Kellele meist ei meeldiks märkamatult tuhatkond eurot kõrvale panna? Rakverelane Gunnar on selleks leidnud hästi töötava nipi.
Nimelt paneb ta iga päev – vahel üle päeva – taskusse kogunenud 1- ja 2-eurosed mündid hoiukarpi. Kui 2018. aastal kogunes aasta lõpuks niimoodi 700 eurot, siis eelmise aasta tulemuseks oli tervelt 1200 eurot.
Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-mees-saastab-lihtsa-nipiga-1000-eurot-aastas/
Tähed oskavad meile väidetavalt nõu anda nii suhete kohta kui ka finantsvallas. Algav valge roti aasta ennustab näiteks Jääradele üsna muutlikku finantsseisu, Kaksikutele aga lubatakse rahalise seisu paranemist ja vaba raha investeerimist. Isegi kui usud horoskoope, tasub siiski kindluse mõttes ka ise rahaasjade üle kontroll haarata. Millest alustada ja mida teha, et olla uuel aastal rahatargem?
Eesmärk ilma plaanita on lihtsalt soov. On tõestatud, et eesmärkide seadmine parandab sooritust, kuid sihte tuleb seada targalt. Hea eesmärk on isiklikult oluline, selge, mõõdetav ja ajaliselt piiritletud. Näiteks, panen iga kuu kuni septembrini kõrvale 65 eurot, kogudes 1. septembriks 500 eurot, et osta uus diivan. Selline selget kasu näitav eesmärk on palju motiveerivam kui otsus lihtsalt vähem kulutada. Pikaajaliste eesmärkide seadmisel pea aga meeles, et ükski unistus ei ole kättesaamatu, kui selle poole teadlikult püüelda.
Ligikaudu 40% meie igapäevategevustest on automaatsed ja harjumuspärased. Osa harjumusi on kasulikud (nt hammaste pesemine), osa aga kahjulikud (nt liigne kohvijoomine). Halvad harjumused mõjuvad omakorda ka meie rahakotile. Näiteks, kui oleme harjunud igal hommikul ostma tanklast 3-eurost kohvi või kui käime iga päev toidupoes. Selleks, et käitumist muuta, tuleks soovitud muutus siduda igapäevaste harjumustega. Näiteks, võttes hommikuti kohvi termosega kaasa ja pannes tanklast mööda sõites 3 eurot hoopis auto kindalaekasse. Aastas saab sellise väikese muudatusega säästa ligikaudu 700 eurot.
Eesmärkideni jõudmiseks on vaja omajagu plaanida. Esmalt tuleks analüüsida, millele raha kulub, mille arvelt oleks võimalik säästa ja kuidas säästetavat summat kasvatada. Plaanimiseks on mitmesuguseid viise, näiteks mobiilirakendused, Exceli tabel, internetipangas olev Rahaplaneerija või paber ja pliiats. Oluline on üles märkida ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad.
Alusta sellest, et tuleta meelde oma viimase kuu tulud ja kulud. Pane kirja, kui suured olid sissetulekud ja millele raha kulus. Seejärel analüüsi suuremaid kulutusi ja mõtle, kas need olid põhjendatud või leidub tulevikus säästlikumaid alternatiive. Kui eelmise kuu kulud kirjas, koosta uuele lehele järgmise kuu sissetulekud ja plaani vastavalt sellele kulud. Määra igale kulukategooriale soovitud kulutuste tase ja püüa sellest kinni pidada.
Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kas-usud-rahahoroskoopi-voi-asud-sel-aastal-ise-tegutsema
Värskes uuringufirma SKDS läbi viidud ERGO kindlustuse küsitluse käigus küsitleti leibkondi Eestist, Lätist ja Leedust ning muuhulgas uuriti, et kui pere kaotaks oma tavapärase sissetuleku, siis kui pikalt saaksid nad olemasolevate säästude põhjal hakkama ilma kulusid kärpimata.
Ilmnes, et 30% eestimaalastest saaks hakkama kuni kuu (13% vähem kui kuu, 17% kuni 1 kuu). Sarnaselt Eestile on ka Lätis 30% peredel sääste kuni 1 kuu jagu (15% vähem kui kuu, 15% kuni 1 kuu).
Leedu leibkondadest aga vaid 21% saaks kulusid kärpimata hakkama kuni kuu (10% vähem kui kuu, 11% kuni kuu).
Kas sinu uue aasta lubadus on säästlikumalt elada ja rohkem raha kõrvale panna? Siin on neli ideed, kuidas seda mänguliselt teha.
Populaarse rahablogija väljakutsega liitumiseks ei ole vaja teha muud kui välja printida Rahakrati blogist leitav poster, millel 52 kasti, igas üks arv.
Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/kokkuhoid/neli-valjakutset-mille-abil-saad-uuel-aastal-raha-saasta/
Aasta lõpuni on veel piisavalt aega, et ette võtta mõned toimingud, mis aitavad järgmisel aastal raha kokku hoida.
Kui sa pole viimase aasta jooksul oma mobiiltelefoni paketti uuendanud, on sul suure tõenäosusega võimalik parematel tingimustega teenust saada. Ükskõik kas siis sama teenust soodsamalt või sama tasu eest rohkem teenuseid – näiteks rohkem internetimahtu või tasuta telefoni.
Toiduhinnad on viimase kümnendi jooksul kõvasti kasvanud. Liha, leiva, juustu ning munade hinnad on tõusnud umbes kolmandiku võrra. Seejuures on inimeste palgad suures plaanis samale tasemele jäänud. Kuidas poes kulud kontrolli alla saada ja natukene ehk isegi säästa?
Tegelikult saab toidupoes teatud nippide abil lihtsalt raha säästa.
Loe edasi: https://lood.delfi.ee/omamaitse/nipid/kuidas-poes-kaies-raha-saasta?id=87885145
Tihtipeale üllatutakse nähes, kui palju raha kulub kokku igapäevastele kohvikulõunatele või üldse väljas söömisele.
Ka näpunäited edukaks säästmiseks sisaldavad tavaliselt soovitust kodust lõunasöök kaasa võtta. Samas ei tundu kuigi ahvatlev üksi arvuti taga eilse ühepajatoidu seltsis aega veeta, samal ajal kui kolleegid lõbusalt hõrku päevapraade naudivad.
Kuidas siis ikkagi rahakotiraudu koomale tõmmata ilma sõpradest ja elumõnudest loobumata?
Talv toob paratamatult kaasa suure muutuse elektriarvetes ning tihti tulevad suuremad arved igal aastal halva üllatusena. Kui soovid oma kulud kontrolli all hoida, siis siin on 3 nõuannet, kuidas elektrikulusid vähendada.
Suurim säästupotentsiaal peitub just küttes. Kuna Eesti kliimas peab kütma ligi pool aastat, kulub sinna ka kõige rohkem energiat. Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused. Näiteks elektril töötavate radiaatorite ja põrandakütte kasutuselevõtuks vajalik esmane investeering võib olla küll kõige väiksem, aga püsikulud on talvel kõrgema elektrihinna tõttu ka märkimisväärselt suuremad.
Kui armastad vannitoas jalge all sooja kivipõrandat, siis tea, et just sellel mugavusel võib olla suur mõju ka sinu talvisele elektriarvele. Vanast õliradiaatorist või elektripuhurist märksa ökonoomsem lahendus on näiteks õhksoojuspump.
Kui soovid seadme elektrikulu arvutada koos kõikide kuludega, siis saad seda teha minu tehtud kalkulaatorist: https://elekter.pere-eelarve.eu/
Kas Sa pole kindel, kui palju igakuisest sissetulekust oleks mõistlik kõrvale panna? Või tasuks hoopis kõik ära kulutada? TF Banki Laenukoolil on pakkuda vastus, miks peaks igakuiselt raha siiski kõrvale panema ja kui suur peaks see summa olema.
Loe edasi “Nii palju raha peaksid igakuiselt kõrvale panema”
Inspireerituna sellest uudisest https://www.pere-eelarve.eu/pea-kolmandik-inimesi-ei-saasta-sissetulekust-mitte-midagi/ pakub Taavi Pertman hetkel ühte enda rahatasku töötuba täiesti tasuta.
Soovitan kõigil koolitusest osa võtta, kuna kasu, mis saate võib olla tohutu. Tehke töötuba täielikult läbi. 🙂
