Lühidalt
- Pere rahavestlus on kord kuus kindlal ajal peetav pooletunnine jutt, kus vaatate üle eelmise kuu, järgmise kuu erikulud ja teete ühe otsuse.
- Plaanitud vestluses räägite numbritest, mitte sellest, kes on süüdi. Seepärast jääb see rahulikumaks kui jutt siis, kui midagi on juba juhtunud.
- Näidispere leidis esimesel korral 50 € kuus ehk 600 € aastas, mis kadus toidupoes märkamatult.
Ühes peres maksab arveid tavaliselt üks inimene ja teab, palju mille peale läheb. Teine näeb ainult seda, et kuu lõpus on jälle kitsas. Rahast hakatakse rääkima alles siis, kui kaardimakse ei lähe läbi või auto vajab remonti. Tuleb tuttav ette?
Sellises olukorras on raske rahulikult rääkida. Kui aga rahast räägitakse kord kuus kindlal ajal, on numbrid ees ja otsuseid saab teha enne, kui midagi juhtub. Allpool on lihtne kava, kuidas sellise vestlusega pooles tunnis hakkama saada.
Miks just kord kuus ja pool tundi?
Kord kuus on piisavalt tihti, et märgata, kui mõni kulu hakkab vaikselt kasvama. Samas pole see nii tihti, et muutuks tüütuks kohustuseks. Pool tundi kuus teeb aastas kokku kuus tundi. See on vähem, kui kulub ühe suurema rahatüli peale.
Kõige parem aeg on paar päeva pärast palgapäeva. Siis on eelmine kuu lõppenud, palk on kontol ja püsimaksed on läinud. Näha on, kuidas kuu tegelikult läks.
Kuidas 30 minutit üles ehitada
1. Vaadake, kuidas eelmine kuu läks.
Võtke ette pangaväljavõte või eelarvetabel ja vaadake üle kolm asja: palju tuli sisse, kuhu läks kõige rohkem ja kas säästud läksid kõrvale. Kõiki ridu ei pea läbi käima. Piisab, kui leiate ühe-kaks kohta, kus kulu oli plaanitust suurem. Selleks kulub umbes 10 minutit.
2. Pange järgmise kuu erikulud kirja.
Avage kalender ja vaadake järgmised neli nädalat läbi. Sünnipäevad, talverehvid, lasteaia väljasõit, auto ülevaatus või kooli üritus. Iga sellise kulu juurde kirjutage summa ja kust raha tuleb. Kui teil on eraldi aastakulude konto, on vastus enamasti seal.
3. Tehke üks otsus ja leppige kokku, kes mida teeb.
Ühest vestlusest piisab ühe muudatuse jaoks. Näiteks proovite järgmisel kuul nädalamenüüd või tõstate säästude püsimakset 20 euro võrra. Kirjutage otsus üles ja pange kirja ka see, kes selle ellu viib.
Reeglid, mis hoiavad vestluse rahulikuna
Pange aeg kalendrisse nagu iga teinegi kohtumine.
Kui vestlus toimub “kunagi, kui aega on”, jääb see ära. Kindel päev, näiteks iga kuu 12. kuupäeva õhtu, muutub mõne kuuga harjumuseks.
Laske ühel numbrid enne valmis panna.
Kui keegi otsib vestluse ajal pangast väljavõtteid, läheb pool aega sellele. Üks teeb ettevalmistuse ära ja järgmisel kuul vahetate. Nii teavad numbreid mõlemad.
Rääkige numbritest, mitte inimestest.
“Toidule läks 70 € rohkem, kui plaanisime” viib lahenduseni. “Sa kulutad poes liiga palju” viib tülini. Kui numbrid on mõlema ees, pole vaja kedagi süüdistada.
Andke kummalegi oma raha, millest ei pea aru andma.
Väike summa kuus, mille kumbki kulutab nii, nagu tahab. Seda ei arutata ega kommenteerita. Paljudes peredes vähendab just see kõige rohkem pinget.
Leppige kokku summa, millest suurem ost arutatakse enne läbi.
Näiteks 100 eurot. Sellest väiksemad ostud teeb igaüks ise, suuremad tulevad vestlusele või räägitakse kohe läbi. Siis ei tule kuu lõpus üllatusi.
Lõpetage õigel ajal.
Kui mõni teema vajab rohkem aega, näiteks kodulaen või auto vahetamine, pange selleks eraldi aeg. Igakuine vestlus jääb lühikeseks ja seda on lihtne ette võtta.
Kuidas see näidisperel välja näeb
Näide eurodes
Võtame kahe lapsega pere, kus kahe peale tuleb kätte 2100 € kuus ja palk laekub 10. kuupäeval (näide, mitte päris pere andmed). Palgapäeval lähevad 100 € säästudeks, 900 € arveteks ja 110 € aastakulude kontole. Igapäevakuludeks jääb 990 €.
Novembri vestlus on 12. kuupäeva õhtul.
Eelmine kuu: säästud läksid kõrvale, arved olid tavapärased. Toidule plaaniti 450 €, aga kulus 520 €, ehk 70 € rohkem.
Järgmise kuu erikulud: detsembris tulevad jõulud 300 € ja lapse sünnipäev 60 €. Aastakulude kontole on kolme kuuga kogunenud 330 €, novembri püsimaksega 440 €. Mõlemad kulud saab sealt maksta.
Otsus: järgmisel kuul tehakse nädalamenüü ja suurem ost üks kord nädalas. Toidukulu siht on 470 €. Menüü teeb üks, poes käib teine.
Kui toidukulu jääb 520 € asemel 470 € peale, on see 50 € kuus ehk 600 € aastas. Kogu vestlus võttis pool tundi.
Ühe kuu tulemus on alles algus. Kõige rohkem annab see, et teine kuu võrreldakse esimesega ja kolmas teisega. Pool aastat hiljem teavad mõlemad, kuhu pere raha läheb.
Kui lapsed on suuremad
Kooliealised lapsed võivad tulla vestluse viimaseks viieks minutiks. Rääkige neile, milleks peres kogutakse, näiteks suvepuhkuseks, ja palju sellest juba koos on. Taskuraha ja lapse oma kulud sobivad samuti sinna. Lastega rahast rääkimisest on lähemalt postituses Kui palju peaksid lastele taskuraha andma?
Korduma kippuvad küsimused
Mis siis, kui kaaslane ei taha rahast rääkida?
Alustage lühemalt ja meeldivamast teemast. 15 minutit sellest, palju on suvepuhkuseks vaja ja kust see tuleb, on lihtsam kui kogu eelarve korraga. Kui esimene vestlus läheb rahulikult, on järgmist kergem ette võtta.
Kas peab olema ühine eelarve?
Ei pea. Vestlus töötab ka siis, kui kummalgi on oma raha. Siis vaatate üle ühised kulud: kodu, toit, lapsed ja ühised eesmärgid. Mõlemal peab olema selge, kes mille eest maksab.
Kust numbrid kiiresti kätte saada?
Kõige lihtsam on pangaväljavõte või eelarvetabel. Tasuta kulude ja tulude tabel sobib selleks hästi. Kui kulud on juba eelarverakenduses kirjas, on ettevalmistus paari minuti töö.
Kõige lihtsam samm tänaseks: pange järgmise palgapäeva järgsesse nädalasse kalendrisse 30 minutit ja kutsuge kaaslane. Esimesel korral piisab, kui vaatate koos üle eelmise kuu ja järgmise kuu erikulud.
Loe ka: