Kuidas planeerida perekonna eelarvet

Esmalt soovitame võtta paber ja poolitada joonega leht ning panna vasakule poolele kirja kõik perekonna regulaarsed sissetulekud, milleks on palk, pension, elatis, riiklikud hüvitised või toetused jms. Lisaks sellele võib olla ka ebaregulaarseid sissetulekuid, nt müüsite maha mõne eseme või makstakse töö juures jõulupreemiat.

Kui kõik tulud on kirjas, siis pange teisele poolele kirja kõik kulud ja kohustused. Neid võiks vaadelda sama moodi – esmalt igakuised regulaarsed kulud, milleks on nt laenud, liisingud, järelmaksud,  üür, kommunaalkulud, elekter, internet, telefon, söök jne ja seejärel ebaregulaarsed kulud, nt on vaja minna hambaarstile, maksta ära maamaks, uuendada talvevarustust vms.

Sedasi toimides on võimalik koostada perekonna igakuine eelarve ja selle põhjal eelarve ka pikemateks perioodideks.

On soovituslik, et 60% perekonna sissetulekuteks võiks minna igakuiste kulude peale ja ülejäänud 40% sissetulekutest võiks jaotuda kolmeks: ajaliseks säästmiseks, säästmiseks mõne konkreetse eesmärgi (uus auto, korteriremont, puhkusereis vms) nimel ning vabaaja veetmiseks. Vabaajana on silmas peetud kõiki valikulisi tegevusi, milleks on kinoskäik, restorani-, kontserdi-,sünnipäeva- või teatrikülastus, nädalavahetus spaas või sõpradega väljas vms. See on iga perekonna enda otsustada, kas erakorralised sissetulekud lähevad jaotamisele võrdsetes osades või paigutada kõik säästudesse.

Pikaajalise säästmise mõte ei ole raha kasutusele võtmine mõne eseme soetamiseks või reisile minemiseks, vaid see peaks olema pigem sääst pensionipõlveks või lastele oma elu alustamiseks. Vabaaja veetmise jaoks kasutatavaid summasid ei pea ära kulutama, need saab üle viia ka järgnevatesse kuudesse. Vabaaja vahendite eest tuleks soetada ka jõulukingitused ja katta sünnipäevalaud, sest mõne konkreetse eesmärgi nimel korjatud säästude kasutamine ei tundu olevat kõige mõistlikum.

Iga perekond võib teha oma korrektuure, kuid üldjoontes võiks tulude-kulude suhe olla järgnev:

sissetulekutest 60% igakuiste kohustuste katmiseks, 15% vabaaja veetmiseks, 15% mingi eesmärgi nimel säästmiseks ja 10% peaks panema kõrvale pensionipõlveks või laste iseseisva elu alustamiseks.

Sealjuures tuleks arvestada, et säästud võiks paigutada, kas tähtajalisele (intressid on paremad, kuid hoiuse ennetähtaegsel lõpetamisel kaotatakse intress või tuleb maksta leppetrahv) või kogumishoiusele (intress on madalam, kuid vajadusel saab raha igal ajal välja võtta).

Allikas: https://laenukool.ee/blog/kuidas-planeerida-perekonna-eelarvet

Rahatarkuse pooltund podcast

Olen avastanud väga laheda eestikeelse podcastide sarja, kus arutatakse eesti keeles rahateemade üle ning antakse asjalikke nõuandeid. Saateid pole just palju ja ei tule ilmu iganädalaselt, kuid see eest on väga asjalikud ning väärt jagamist.

Kes ei tea millega tegu, siis “Rahatarkuse pooltund” on podcastide sari, kus räägitakse aruka rahakasutamise nippidest ja tarbimislaenudest. Podcastid on loonud MTÜ Rahatarkus koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.

Lihtsad nipid, kuidas säästmine endale võimalikult lihtsaks muuta

Me kõik teame, et 10 protsenti palgast peaks igal kuul minema säästudesse ning poest või veebipoest võiks oste teha ainult siis, kui midagi päriselt vaja on. Aga miks on see kõik praktikas inimestele ikkagi nii raske? Näiteks leiti Luminori tellitud uuringu käigus, et vaid 27 protsendil vastanutest on sääste piisavalt, et kriisiolukorras kuu aega ära elada ning 30 protsendil piisavalt, et ära elada 2 kuud.

Luminori igapäevapangaduse projektijuht Kristiina Männi räägib, kuidas säästmine endale võimalikult lihtsaks ja muretuks muuta. 

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/lihtsad-nipid-kuidas-saastmine-endale-voimalikult-lihtsaks-muuta/

Säästmine: pane eesmärk paika ja alusta kohe!

Koroonaviirusest tingitud kriis oli hea näide sellest, miks peaks igal inimesel olema vähemalt kahe-kolme kuu sissetuleku jagu sääste. Kui täna kipub keskmine eestlane olema rohkem tarbija kui säästja, siis selleks, et inimesed ootamatuste tõttu tulevikus hätta ei jääks, tuleb oma seniseid harjumusi muuta.

Eesti inimeste teadmised rahatarkusest on tasapisi kasvamas, eriti noorema põlvkonna seas. Mida paremad teadmised inimestel säästmise ja investeerimise kohta on, seda paremini oskavad nad end tulevikuks kindlustada. Luminori vanemkliendihaldur Kaire Mäger räägib lähemalt sellest, kuidas võimalikult vähese vaevaga säästmine ja investeerimine oma elu osaks muuta.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/saastmine-pane-eesmark-paika-ja-alusta-kohe

6 nippi, kuidas väikese eelarvega sünnipäeva pidada

Tihti nõuab sõprade ja pere keskis sünnipäeva pidamine suuri väljaminekuid. Populaarse rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liikmed jagavad ideid, kuidas pidada tore sünnipäev nii, et see rahakotti auku ei teeks.

1. Lase kingituste asemel tuua söögi- ja joogipoolist

Nii mõnigi Kogumispäeviku grupi liige soovitas kavalat nippi, mis aitab pidada toreda peo, aga oluliselt väiksema eelarvega. Nimelt on nad loobunud sünnipäevakingitustest, mille asemel palutakse külalistel tuua hoopis toidu- ja joogipoolist. Nii on sünnipäevalapsel vähem ettevalmistusi teha ning ka peo eelarve tuleb väiksem. Üheks võimaluseks on välja valitud retseptid külaliste vahel ära jagada. Nii saab olla kindel, et sünnipäevalauale jõuavad õiged toidud. “Sünnipäevalapsel oli üks India kokaraamat, kust kõigile retseptid laiali jagati. Tulemuseks oli äge laud omavahel hästi sobivate roogadega,” tõi üks Kogumispäeviku grupi liige näite.

2. Mõtle toidukoguste peale

Kui otsustad siiski ise süüa teha, on soodsam teha paljude suupistete asemel hoopis suurtes kogustes paar erinevat rooga. Nii läheb toidutegemisele vähem raha ja aega ning ka külalistel saab kindlasti kõht täis. Kuigi võib katsetada uusi retsepte, siis tegelikult sobivad sünnipäevalauale väga hästi ka kodused toidud. “Pakkusin sünnipäevalistele seljankat. Alguses olid kõik kohkunud, kuid see maitseelamus on neil tänaseni meeles!” avaldas üks grupi liige.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/6-nippi-kuidas-vaikese-eelarvega-sunnipaeva-pidada

Kolm head nippi säästude kogumiseks

Erinevad uuringud on kinnitanud, et kolmandikul Eesti peredest on sääste vaid ühe kuu jagu. Sageli tuuakse põhjenduseks, et palgast lihtsalt ei jää kõrvale panemiseks midagi üle. Tegelikult saab säästa igas suuruses palga juures.

Loe kolme erinevat säästmismoodust, mille abiga õnnestub aasta jooksul oma “meelerahu fondi” koguda üsna arvestatav summa.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/lhv-blogi/kolm-head-nippi-saastude-kogumiseks/