praegu on see eriti oluline, kuna peame arvestama ka koroonaviirusest tingitud piirangute ja soovitustega.
Siin on sulle 5 nõuannet, millele mõelda juba nüüd.
Sageli teeme ebamõistlikke otsuseid just kiirustamise tõttu. Selleks, et vältida detsembris emotsioonioste ning rahvarohkeid kaubanduskeskusi, alusta jõulukingituste varumisega juba praegu. See on ka hea võimalus oma kulusid hajutada. Mõtle oma lähedastele ning tee nimekiri kingitustest, mis neile rõõmu võiksid pakkuda. Ostetud kinkidele tasub alati kaaluda ka alternatiive — kui sul on aega ja annet, tee kingitused hoopis ise. Väärt idee on kinkida ka asjade asemel hoopis emotsioone või teha kogu perekonna nimel annetus mõnele heategevusorganisatsioonile.
Erinevate poodide ja kaubanduskeskuste külastamine võib olla üsna väsitav ja ajakulukas. Lisaks tuleb praegusel ajal hoolega mõelda oma tervisele ning võimalusel pigem hoiduda rahvarohkete paikade külastamisest. Siinkohal tulevad appi e-poed. Nii kohalike kui välismaiste poodide kaubavalik on mugavalt vaid mõne kliki kaugusel. Küll aga tasub silmas pidada, et tõenäoliselt on e-poed tänavu populaarsemad kui aasta tagasi, mistõttu on mõistlik arvestada, et tarneajad võivad olla tavapärasest pikemad. Seega ole nutikas ning soorita oma ostud varakult. Lisaks on see ka hea võimalus oma kulusid hajutada.
Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/5-nouannet-et-joulud-saabuksid-stressivabalt
Sageli arvatakse, et säästa suudavad vaid need, kellel on väga suured sissetulekud. Tegelikult on võimalik lihtsate nippide abil säästa ka väiksema sissetuleku juures. Populaarse rahatarkuse grupi Kogumispäevik liikmed jagavad oma nõuandeid, kuidas edukalt raha säästa.
„Olen isegi pidanud hakkama saama 300-500 euro eest kuus ja tänu heale eelarvepidamisele suutnud koguda säästupuhvri kuueks kuuks,“ avaldab üks #kogumispäeviku grupi liige. Kuidas ja millest raha säästmist alustada ja mis aitaks edukalt eelarves püsida? Oma nõuandeid jagavad Kogumispäeviku grupi liikmed.
Eelarve koostamine tuleb endale teha võimalikult lihtsaks, nii tagad ka selle järjepideva täitmise. Märkmik, Excel, mobiilirakendus või hoopis midagi muud – valikuid eelarvestamise lihtsustamiseks on mitmeid. Kui soovid eelarvet täita Excelis, kuid programmi valemid jätavad külmaks, võid inspiratsiooni otsida internetist, kust leiad tasuta alla laadimiseks sadu erinevaid näidiseelarveid. Elu teevad kergemaks ka mobiilirakendused, mis on abiks eelarve jälgimiseks reaalajas. Kogumispäeviku liikmed soovitavad rakendusi nagu näiteks Monefy, YNAB, Wallet, MoneyWise ja 1money.
Detailne ülevaade oma kulutustest on eriti oluline siis, kui tegemist on väikse eelarvega. Mida detailsemalt oma kulutusi jälgid, seda paremini saad ülevaate võimalikest kokkuhoiukohtadest. Näiteks paari eurosed kulutused tunduvad üksikuna võttes tühistena, kuid kuu lõpus samalaadsete ostude kokku liitmisel küündivad summad sadade eurodeni. „Kasvõi igapäevaselt tööle minnes 3 eurot kohvile kulutamine teeb kokkuvõttes ühes kuus pea 100 eurot!“ toob üks grupiliige näite.
Tänapäeval tehakse paljud ostud kaardiga ning pangaväljavõttest on võimalik saada kiire ülevaade oma kulutustest. Sularaha kasutades on mõistlik aga tšekid alles hoida, siis ei pea hiljem mõistatama, mille peale raha kulus. „Kogume tšekid alati ühte korvikesse. Kui süsteem on paigas, siis aitab see lihtsamini ka järjepidev olla ja nii on kergem eesmärki täita,“ jagab üks grupiliige.
Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/elustiil/7-nippi-kuidas-ka-vaikse-sissetuleku-juures-saastupuhvrit-koguda
Koroonaviirusest tingitud kriis oli hea näide sellest, miks peaks igal inimesel olema vähemalt kahe-kolme kuu sissetuleku jagu sääste. Kui täna kipub keskmine eestlane olema rohkem tarbija kui säästja, siis selleks, et inimesed ootamatuste tõttu tulevikus hätta ei jääks, tuleb oma seniseid harjumusi muuta.
Eesti inimeste teadmised rahatarkusest on tasapisi kasvamas, eriti noorema põlvkonna seas. Mida paremad teadmised inimestel säästmise ja investeerimise kohta on, seda paremini oskavad nad end tulevikuks kindlustada. Luminori vanemkliendihaldur Kaire Mäger räägib lähemalt sellest, kuidas võimalikult vähese vaevaga säästmine ja investeerimine oma elu osaks muuta.
Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/saastmine-pane-eesmark-paika-ja-alusta-kohe
Raha säästmiseks on oluline teha eelarve ning iga kuu osa tuludest silma alt ära panna, tõdeti Luminori rahatarkuse teemalisel veebiseminaril.
Luminori vanemkliendihaldur Kaire Mäger ütles veebiseminaril, et igal inimesel võiks olla keerulisemate aegade jaoks mõeldud kolme kuni kuue kuu tulude suurune säästupuhver. „See inimene, kellel on praeguses olukorras säästud olemas, tunneb end kindlasti paremini ja tema meelerahu on suurem kui inimesel, kellel sääste pole. Just sellised keerulised ajad, nagu praegugi näeme, tuletavad meile meelde säästmise olulisust,” rääkis Mäger.
Säästmist tasub alustada kohe, esimesel võimalusel. Vanemkliendihalduri hinnangul tuleb säästmisega alustamiseks igal inimesel oma igapäevaharjumised kriitilise pilguga üle vaadata. Tulude ja kulude kirjapanekuks võib kasutada erinevaid äppe, Exceli tabelit või ka lihtsalt paberit. Oluline on, et oleks olemas ülevaade, kust raha tuleb ja kuhu kulub. „Kui selline eelarve on olemas, siis on tavaliselt juba näha ka need kohad, kust saab kokku hoida. Näiteks üks levinud tarbetu kulukoht on emotsiooniostud, mida aitab vältida ostunimekirjaga poes käimine,” selgitas Mäger.
Veel üks hea nipp säästmiseks on palgapäevaks püsimakse tegemine kas siis hoiusele, investeerimiskontole või mujale. Asja mõte on osa rahast silma alt ära kanda. „Kui raha on lihtsasti ligipääsetaval tavakontol, kipuvad tulema ka emotsiooniostud,” nentis Kaire Mäger ja lisas, et teine variant on kanda päev enne palgapäeva käimasoleva kuu jääk teisele arvele.
Säästes ja investeerides on oluline silmas pidada investeeringute hajutamist ja sellise likviidsuspuhvri hoidmist, mida on võimalik äkki tekkinud vajaduse korral kiiresti kasutada. Näiteks kui kogu raha on investeeritud kinnisvarasse, siis üleöö kerkinud probleemide korral pole seda võimalik ruttu ja lihtsalt kätte saada. Seega võiks säästud olla jagatud erinevate gruppide vahel, nagu näiteks likviidne puhver, aktsiad, fondid ja kinnisvara.
Mägeri sõnul ei tasu rasketel aegadel tühistada pikas perspektiivis kasulikke kogumisviise nagu näiteks pensioni III samba maksed. „Kuigi seda on lihtne teha, vajaks selline otsus väga põhjalikku kaalumist. Esiteks on tegu tulumaksusoodustusega kogumisega ja teiseks saab olukorras, kus väärtpaberiturgudel on hinnad all, oluliselt odavamalt vajalikke investeeringuid kätte,” lisas ta.
Hea ülevaatlik lehekülg, kust leiab palju rahatarkusega seotud infot, on minuraha.ee.
Allikas: https://www.luminor.ee/ee/uudised/viis-lihtsat-nippi-raha-saastmiseks
Selleks et saaksid edaspidi säästa senisest enam,
Vaata üle elektri- ja veetarbimine, kulutused toidule ja riietusele ning muidugi teenused. Kas Sa tõepoolest vajad paketti, mis sisaldab kõige kiiremat internetti või kõige rohkem telekanaleid? Suured kuluartiklid on ka sagedane väljas söömine, topsikohv ja snäkid.
Vaata üle transpordikulutused. Buss või tramm on odavam kui auto või takso. Jalgratas on kõige tervislikum.
Kahjulikud harjumused on samuti kulukad. Näiteks kui suitsetad päevas kaks pakki sigarette, siis kulub sellele aastas ligi 3000 eurot. Sama raha eest saaksid osta uue jalgratta ja käia perega lähiriikides puhkamas, peale selle võiksid paigutada veel 100 eurot kuus kogumishoiusele.
Selgita vähegi suurema ostu eel välja, kas saaksid sama asja teise müüja käest soodsamalt. Vaata ka piiri taha: tihti on välismaalt tellitud kaup isegi saatmiskuludega koos odavam kui Eestist ostes.
Väikelaenu, krediitkaardi ja järelmaksu asemel kasuta võimaluse korral hoopis kogumishoiust: pane suurema ostu tarbeks iga kuu väike summa kõrvale. Nii saad intressi maksmise asemel hoopis intressi teenida.
Suurema ostu puhul jälgi hilisemat ülalpidamiskulu. Näiteks eri hinnaklassis kodumasinate energiatarbimine on üsna erinev, nagu ka autode kütuse- ja hoolduskulu ning kindlustusmakse.
Teadlikku säästmist!
Autor: Tanel Veisson, hoiuste tootejuht
Raha säästmise ja investeerimise ümber liigub hulk valearusaamu, mis tegelikult ei vasta tõele. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus toob välja kaheksa levinuimat müüti ning jagab nõuandeid, kuidas säästmise ja investeerimisega algust teha.
Tegelikult piisab säästmisega alustamiseks vähesest – kümnest-paarikümnest eurost kuus –, millest koguneb aastaga juba täiesti arvestatav summa. Säästmise puhul on kõige tähtsam järjekindlus, seega tekita endale harjumus raha kõrvale panna. Kõigepealt tuleks maksta iseendale ehk kanda kindel summa palgapäeval kohe kõrvale. Soovitatav on säästa 10–20% sissetulekust.
Küsi parem endalt, kas sa suudaksid kulutada 10% mõistlikumalt. Näiteks alusta oma toidukulude analüüsimisega: kui palju sisaldab sinu ostukorv emotsioonioste ning kui palju ostudest on läbimõeldud? Planeerides nädala menüüd ette ja käies poes ostunimekirjaga saab märkimisväärselt raha kokku hoida. Küsimus on seega mõtteviisis: mõtle, kust saab 10% kokku hoida, ning suuna see raha hoopis oma säästude suurendamiseks.
Kui su perel tekib ootamatu olukord (nt keegi kaotab töö, auto vajab remonti), siis on hea, kui sul on säästupuhver, kust kohe raha võtta. Muidu peaksid kaaluma tarbimislaenu võtmist, mille intressimäärad on üüratud. Seega, kas valiksid 2000 eurot, mis on inflatsiooni poolt veidi puretud, kuid mis annavad sulle ja su perele turvatunde, või tühjad pihud? Kuni kuue kuu väljaminekute ulatuses sääste võiksid hoida eraldi pangakontol. Kui raha on juba rohkem kogunenud, tuleks mõelda investeerimise peale.
Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kaheksa-muuti-raha-saastmise-ja-investeerimise-kohta
Värskest rahvusvahelisest uuringust tuli välja, et Eesti elanike rahatarkuse teadmised on küll suhteliselt head, ent käitumisse need ei kandu ja säästmisega on veel palju arenguruumi.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) korraldatud uuringust selgus veel, et viie aastaga on Eesti tulemused teadmiste osas pisut langenud, hoiakute ja käitumise osas aga paranenud, üldtulemus jäi samale tasemele.
Eesti tulemus viitab sellele, et ligi 40 protsenti elanikest ei kasuta oma teadmisi majandusliku heaolutaseme säilitamiseks või tõstmiseks. Ka ootamatusteks ei panda meelsasti raha kõrvale.
Eriolukord on paljudele perekondadele toonud kaasa olulise languse sissetulekutes. Populaarse rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liige Anna Lutter jagab oma soovitusi, kuidas vähendatud eelarvega toime tulla ja lihtsate nippide abil tuhandeid eurosid säästa.
Eriolukord näitas paljudele peredele, et rahapuhvri olemasolu on ülioluline. Aasta alguses alustas oma perekonnaga säästuteekonda ka Kurtna kooli käsitööõpetaja Anna Lutter, kes on teinud läbi erinevaid väljakutseid, mille abil pere eelarvet kokku tõmmata.
Lisaks on Anna Lutter juba kuus aastat tegelenud ka ettevõtlusega, et teenida lisaraha. Tõsi, eriolukorra ajal langesid ettevõtlusest teenitavad summad sisuliselt nulli, sest vastavatud käsitööettevõttes Kuut tühistati kõik üritused.
„Just sellepärast oli hea, et olime perega aasta algusest rahalise puhvri kogumisega teadlikult tegelenud ja oma väljaminekud kaardistanud. Kõige alus on eelarve, sest alles pärast selle tegemist on võimalik mõista, mille arvelt saaks raha kokku hoida,“ avaldas Lutter.
Keskmise Eesti pere kõige suuremad kuluartiklid on toit, transport ja kodukulud. Millised nõuanded ja nipid on aidanud Lutterite perekonnal pärast sissetulekute vähendamist majanduslikult toime tulla?
