Minu säästmise teekond – Kairi lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Kui olen endaga kokku leppinud ja ei suuda sellest leppest kinni pidada, siis on see võitlus iseendaga, kus tugevam mina peab peale jääma.

Mõistsin, et peaksin oma rahaasju jälgima, kui kuu lõpus ja enne palgapäeva oli kontojääk väga nukker. Ma ei saanud eriti poestki midagi osta, rääkimata väljas söömisest. Mõtlesin, et ega mu palk ometi nii pisike ka pole ja natuke peaks oma kulusid vaatama, sest selline kuulõpu sendiveeretamine on paras ports stressi.

Minu peamine eesmärk hetkel on raha kõrvale panna, et kõik oma rahalised kohustused (õppelaen, arvuti järelmaks jm) muretult ära maksta. Lisaks sooviksin soetada millalgi uue telefoni. Minu utoopiline eesmärk on oma kodu sissemakse jaoks raha koguda (mis praeguste kinnisvarahindade juures on pea võimatu).

Praegu kirjutan üldiselt üles suuremad väljaminekud, (näiteks TV kanalid, telefoniarve, õppelaenu osamakse jne) mis kindlasti vaja kuu alguses ära maksta ja siis sellest tulenevalt vaatan, kui palju kõrvale panen. Jagan oma raha mitme eri pangakonto vahel, igaüks ise nimega (meelerahufond, hädaabifond, reisimine ja suurem ost). Lepin endaga kokku kulutamise summad ja kui see limiit on täis, siis on nii lihtsalt. Meil on elukaaslasega rahaasjad üldiselt eraldi, aga käime vajadusel mõlemad poes. Kuna mehe sissetulek on suurem, siis tema kanda on sujuvalt jäänud näiteks auto tankimine.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-kairi-lugu

Minu säästmise teekond – Elli lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Olin vaikselt lugenud aasta Kogumispäeviku liikmete tegevusi ning teiste edusamme, kuid mulle tundus, et nendel osalejatel olid suuremad sissetulekud, kui meie perel. Võtsin ühendust ühe grupi vedaja Katiga ning avaldasin arvamust, et keegi võiks kajastada ka keerulisema majandusliku olukorraga perekonna raskustest välja tulemist.

Meie pere oli see, kes elas vaevu palgapäevast palgapäevani. Meil puudusid igasugused säästud ja olime sattunud korralikku laenude nõiaringi, sest hädavajalikke asjugi saime osta vaid järelmaksu abil. Iga suurem väljaminek, kasvõi lapse jalanõude lagunemine, oli selline pisike katastroof. Tundsin, et ma rohkem ei taha ja ei saa nii jätkata.

Otsus muuta enda elu
Otsustasin, et midagi peab muutuma. Jaanuaris 2019 lõin oma blogi, milles hakkasin siis oma teekonda kirja panema (ellilepik.blogspot.com). Otsustasin ühe aasta jooksul kaasa teha kõik Kogumispäeviku väljakutsed ja vaadata, kuhu see mind viib.

Alustasin eesmärkide seadmisest. Teen seda siiani iga aasta alguses. Nii panin kirja esimesed eesmärgid: maksta ära ligi tuhande eurone krediitkaardivõlg, koguda raha elektripliidi ostmiseks ja vältida uusi järelmakse, alustada meelerahu- ja hädaabifondi loomist. Esilagu sain meelerahufondi maksta iga kuu vaid 20 eurot. Hädaabifondi kiire loomine tundus olulisem eesmärk, sest selle eesmärk oli aidata just vältida krediitkaardi kasutamist või uute laenude võtmist.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-elli-lugu

Minu säästmise teekond – Johanna lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Kogumist võib alustada kasvõi 10 sendi kaupa – tähtis on luua endale harjumus ja alles siis hakata seda täiendama!

Olen alati olnud pigem koguja kui kulutaja. Esimene iseseisva elu valgustatus saabus, kui kolisime elukaaslasega Tallinnasse ja avastasime, et toidule kulub üle 500 euro kuus – elades kahekesi, tundus see meeletu summa. Elukaaslase käe alt valmis toidueelarve tabel, kuhu iga toidule (ja majapidamiskraamile) kuluva summa kirja panime – tänu sellele tabelile oleme oma toidukulud kontrolli alla saanud, tabel on külmkapi küljes ja kasutame seda usinalt siiani!

Eelarve pidamiseks olen endale teinud Google Drive’i lihtsa tabeli, kus on halli värviga kirjas sissetulekud ja planeeritavad väljaminekud – kui vastav lahter saab täiendust, muudan kirja mustaks. Igale kategooriale on määratud kindel summa, suuremad kulud (nt toit, majapidamine) on koondatud ühele pangakaardile ning väiksemad (nt kassifond, uued riided) on sularahapõhised ja koondatud ümbrikutesse. Esimestel kuudel muutus tabel pidevalt, kuid 2 aastaga olen kõik nurgad ära lihvinud ja tabeli täitmine on lausa lust – minu eesmärk oli luua võimalikult lihtne ja üleliigsete detailideta tabel.

Minu ja minu elukaaslase praegune kõige suurem eesmärk on kokku saada sissemaksuraha oma kodu jaoks. Samuti on mul temaga pulmapurk, kuhu vaikselt raha kogume. Väikseid eesmärke hetkel pole, sest oleme paari aastaga kõik vajalikud kulutused ära teinud ja muu pudipadi on jooksvad kulutused, mis tihti piirduvad vaid oma aja panustamisega.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/ettevotlus/kogemuslood-2/minu-saastmise-teekond-johanna-lugu

Swedbanki investeerimiskool – Investeerimisest ihtsalt!

Kogun kokku Swedbank investeerimiskooli youtube videod ja Facebooki üritused, et teil oleks neid lihtne üles leida ja järjest vaadata. Algajale investeerijale kindlasti kasulik materjal.

Kindlasti tasub jälgida asjalikke viiteid ka Swedbank blogist: https://kukkur.swedbank.ee/

#1 Investeerimisest, lihtsalt! Kuidas alustada investeerimisega?

#2 Investeerimisest, lihtsalt! Kuidas edukalt investeerida?

#3 Investeerimisest, lihtsalt! (III osa) — Kuidas koostada oma portfell?

#4 Investeerimisest, lihtsalt! (IV osa) — Mida investeerides mitte teha?

#5 Investeerimisest, lihtsalt! Kohtumine investorite Liisi ja Mihkel Kirchiga

Tahad investeerida, aga ei tea kuidas alustada?

Säästmine on hea, aga investeerimine võib olla veel parem. Raha ei pea koguma sahtlisse või kogumiskontole seisma – iga kuu kõrvale pandud summa pealt on võimalik kasumit teenida. Kui varasem kogemus investeerimisega puudub, võib esmapilgul tunduda, et tegemist on keerulise ja heitliku maailmaga, kuid tegelikult ei pea seda pelgama.

Ka algajal investeerijal on mitu head valikut, kuidas oma säästud kasvama panna.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/tahad-investeerida-aga-ei-tea-kuidas-alustada/

Kasulikud nipid: kuidas kuue sammuga ka lootusetutest võlgadest vabaneda

Võlad võivad tekkida väga kergesti, eriti praeguses majandusseisus, kus on raske nii ettevõtetel kui tavainimestel.

1. Säilita rahu ja ära mine paanikasse

Kui oled sattunud majanduslikult raskesse olukorda, säilita rahu. Kiiruga tehtud valikud võivad teha olukorra pikemas perspektiivis hullemaks, kui see praegu on. Võta mõned tunnid aega, et segamatult enda olukord üle vaadata ja teha põhjalik inventuur enne, kui otsustad, mida edasi teha.

Loe edasi Geeniusest: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/kasulikud-nipid-kuidas-kuue-sammuga-ka-lootusetutest-volgadest-vabaneda/

Videod: siin on viis sammu, kuidas rahaasjad kontrolli alla saada

Kui rahaasjad on segamini, võib nende korda saamine tunduda väga raske ülesanne. Tegelikult piisab aga ainult paarist lihtsalt sammust, et pilt märksa paremaks läheks.

Rahandusministeeriumi rahatarkuse spetsialistid on teinud just seda ning kokku pannud viis lühikest ja kasulikku õppevideot, mis aitavad teha samme rahaasjade kontrolli alla saamiseks.

Esiteks – väga palju abi on enda tulude ja kulude kirja panemisest.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/videod-siin-on-viis-sammu-kuidas-rahaasjad-kontrolli-alla-saada/

Kuidas aasta alguses endale lubatud rahalistest eesmärkidest kinni hoida?

Populaarse Facebooki grupi #Kogumispäeviku liikmed hoidsid eelmisel aastal kokku üle 430 000 euro. Aktiivsed kogujad, kel õnnestus aastaga säästa kokku pea pool miljonit eurot, jagavad elust enesest lihtsalt nõuandeid, kuidas raha järjepidevalt kõrvale panna.

 1. Enne säästud ja siis kulutused

Tihti jõuab hoiustele ainult kuu lõpuks kontole alles jäänud  raha. Suuremate summade kogumiseks on aga liikmete sõnul äärmiselt oluline palgast esmalt kõrvale panna just säästud. „Olen kolmandat aastat järginud mõtet, et kõigepealt panen teatud summa hoiusele ja siis majandan ülejäänud rahaga. Toimib väga hästi!“ jagab üks aktiivne koguja. Kui säästud kohe palgapäeval kõrvale panna, on ka lihtsam ülejäänud rahaga jääda kindla eelarve piiresse.

2. Tee hoius raskesti kättesaadavaks

Kogumist võib takistada hoiusest aeg-ajalt raha näpistamine. „Ma ei võtnud teadlikult pangakaarti ega digitaalset ligipääsu oma hoiusele. Lähim kontor asub umbes 50 kilomeetri kaugusel ning seega esimese emotsiooni najal sealt raha välja võtma ei lähe,“ jagab üks liige nõu. Mida raskesti kättesaadavamaks hoius teha, seda rohkem on aega kaaluda, kas raha on tõesti väärt välja võtmist. „Jah, paraku ma ise ka kaldun laristaja olema,“ nõustub teine koguja, kes jagas murele omapärast lahendust. „Korjasin kõik kodus vedelevad mündid-sendid rahakassasse, mille omakorda lasin enda õel ära peita!“ naljatleb ta.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kuidas-aasta-alguses-endale-lubatud-rahalistest-eesmarkidest-kinni-hoida

Head nipid, kuidas uuel aastal rohkem raha säästa

Uus aasta on alanud ning praegu on hea aeg mõelda säästmisele ning kokkuhoiule tulevikus. Toome välja mõned head nipid, mis sel teel aidata võivad.

Kõige olulisem on lihtsalt algust teha. Isegi kui paned kõrvale iga kuu 10 või 50 eurot, on see ikkagi raha. Kõige olulisem on lihtsalt algust teha – see on kõige raskem osa.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/head-nipid-kuidas-uuel-aastal-rohkem-raha-saasta/

Rahatarkuse pooltund podcast

Olen avastanud väga laheda eestikeelse podcastide sarja, kus arutatakse eesti keeles rahateemade üle ning antakse asjalikke nõuandeid. Saateid pole just palju ja ei tule ilmu iganädalaselt, kuid see eest on väga asjalikud ning väärt jagamist.

Kes ei tea millega tegu, siis “Rahatarkuse pooltund” on podcastide sari, kus räägitakse aruka rahakasutamise nippidest ja tarbimislaenudest. Podcastid on loonud MTÜ Rahatarkus koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.