Juba novembrist on kaubanduskeskuste parklad autosid täis ja käib üks suurem ostlemine. Ostupühad nagu e-esmaspäev, must reede ja küberesmaspäev meelitavad kliente oma kukrut kergendama. Ostame kokku jõuluehteid ja -kaunistusi, „koledaid“ jõulukampsuneid ja kingitusi perele ning sõpradele. Käib üks suuremat sorti ületarbimine. Saame kingituseks asju, mida me ei vaja ning kingime asju, mis saajale ei pruugi meeldida. Kui arvestame sisse ka sõidud ning külaskäigud, erinevad jõulupeod ja uhked pidulauad, siis enamike rahakott peale suuri pühasid, on üsna õhuke.
Mis on minimalism? Tarbimise seisukohast tähendab minimalism, et omatakse vaid seda, mida reaalselt vaja on. Minimalistid ei oma teadlikult kõike üleliigset, et keskenduda rohkem sellele, mis on elus oluline. Minimalism aitab säilitada selge meele ja asjade lihtsuse.
Minimalistlikud jõulupühad aitavad Sul keskenduda sellele, mis on oluline. Teadlased on kinnitanud, et liigne asjade omamine tekitab stressi ning rahulolematust. Kõige suurema õnnetunde toovad aga lähedased suhted ja kohalolu.
Rubriik: Uudised
Kuidas oma koduga lisaraha teenida?
Tuntud rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liige Liisi Kirch on viimasel kolmel aastal oma kodu raha teenima pannud. Igal aastal on ta sellega üle 1000 euro lisaraha teeninud. Mis on tema põhilised soovitused neile, kes kaaluvad oma kodu välja üürimist?
Esmakordselt rentis Kirch oma kodu välja 2016. aasta suvel. Koduks oli sel hetkel Mustamäe ja Kristiine piiril olev kolmetoaline korter, kus oli tasuta parkimine ja kust üsna kiirelt ka kesklinna jõudis. „Mõtlesime abikaasaga äriplaani läbi – meie sihtgrupp tundus olevat lastega pered, sest korteris ruumi jagus (majutusvõimalus kuni viiele), samas oli see kärarikkast vanalinnast pisut eemal,“ lisas Kirch, kelle sõnul üüritakse kodu välja vaid siis, kui ise perega linnast ära ollakse. „Tihtipeale langeb meie äraminek kokku mõne pühaga (kõige parem näide on venelaste jõulud, mis meie jaoks püha pole, küll aga on igal aastal nõudlust jaanuari esimese või teise nädalavahetuse järele) ning hinnatase on pisut kõrgem – siis teame, et meie enda puhkus saab kenasti kinni makstud ja raha jääb ülegi.“
125 eurot öö eest
Kõige enam on neile ühe korteriöö eest makstud 125 eurot ja see juhtus siis, kui Tallinnas toimus jalgpallivõistlus kahe Hispaania klubi vahel ja majutusasutuste hinnad olid tänu sellele kõrgemad.
Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/kodu/kuidas-oma-koduga-lisaraha-teenida
Neli viisi, kuidas saad veel sel aastal oma rahaasjad joonde ajada
Aasta lõpuni on veel piisavalt aega, et ette võtta mõned toimingud, mis aitavad järgmisel aastal raha kokku hoida.
Vaata üle oma püsikulud
Kui sa pole viimase aasta jooksul oma mobiiltelefoni paketti uuendanud, on sul suure tõenäosusega võimalik parematel tingimustega teenust saada. Ükskõik kas siis sama teenust soodsamalt või sama tasu eest rohkem teenuseid – näiteks rohkem internetimahtu või tasuta telefoni.
Kuidas poes käies raha säästa?
Toiduhinnad on viimase kümnendi jooksul kõvasti kasvanud. Liha, leiva, juustu ning munade hinnad on tõusnud umbes kolmandiku võrra. Seejuures on inimeste palgad suures plaanis samale tasemele jäänud. Kuidas poes kulud kontrolli alla saada ja natukene ehk isegi säästa?
Tegelikult saab toidupoes teatud nippide abil lihtsalt raha säästa.
Loe edasi: https://lood.delfi.ee/omamaitse/nipid/kuidas-poes-kaies-raha-saasta?id=87885145
Kuidas väljas söömisele vähem kulutada, aga sõpru mitte kaotada
Tihtipeale üllatutakse nähes, kui palju raha kulub kokku igapäevastele kohvikulõunatele või üldse väljas söömisele.
Ka näpunäited edukaks säästmiseks sisaldavad tavaliselt soovitust kodust lõunasöök kaasa võtta. Samas ei tundu kuigi ahvatlev üksi arvuti taga eilse ühepajatoidu seltsis aega veeta, samal ajal kui kolleegid lõbusalt hõrku päevapraade naudivad.
Kuidas siis ikkagi rahakotiraudu koomale tõmmata ilma sõpradest ja elumõnudest loobumata?
Elektriarve liiga suur? 3 viisi, kuidas kütteperioodil kulusid kontrolli all hoida
Talv toob paratamatult kaasa suure muutuse elektriarvetes ning tihti tulevad suuremad arved igal aastal halva üllatusena. Kui soovid oma kulud kontrolli all hoida, siis siin on 3 nõuannet, kuidas elektrikulusid vähendada.
1. Veendu oma küttesüsteemi energiasäästlikkuses
Suurim säästupotentsiaal peitub just küttes. Kuna Eesti kliimas peab kütma ligi pool aastat, kulub sinna ka kõige rohkem energiat. Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused. Näiteks elektril töötavate radiaatorite ja põrandakütte kasutuselevõtuks vajalik esmane investeering võib olla küll kõige väiksem, aga püsikulud on talvel kõrgema elektrihinna tõttu ka märkimisväärselt suuremad.
Kui armastad vannitoas jalge all sooja kivipõrandat, siis tea, et just sellel mugavusel võib olla suur mõju ka sinu talvisele elektriarvele. Vanast õliradiaatorist või elektripuhurist märksa ökonoomsem lahendus on näiteks õhksoojuspump.
Kui soovid seadme elektrikulu arvutada koos kõikide kuludega, siis saad seda teha minu tehtud kalkulaatorist: https://elekter.pere-eelarve.eu/
Nii palju raha peaksid igakuiselt kõrvale panema
Kas Sa pole kindel, kui palju igakuisest sissetulekust oleks mõistlik kõrvale panna? Või tasuks hoopis kõik ära kulutada? TF Banki Laenukoolil on pakkuda vastus, miks peaks igakuiselt raha siiski kõrvale panema ja kui suur peaks see summa olema.
Loe edasi “Nii palju raha peaksid igakuiselt kõrvale panema”
Rahaasjad korda töötuba – TASUTA
Inspireerituna sellest uudisest https://www.pere-eelarve.eu/pea-kolmandik-inimesi-ei-saasta-sissetulekust-mitte-midagi/ pakub Taavi Pertman hetkel ühte enda rahatasku töötuba täiesti tasuta.
Soovitan kõigil koolitusest osa võtta, kuna kasu, mis saate võib olla tohutu. Tehke töötuba täielikult läbi. 🙂
Pea kolmandik inimesi ei säästa sissetulekust mitte midagi
Ühel või teisel moel säästmisega tegeleb 69 protsenti Eesti inimestest, kuid 31 protsenti ei pane üldse raha kõrvale, selgub rahandusministeeriumi uuringust.
See näitaja on aastatega vähenenud, kuid muutus on aeglane – 2015. aastal ei säästnud midagi 35 protsenti vastanutest.
Endiselt on sagedasim säästmise viis raha kogumine jooksvale arvelduskontole (42 protsenti), millele järgneb sularaha hoiustamine (28 protsenti). Investeerimisvõimalusi kasutatakse endiselt suhteliselt vähe, kokku vaid 13 protsenti inimestest, sealhulgas aktsiaid või osakuid omab vaid neli protsenti.
Peamise sissetulekuallika kaotamisel tuleks toime kuni üks kuu kolmandik ehk 27 protsenti inimestest, kuid 10 protsenti saaks hakkama vähem kui ühe nädala.
Võrreldes eelmise uuringu tulemustega jätkub suuremal hulgal inimestel reserve pikemaks ajaks, üle kolme kuu saaks hakkama 39 protsenti (varasemalt 32) vastanutest.
Loe edasi: https://www.err.ee/1005929/pea-kolmandik-inimesi-ei-saasta-sissetulekust-mitte-midagi
Uus koduleht
Perekonna Eelarve koduleht on lõpuks saanud uue ilme. Loodan leida rohkem huvitavaid postitusi blogisse, kus saate kasulikke artikleid lugeda ja end uudiste ning nippidega kursis hoida 🙂
Uus pere-eelarve programm ei ühildu vana versiooniga(liiga palju erinevusi ja tööd, et andmed üle kanda) ja soovitatav on kasutusele võtta uus versioon. Selleks tuleks ennast uuesti pere-eelarve kasutajaks registreerida( https://app.pere-eelarve.eu/signup) ja alustada otsast peale. Vajadusel saate vanast keskkonnast kõik andmed excelisse eksportida, kui soovite neid alles hoida.
Seoses uue kodulehega kadus ära vana pere-eelarve keskkonna viide ja kuna ma tahtnud seniste kasutajate kontosid niisama sulgeda, siis kolisin vana lehe teisele aadressile. Praeguste plaanide kohaselt sulgen vana keskkonna uue aasta alguses, kui pole just mõjuvaid põhjuseid, et peaksin vana keskkonna alles hoidma.