Vaata lihtsaid nippe, kuidas toidupoes raha säästa

Pole tähtis, kui suur on sinu rahaline sissetulek, oma väljaminekutel tasub igal juhul silm peal hoida. Üks suuremaid kuluartikleid igapäevases eelarves on toit. Sageli aga on nii, et teame küll täpselt, kui palju kulub vee ja elektri, internetiteenuse või laste trennide peale. Kui aga küsida, kui palju läheb ühes kuus raha toidule, tekib mõttepaus, sest ega seda täpselt ei teagi.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/blogi/nutika-ostleja-saastublogi/vaata-lihtsaid-nippe-kuidas-toidupoes-raha-saasta/

Minu säästmise teekond – Getteri lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Oma rahaasju olen jälginud alates sellest ajast, kui kuskil 10-aastasena sain kaugeks jäänud vanaemalt kingituseks 3000 krooni, mis oli väga suur raha. Kui õigesti mäletan, siis tuli see raha lehma müügist, natuke naljakas meenutadagi. See oli aeg, mil vanaema hakkas oma talupidamisega otsi kokku tõmbama. Sealt sain ema abiga esimese korralikuma kogemuse, kuidas rahaga toimetada tuleb. Saadud raha eest ostsin näiteks omale jalgratta ja kiisudega voodipesu, mingi osa jäi ka edaspidiseks kasutamiseks.

Suuremat vajadust oma rahaasjadega tegeleda tundsin mõned aastad tagasi, kui stabiilne töökoht ja sissetulek koondamise tõttu kadus ning seejärel jäin ka lapseootele. Sellele järgnenud miinimum vanemahüvitis ning kaasa suur finantskohustuste koorem koos muutliku sissetuleku ja koroonasegadusega, pani minu ja mu elukaaslase korralikult proovile ja utsitas otsima parimaid lahendusi.

Eelarve pidamine tõi selguse

Just värskelt olen loobunud igapäevaste kulutuste kirjapanekust. Sellele eelnes umbes pool aastat kõikide väljaminekute kirja panemist, mis andis kategooriate kaupa väga hea ülevaate, millele raha tegelikult kulub.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-getteri-lugu

Kolm kasulikku nippi, kuidas suvel liigset kulutamist vältida

Suvepuhkusel tahaks mõnusalt üheskoos lähedastega aega veeta, kuid paratamatult võib hiljem selguda, et toredate tegevuste nautimine jättis rahakotti üüratu augu. Kuidas teha nii, et pärast suvepuhkust ei oleks näpud lootusetult põhjas?

1. Mõtle sammud läbi

„Suvepuhkus on teatavasti spontaansete plaanide tegemiseks parim periood aastas. Tihtilugu kulub just seetõttu oodatust rohkem raha nendele tegevustele, mida esialgu päevakavas polnudki. Seetõttu on hea soovitus teha reisi planeerimisel umbkaudse eelarve eesseisvate kulutuste kohta ja mõelda läbi, mida kavatsed ette võtta ning kui palju see sulle maksma läheb,“ soovitas Luminori kliendikogemuse juht Kristjan Jasinski.

Soovi korral määra endale peas ligikaudsed piirid, millest üle minna ei tohiks ning pea nendest puhkuse jooksul kinni. Jasinski sõnul on üldiselt mugavam jälgida oma finantse, kasutades ostude tegemiseks pangakaarti. „Pangakaartidega maksmine lihtsustab täieliku ülevaate omamist enda kulutustest, ent samal ajal pakub see ka kontrollitunnet ning täiendavat turvalisust.“

Kasuks tuleb ka see, kui paned igaks päevaks paika ligikaudse eelarve. Ent ära selle järgimisega üle pinguta: kui eelmine päev ületas mõnevõrra ettenähtud eelarve mahu, kuluta järgmisel lihtsalt veidi tagasihoidlikumalt – nii lihtne see ongi.

Loe edasi: https://luminor.ee/uudised/kolm-kasulikku-nippi-kuidas-suvel-liigset-kulutamist-valtida

Minu säästmise teekond – Elli lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Olin vaikselt lugenud aasta Kogumispäeviku liikmete tegevusi ning teiste edusamme, kuid mulle tundus, et nendel osalejatel olid suuremad sissetulekud, kui meie perel. Võtsin ühendust ühe grupi vedaja Katiga ning avaldasin arvamust, et keegi võiks kajastada ka keerulisema majandusliku olukorraga perekonna raskustest välja tulemist.

Meie pere oli see, kes elas vaevu palgapäevast palgapäevani. Meil puudusid igasugused säästud ja olime sattunud korralikku laenude nõiaringi, sest hädavajalikke asjugi saime osta vaid järelmaksu abil. Iga suurem väljaminek, kasvõi lapse jalanõude lagunemine, oli selline pisike katastroof. Tundsin, et ma rohkem ei taha ja ei saa nii jätkata.

Otsus muuta enda elu
Otsustasin, et midagi peab muutuma. Jaanuaris 2019 lõin oma blogi, milles hakkasin siis oma teekonda kirja panema (ellilepik.blogspot.com). Otsustasin ühe aasta jooksul kaasa teha kõik Kogumispäeviku väljakutsed ja vaadata, kuhu see mind viib.

Alustasin eesmärkide seadmisest. Teen seda siiani iga aasta alguses. Nii panin kirja esimesed eesmärgid: maksta ära ligi tuhande eurone krediitkaardivõlg, koguda raha elektripliidi ostmiseks ja vältida uusi järelmakse, alustada meelerahu- ja hädaabifondi loomist. Esilagu sain meelerahufondi maksta iga kuu vaid 20 eurot. Hädaabifondi kiire loomine tundus olulisem eesmärk, sest selle eesmärk oli aidata just vältida krediitkaardi kasutamist või uute laenude võtmist.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-elli-lugu

Minu säästmise teekond – Johanna lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Kogumist võib alustada kasvõi 10 sendi kaupa – tähtis on luua endale harjumus ja alles siis hakata seda täiendama!

Olen alati olnud pigem koguja kui kulutaja. Esimene iseseisva elu valgustatus saabus, kui kolisime elukaaslasega Tallinnasse ja avastasime, et toidule kulub üle 500 euro kuus – elades kahekesi, tundus see meeletu summa. Elukaaslase käe alt valmis toidueelarve tabel, kuhu iga toidule (ja majapidamiskraamile) kuluva summa kirja panime – tänu sellele tabelile oleme oma toidukulud kontrolli alla saanud, tabel on külmkapi küljes ja kasutame seda usinalt siiani!

Eelarve pidamiseks olen endale teinud Google Drive’i lihtsa tabeli, kus on halli värviga kirjas sissetulekud ja planeeritavad väljaminekud – kui vastav lahter saab täiendust, muudan kirja mustaks. Igale kategooriale on määratud kindel summa, suuremad kulud (nt toit, majapidamine) on koondatud ühele pangakaardile ning väiksemad (nt kassifond, uued riided) on sularahapõhised ja koondatud ümbrikutesse. Esimestel kuudel muutus tabel pidevalt, kuid 2 aastaga olen kõik nurgad ära lihvinud ja tabeli täitmine on lausa lust – minu eesmärk oli luua võimalikult lihtne ja üleliigsete detailideta tabel.

Minu ja minu elukaaslase praegune kõige suurem eesmärk on kokku saada sissemaksuraha oma kodu jaoks. Samuti on mul temaga pulmapurk, kuhu vaikselt raha kogume. Väikseid eesmärke hetkel pole, sest oleme paari aastaga kõik vajalikud kulutused ära teinud ja muu pudipadi on jooksvad kulutused, mis tihti piirduvad vaid oma aja panustamisega.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/ettevotlus/kogemuslood-2/minu-saastmise-teekond-johanna-lugu

Videod: siin on viis sammu, kuidas rahaasjad kontrolli alla saada

Kui rahaasjad on segamini, võib nende korda saamine tunduda väga raske ülesanne. Tegelikult piisab aga ainult paarist lihtsalt sammust, et pilt märksa paremaks läheks.

Rahandusministeeriumi rahatarkuse spetsialistid on teinud just seda ning kokku pannud viis lühikest ja kasulikku õppevideot, mis aitavad teha samme rahaasjade kontrolli alla saamiseks.

Esiteks – väga palju abi on enda tulude ja kulude kirja panemisest.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/videod-siin-on-viis-sammu-kuidas-rahaasjad-kontrolli-alla-saada/

Head nipid, kuidas uuel aastal rohkem raha säästa

Uus aasta on alanud ning praegu on hea aeg mõelda säästmisele ning kokkuhoiule tulevikus. Toome välja mõned head nipid, mis sel teel aidata võivad.

Kõige olulisem on lihtsalt algust teha. Isegi kui paned kõrvale iga kuu 10 või 50 eurot, on see ikkagi raha. Kõige olulisem on lihtsalt algust teha – see on kõige raskem osa.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/head-nipid-kuidas-uuel-aastal-rohkem-raha-saasta/

Rahatarkuse pooltund podcast

Olen avastanud väga laheda eestikeelse podcastide sarja, kus arutatakse eesti keeles rahateemade üle ning antakse asjalikke nõuandeid. Saateid pole just palju ja ei tule ilmu iganädalaselt, kuid see eest on väga asjalikud ning väärt jagamist.

Kes ei tea millega tegu, siis “Rahatarkuse pooltund” on podcastide sari, kus räägitakse aruka rahakasutamise nippidest ja tarbimislaenudest. Podcastid on loonud MTÜ Rahatarkus koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.

Lihtsad nipid, kuidas säästmine endale võimalikult lihtsaks muuta

Me kõik teame, et 10 protsenti palgast peaks igal kuul minema säästudesse ning poest või veebipoest võiks oste teha ainult siis, kui midagi päriselt vaja on. Aga miks on see kõik praktikas inimestele ikkagi nii raske? Näiteks leiti Luminori tellitud uuringu käigus, et vaid 27 protsendil vastanutest on sääste piisavalt, et kriisiolukorras kuu aega ära elada ning 30 protsendil piisavalt, et ära elada 2 kuud.

Luminori igapäevapangaduse projektijuht Kristiina Männi räägib, kuidas säästmine endale võimalikult lihtsaks ja muretuks muuta. 

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/lihtsad-nipid-kuidas-saastmine-endale-voimalikult-lihtsaks-muuta/

5 nõuannet, et jõulud saabuksid stressivabalt

Kuigi jõulud saabuvad igal aastal samal ajal, juba vähem kui paari kuu pärast, tunnistavad nii mõnedki, et on jätnud kingituste ostmise viimasele hetkele ja teinud seetõttu ebamõistlikke kulutusi. 2018. aastal Rahaasjade Teabekeskuse poolt läbi viidud uuringu põhjal on seda teinud lausa iga viies Eesti elanik.

Selleks, et saaksid stressivabalt jõuludele vastu astuda, on mõistlik nendeks juba varakult valmistuda. Praegu on see eriti oluline, kuna peame arvestama ka koroonaviirusest tingitud piirangute ja soovitustega.
Siin on sulle 5 nõuannet, millele mõelda juba nüüd.

Alusta varakult

Sageli teeme ebamõistlikke otsuseid just kiirustamise tõttu. Selleks, et vältida detsembris emotsioonioste ning rahvarohkeid kaubanduskeskusi, alusta jõulukingituste varumisega juba praegu. See on ka hea võimalus oma kulusid hajutada. Mõtle oma lähedastele ning tee nimekiri kingitustest, mis neile rõõmu võiksid pakkuda. Ostetud kinkidele tasub alati kaaluda ka alternatiive — kui sul on aega ja annet, tee kingitused hoopis ise. Väärt idee on kinkida ka asjade asemel hoopis emotsioone või teha kogu perekonna nimel annetus mõnele heategevusorganisatsioonile.

Ole nutikas ja kasuta e-poodide võimalusi

Erinevate poodide ja kaubanduskeskuste külastamine võib olla üsna väsitav ja ajakulukas. Lisaks tuleb praegusel ajal hoolega mõelda oma tervisele ning võimalusel pigem hoiduda rahvarohkete paikade külastamisest. Siinkohal tulevad appi e-poed. Nii kohalike kui välismaiste poodide kaubavalik on mugavalt vaid mõne kliki kaugusel. Küll aga tasub silmas pidada, et tõenäoliselt on e-poed tänavu populaarsemad kui aasta tagasi, mistõttu on mõistlik arvestada, et tarneajad võivad olla tavapärasest pikemad. Seega ole nutikas ning soorita oma ostud varakult. Lisaks on see ka hea võimalus oma kulusid hajutada.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/5-nouannet-et-joulud-saabuksid-stressivabalt