Kristajn Liivamägi – Nutikad säästunipid ehk kuidas elukvaliteedis järeleandmisi tegemata targalt säästa? 

Inflatsioon on Eestis püsinud viimastel kuudel 25% tasemel ning kuna Eesti keskmine palgakasv jääb inflatsioonile alla pea kaks korda, siis kaotab raha kiires tempos ostujõudu. Sellises olukorras tuleb paratamatult teha valikuid ning otsida kokkuhoiu võimalusi.

Jagan järgnevalt meie perekonna praktilisi kogemusi, kuidas elukvaliteedis järeleandmisi tegemata nutikalt säästa. Loodan, et need ideed ja mõtted on sulle abiks nutikamate tarbimisotsuste tegemisel.

👉 Toidukaupade ostmine e-poest 🍌

Alates koroonapandeemia algusest tellime võimalusel perekonna toidukaubad e-poest. See aitab kokku hoida auto transpordikulu ning säästa 1–2 tundi meie väärtuslikku aega, mida kasutame parema meelega perega ühiste tegevuste jaoks. Samuti aitab e-toidupoe kasutamine vältida emotsioonioste ja seda just lastega koos poes käies.

👉 Me elame oma tegutsemisruumi lähedal 🏡

Me elame asukohas, kus meie perel on logistiliselt lähedal töökohad, lasteaiad, kool, terviserajad, poed, ühistransport ja muud vajalikud teenused. Seeläbi säästame me nii aega kui raha transpordikuludelt.

👉 Me ei kasuta kõrge intressiga tarbimislaene ja järelmakse 💸

Tarbimislaenude krediidi kulukuse määr on mitukümmend protsenti ja sisuliselt teeb tarbimislaenuga toote ostmine selle toote mitmekümne protsendi võrra kallimaks. Me lähtume põhimõttest, et kui me ei saa endale ilma järelmaksuta seda toodet osta, siis järelikult ei saa me seda endale lubada. Ostmisel tasub endalt ausalt küsida, et kas mul on seda asja nii väga vaja, et ma pean selleks kallist laenu võtma?

👉 Eelarve pidamine, planeerimine ja tegevuste läbi mõtlemine 📊

Meie kasutame kulude ja tulude jälgimiseks eelarvet, mis annab meile hea ülevaate rahavoogude liikumisest ning aitab meil teha läbimõeldud otsuseid. Me planeerime tegevusi pikemalt ette, et saada sama teenust soodsam hinnaga. Näiteks planeerime reise ette mitu kuud, et saada paremaid tingimusi.

👉 Elektritarbimise ajastamine 💡

Meie paneme elektriauto, nõudepesumasina, pesumasina ja kuivati taimeriga käima ajal, millal elekter ja võrgutasu on soodsamad. Ehk kahe nupuvajutusega on meil võimalik ajastada kodumasinate töö öisele ajale kui elekter ja võrgutasu on odavamad. Samuti tarbimine võimalikult palju enda päikesepaneelidest toodetud elektrit, kuna siis ei pea me ostma võrgust kallist elektrit, maksma võrgutasusid, aktsiisi ja käibemaksu.

👉 Energiakulude kokkuhoid tänu päikesepaneelidele ⚡

Meie ostsime 2020. aasta kevadel maja ning paigaldasime katusele päikesepaneelid, mis katavad ära olulise osa meie aastasest energiatarbimisest. Meie soov oli päikesepaneelide eest välja käia võimalikult vähe enda raha ja seetõttu finantseerimise päikesepaneelide ostu kodulaenuga. See otsus suurendas meie kodulaenu kuumakset ca 28 euro võrra kuus, aga meil tuli 7,44 kW päikesepaneelide eest välja käia enda raha 2 060 eurot (20% paneelide maksumusest).

Keskmiselt teenivad päikesepaneelid meile igakuiselt positiivset rahavoogu 76 eurot, mis koosneb elektri, võrgutasude ja maksukulude kokkuhoiust, taastuvenergia toetusest ja võrku tagasi müüdud elektri müügitulust. Võttes arvesse laenumakse suurenemist, siis teenivad päikesepaneelid meile keskmiselt iga kuu ca 48 eurot positiivset rahavoogu ning meie teenime paneelide eest makstud raha tagasi umbes 3,6 aastaga.

Lisaks hoiame me tänu päikesepaneelidele kokku auto bensiinikuludelt ca 220 eurot kuus, kuna me vahetasime vana bensiiniauto uue elektriauto vastu. Samuti tõstsid päikesepaneelid meie kodu energiaklassi ja seega ka kinnisvara turuhinda 📈

👉 Lasteriiete ostmine järelturult või uuskasutuskeskusest 👩‍👧

Meie ostame lastele riideid ja tarvikuid (lapsevanker jms) järelturult, kus on võimalik vähekasutatud riideid saada oluliselt soodsamalt kui uuena poest ostes. Samuti kasutame me võimalust sõpradega lasteriideid vahetada.

Üllatavalt populaarseks on laste seas osutunud mänguasjade vahetuse mäng, kus lapsed käivad üksteisel külas ja vahetavad paariks nädalaks omavahel mänguasju. Selle asemel, et osta lastele poest uusi mänguasju, millest nad paari nädalaga tüdinevad, rõõmustavad lapsed teistsuguste vahetatud mänguasjadega mängimise üle.

👉 Tutvuste kasutamine soodustuste saamiseks 💰

Tutvuste kasutamine soodsamate tehingute saamiseks ei ole häbiasi. Kui mul on võimalik saada sõbra kaudu parem hind suusavarustust, reisi või mõnda muud toodet ostes, siis ma kasutan seda võimalust. Samuti ostan ma osad hooajakaubad soodsama hinnaga hooaja lõpus. Näiteks suusavarustuse saan ma aprillis hea allahindlusega.

👉 Ebameeldivate ja rutiinsete tegevuste automatiseerimine 🕘

Kuna mulle ei meeldi tolmuimejaga koristada ja aias muru niita, siis otsustasin need tegevused delegeerida robottolmuimejale ning robotniidukile. Võttes arvesse enda tunnihinda, siis tasus robottolmuimeja ost ära 14 töötunniga ning robotniiduki ost 11 niitmiskuuga.

👉 Rahaasjade aus ja läbipaistev arutamine peres 👨‍👩‍👧‍👦

Meie peres on põhimõte, et me arutame ausalt ja avatult kõik rahaga seotud teemad omavahel läbi. Meie peres on väga olulisel kohal lastele rahatarkuse õpetamine.



Pikemalt kirjutasin ma nutikatest säästunippidest enda Instagrami kontol (liivamagikristjan).

Loodetavasti annavad meie perekonnad kogemuslood sulle mõtteid ja ideid. Ma usun, et meil kõigil on üksteise kogemustest õppides võimalik teha targemaid otsuseid.

Kuidas planeerida perekonna eelarvet

Esmalt soovitame võtta paber ja poolitada joonega leht ning panna vasakule poolele kirja kõik perekonna regulaarsed sissetulekud, milleks on palk, pension, elatis, riiklikud hüvitised või toetused jms. Lisaks sellele võib olla ka ebaregulaarseid sissetulekuid, nt müüsite maha mõne eseme või makstakse töö juures jõulupreemiat.

Kui kõik tulud on kirjas, siis pange teisele poolele kirja kõik kulud ja kohustused. Neid võiks vaadelda sama moodi – esmalt igakuised regulaarsed kulud, milleks on nt laenud, liisingud, järelmaksud,  üür, kommunaalkulud, elekter, internet, telefon, söök jne ja seejärel ebaregulaarsed kulud, nt on vaja minna hambaarstile, maksta ära maamaks, uuendada talvevarustust vms.

Sedasi toimides on võimalik koostada perekonna igakuine eelarve ja selle põhjal eelarve ka pikemateks perioodideks.

On soovituslik, et 60% perekonna sissetulekuteks võiks minna igakuiste kulude peale ja ülejäänud 40% sissetulekutest võiks jaotuda kolmeks: ajaliseks säästmiseks, säästmiseks mõne konkreetse eesmärgi (uus auto, korteriremont, puhkusereis vms) nimel ning vabaaja veetmiseks. Vabaajana on silmas peetud kõiki valikulisi tegevusi, milleks on kinoskäik, restorani-, kontserdi-,sünnipäeva- või teatrikülastus, nädalavahetus spaas või sõpradega väljas vms. See on iga perekonna enda otsustada, kas erakorralised sissetulekud lähevad jaotamisele võrdsetes osades või paigutada kõik säästudesse.

Pikaajalise säästmise mõte ei ole raha kasutusele võtmine mõne eseme soetamiseks või reisile minemiseks, vaid see peaks olema pigem sääst pensionipõlveks või lastele oma elu alustamiseks. Vabaaja veetmise jaoks kasutatavaid summasid ei pea ära kulutama, need saab üle viia ka järgnevatesse kuudesse. Vabaaja vahendite eest tuleks soetada ka jõulukingitused ja katta sünnipäevalaud, sest mõne konkreetse eesmärgi nimel korjatud säästude kasutamine ei tundu olevat kõige mõistlikum.

Iga perekond võib teha oma korrektuure, kuid üldjoontes võiks tulude-kulude suhe olla järgnev:

sissetulekutest 60% igakuiste kohustuste katmiseks, 15% vabaaja veetmiseks, 15% mingi eesmärgi nimel säästmiseks ja 10% peaks panema kõrvale pensionipõlveks või laste iseseisva elu alustamiseks.

Sealjuures tuleks arvestada, et säästud võiks paigutada, kas tähtajalisele (intressid on paremad, kuid hoiuse ennetähtaegsel lõpetamisel kaotatakse intress või tuleb maksta leppetrahv) või kogumishoiusele (intress on madalam, kuid vajadusel saab raha igal ajal välja võtta).

Allikas: https://laenukool.ee/blog/kuidas-planeerida-perekonna-eelarvet

Kuidas motiveerida ennast eelarvet pidama ja kust üldse alustada?

Eelarvestamine on protsess, mille käigus pannakse arusaadavalt ja detailselt kirja oma tulud ja kulud, et jääda oma rahaliste võimaluste piiresse, üritades saavutada teatud finantsilisi eesmärke. Näiteks oma toidukulutustel silma peal hoides saaksime koguda raha sügisese Mehhiko reisi jaoks. Või saaks tagasi maksta võteud järelmaksud ning võlad, et elada kohustustevabamat elu.

Eelarve koostamisel peaks unustama häbi ning panema kirja kõik asjad täiesti ausalt, mõeldes sellele, mida on vaja selle tegevusega saavutada.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/kokkuhoid/kuidas-motiveerida-ennast-eelarvet-pidama-ja-kust-uldse-alustada/

Kuidas säästa ja investeerida väiksemast palgast?

Tihtilugu ütlevad inimesed, et investeerimise kõrvalt tahaks ka säästa (või vastupidi), aga kahjuks pole see võimalik – kogu sissetulek kulub ju elamise peale ära. Tegelikult on siiski võimalik teha edukalt mõlemat, olenemata igakuisest sissetulekust.

Küsimusele “Kumb on tähtsam – investeerimine või säästmine?” võib vastata omakorda küsimusega: “Miks mitte mõlemad?”. Säästud annavad sulle kaitse ootamatute väljaminekute tekkimisel, neid kasutades ei löö ootamatus sinu igapäevaelul tegevusplaane segamini. Investeerimine on aga sinu enda muretuma tuleviku tagamiseks, ainult kasvatad piisavalt raha, et sinu eluolu pikemas perspektiivis ootustele vastab.

Kuidas neid kahte samaaegselt teha? 

Kui sul on keskmine või väiksem sissetulek, võib näiteks kodulaenu, järelmaksude ja esmatarbekaupade kõrvalt raha kõrvale panemine ja investeerimine tunduda üsnagi keeruline.

Säästmist ja investeerimist saab väiksema sissetulekuga inimene alustada siis, kui ta on hoolega läbi mõelnud, et mida tal tegelikult läheb vaja ja mida mitte. Lihtsaim meetod selguse saamiseks on panna kirja kõik ühes kuus tehtud väljaminekud ning kuu lõpus hinnata, kas ja milline kulutus oli tõepoolest hädavajalik ja milline ehk mitte.

Kui avastad näiteks, et kasutad isiklikku autot harva ning takso ja ühistranspordiga sõitmine osutub kuude jooksul isegi soodsamaks, siis tõenäoliselt on mõistlik proovida autovaba elu.

Järgmiseks võib selguda, et ootamatult suur summa kuus läheb erinevate teenuste tarbimisele. Jällegi tasub läbi mõelda: kas mul on ikka tegelikult vaja neid 130 telekanalit, või kas erinevate mobiiliäppide kuutasud on tõesti vajalikud, ehk saab neid perega jagada? Kas on veel mõni kodu- või mugavusteenus, mille kuutasu saab kas vältida või vähendada?

Ka igapäevased väikesed väljaminekud, sageli emotsionaalsed ostud on need, millelt tavaliselt on võimalik säästa.

Kui leiad nendes kuludes kokkuhoiukohti, siis oledki leidnud lahenduse, sest juba 50 eurot kuus säästu- ja investeerimiskonto vahel ära jagada on suur võit! Järjepidevalt, iga kuu sedasi tegutsedes vaatab sinu kontodel mõne aja pärast vastu päris ilus summa.

Investeerimist ei tohiks peljata ja edasi lükata ainuüksi sellepärast, et sinna paigutatav summa tundub liiga väike. Alusta kas või 20 eurost kuus, sest investeerimise eesmärk ongi teenida kasu pikaajalises perspektiivis.

Pane paika eesmärgid

Nii säästmine kui ka investeerimine vajab eesmärki, milleni jõuda soovid. Kas sinu eesmärk on tagada endale kergem pensionipõlv? Või koguda raha hoopis kodu ostuks? Kõik algab eesmärgi seadmisest, sest siis on sinnapoole ka lihtsam pürgida. Pane enda jaoks paika nii summad kui ajakava, siis näed kuidas oma soovidele sammsammult lähemale liigud.

Kasulik ja mugav viis on kasutada näiteks oma pangakonto automatiseerimist, ehk kanna sobivad summad põhipalgast automaatselt säästu- ja investeerimiskontole. Kui arvelduskontole jääb igapäevakuludeks  väiksem summa, siis seegi distsiplineerib ja aitab vältida liigseid kulutusi.

Ka suuremate sissetulekute saajad väidavad, et sama reegel kehtib – mida väiksem on kontol olev summa, seda väiksemad on kulutused. Abiks on ka isiklik eelarvetabel, kuhu kannad kõik kulud ja tulud – see ülevaade annab hea baasi, et oma rahaasjad hästi organiseeritud hoida.

Kreditex Ühisraha portaalis on investeerimine sinu jaoks väga mugavaks tehtud – kasuta Autoinvest teenust, see on käed-vabad teenus, millega tagad, et sinu raha on alati kasumlikult kasvama pandud.

Tutvu Kreditex Ühisraha investeerimisvõimalustega lähemalt siin.

Allikas: https://www.kreditex.ee/kuidas-saasta-ja-investeerida-vaiksemast-palgast/

5 eestikeelset raamatut, mis aitavad sul igapäevaseid rahaasju paremini mõista ja korda ajada

Raha on meie elu lahutamatu osa ja praegu ka väga palju kõneainet tekitav. Kuidas ja kuhu raha paigutada? Kuidas oma rahaasju korraldada? Kõige lihtsam viis on sellest infot koguda ja lugeda head õpetlikku kirjandust.

All on välja toodud 5 eesti keeles saadavat raamatut oma rahast aru saamiseks.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/5-eestikeelset-raamatut-mis-aitavad-sul-igapaevaseid-rahaasju-paremini-moista-ja-korda-ajada/

Millised on raha kogumise ehk säästmisega seotud arvamused?

Raha ja raha kogumisega levib erinevaid arvamusi ning tihti leitakse põhjendusi, miks säästmine ei ole võimalik või tundub ebavajalik. Küll aga meil kõigil on eesmärgid – soovime minna pikemale reisile, soetada oma esimene kodu ning elada nii, et raha pärast ei pea muretsema. Küll aga oma eesmärkide täitmiseks peab alustama säästmisest.

MIS ON SÄÄSTMINE?

Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured.

Loe edasi: https://www.teeviit.ee/millised-on-raha-kogumise-ehk-saastmisega-seotud-arvamused/

Ühe perekonna näide: kuidas säästa lihtsate nippide abil aastaga üle 6000 euro

Eriolukord on paljudele perekondadele toonud kaasa olulise languse sissetulekutes. Populaarse rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liige Anna Lutter jagab oma soovitusi, kuidas vähendatud eelarvega toime tulla ja lihtsate nippide abil tuhandeid eurosid säästa.

Eriolukord näitas paljudele peredele, et rahapuhvri olemasolu on ülioluline. Aasta alguses alustas oma perekonnaga säästuteekonda ka Kurtna kooli käsitööõpetaja Anna Lutter, kes on teinud läbi erinevaid väljakutseid, mille abil pere eelarvet kokku tõmmata.

Lisaks on Anna Lutter juba kuus aastat tegelenud ka ettevõtlusega, et teenida lisaraha. Tõsi, eriolukorra ajal langesid ettevõtlusest teenitavad summad sisuliselt nulli, sest vastavatud käsitööettevõttes Kuut tühistati kõik üritused.

„Just sellepärast oli hea, et olime perega aasta algusest rahalise puhvri kogumisega teadlikult tegelenud ja oma väljaminekud kaardistanud. Kõige alus on eelarve, sest alles pärast selle tegemist on võimalik mõista, mille arvelt saaks raha kokku hoida,“ avaldas Lutter.

Keskmise Eesti pere kõige suuremad kuluartiklid on toit, transport ja kodukulud. Millised nõuanded ja nipid on aidanud Lutterite perekonnal pärast sissetulekute vähendamist majanduslikult toime tulla?

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/uhe-perekonna-naide-kuidas-saasta-lihtsate-nippide-abil-aastaga-ule-6000-euro

Staarinvestor annab nõu: kuidas rahalisest nõiaringist välja saada?

Mitmetest uuringutest on selgunud, et just jaanuar on paljude jaoks rahaliselt kõige raskem kuu ning seetõttu võtavad nii mõnedki arvete maksmiseks laene.

Investor ja rahakoolitaja Jaak Roosaare selgitab, kuidas nõiaringist välja astuda ja järgnevate kuude jooksul tagada, et sama asi ei korduks ka järgmisel jaanuaril. 

“Lugesin mõned päevad tagasi artiklit, kus räägiti sellest, et enam kui viiendik eestlastest peab arvete maksmiseks laenu võtma ja just eriti jaanuaris on reeglina inimestel näpud põhjas. Minu jaoks oli eriti üllatav asjaolu, et inimeste rahaline olukord on eelmise aastaga võrreldes halvenenud, kuigi majandus ja palgad on jõudsalt kasvanud,” märkis investor ja ettevõtja Jaak Roosaare. 

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/staarinvestor-annab-nou-kuidas-rahalisest-noiaringist-valja-saada/

Märt Belkin: kui palk tõuseb, siis kuidas kulusid kasvamast hoida?

Eestis on juba pikalt kestnud kiire palgakasvu aeg. Pahatihti kipub aga juhtuma, et olgu palgatõus või mitte, raha kulub kuu lõpuks kontol ära ikkagi, nendib Rahageeniuse vastutav toimetaja Märt Belkin.

Hea näide nähtusest, mida inglise keele mõju tõttu enamasti elustiili inflatsiooniks kutsutakse, on tudengielu lõpp ja esimene tasuvam töökoht – see, mis kunagi oli justkui luksus, saab peagi tavaelu osaks, näiteks eraldi korteri üürimine või väljas söömine.

Kui sel ajal võib see olla mõistlik ja isegi arusaadav – pelmeenidest ja makaronidest konserviga tõesti elu lõpuni elada ei tasu ning elu peab elama ka -, kipub sarnane asi tihti ette tulema ka siis, kui saad tööinimesena palgatõusu või kui sissetulek mingil muul põhjusel kasvab.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/eneseareng/mart-belkin-kui-palk-touseb-siis-kuidas-kulusid-kasvamast-hoida/

Kas usud rahahoroskoopi või asud sel aastal ise tegutsema?

Tähed oskavad meile väidetavalt nõu anda nii suhete kohta kui ka finantsvallas. Algav valge roti aasta ennustab näiteks Jääradele üsna muutlikku finantsseisu, Kaksikutele aga lubatakse rahalise seisu paranemist ja vaba raha investeerimist. Isegi kui usud horoskoope, tasub siiski kindluse mõttes ka ise rahaasjade üle kontroll haarata. Millest alustada ja mida teha, et olla uuel aastal rahatargem?

Alusta eesmärkidest

Eesmärk ilma plaanita on lihtsalt soov. On tõestatud, et eesmärkide seadmine parandab sooritust, kuid sihte tuleb seada targalt. Hea eesmärk on isiklikult oluline, selge, mõõdetav ja ajaliselt piiritletud. Näiteks, panen iga kuu kuni septembrini kõrvale 65 eurot, kogudes 1. septembriks 500 eurot, et osta uus diivan. Selline selget kasu näitav eesmärk on palju motiveerivam kui otsus lihtsalt vähem kulutada. Pikaajaliste eesmärkide seadmisel pea aga meeles, et ükski unistus ei ole kättesaamatu, kui selle poole teadlikult püüelda.

Tekita endale uued harjumused

Ligikaudu 40% meie igapäevategevustest on automaatsed ja harjumuspärased. Osa harjumusi on kasulikud (nt hammaste pesemine), osa aga kahjulikud (nt liigne kohvijoomine). Halvad harjumused mõjuvad omakorda ka meie rahakotile. Näiteks, kui oleme harjunud igal hommikul ostma tanklast 3-eurost kohvi või kui käime iga päev toidupoes. Selleks, et käitumist muuta, tuleks soovitud muutus siduda igapäevaste harjumustega. Näiteks, võttes hommikuti kohvi termosega kaasa ja pannes tanklast mööda sõites 3 eurot hoopis auto kindalaekasse. Aastas saab sellise väikese muudatusega säästa ligikaudu 700 eurot.

Pea eelarvet

Eesmärkideni jõudmiseks on vaja omajagu plaanida. Esmalt tuleks analüüsida, millele raha kulub, mille arvelt oleks võimalik säästa ja kuidas säästetavat summat kasvatada. Plaanimiseks on mitmesuguseid viise, näiteks mobiilirakendused, Exceli tabel, internetipangas olev Rahaplaneerija või paber ja pliiats. Oluline on üles märkida ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad.

Alusta sellest, et tuleta meelde oma viimase kuu tulud ja kulud. Pane kirja, kui suured olid sissetulekud ja millele raha kulus. Seejärel analüüsi suuremaid kulutusi ja mõtle, kas need olid põhjendatud või leidub tulevikus säästlikumaid alternatiive. Kui eelmise kuu kulud kirjas, koosta uuele lehele järgmise kuu sissetulekud ja plaani vastavalt sellele kulud. Määra igale kulukategooriale soovitud kulutuste tase ja püüa sellest kinni pidada.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kas-usud-rahahoroskoopi-voi-asud-sel-aastal-ise-tegutsema