Minu säästmise teekond – Kairi lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Kui olen endaga kokku leppinud ja ei suuda sellest leppest kinni pidada, siis on see võitlus iseendaga, kus tugevam mina peab peale jääma.

Mõistsin, et peaksin oma rahaasju jälgima, kui kuu lõpus ja enne palgapäeva oli kontojääk väga nukker. Ma ei saanud eriti poestki midagi osta, rääkimata väljas söömisest. Mõtlesin, et ega mu palk ometi nii pisike ka pole ja natuke peaks oma kulusid vaatama, sest selline kuulõpu sendiveeretamine on paras ports stressi.

Minu peamine eesmärk hetkel on raha kõrvale panna, et kõik oma rahalised kohustused (õppelaen, arvuti järelmaks jm) muretult ära maksta. Lisaks sooviksin soetada millalgi uue telefoni. Minu utoopiline eesmärk on oma kodu sissemakse jaoks raha koguda (mis praeguste kinnisvarahindade juures on pea võimatu).

Praegu kirjutan üldiselt üles suuremad väljaminekud, (näiteks TV kanalid, telefoniarve, õppelaenu osamakse jne) mis kindlasti vaja kuu alguses ära maksta ja siis sellest tulenevalt vaatan, kui palju kõrvale panen. Jagan oma raha mitme eri pangakonto vahel, igaüks ise nimega (meelerahufond, hädaabifond, reisimine ja suurem ost). Lepin endaga kokku kulutamise summad ja kui see limiit on täis, siis on nii lihtsalt. Meil on elukaaslasega rahaasjad üldiselt eraldi, aga käime vajadusel mõlemad poes. Kuna mehe sissetulek on suurem, siis tema kanda on sujuvalt jäänud näiteks auto tankimine.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-kairi-lugu

Minu säästmise teekond – Elli lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Olin vaikselt lugenud aasta Kogumispäeviku liikmete tegevusi ning teiste edusamme, kuid mulle tundus, et nendel osalejatel olid suuremad sissetulekud, kui meie perel. Võtsin ühendust ühe grupi vedaja Katiga ning avaldasin arvamust, et keegi võiks kajastada ka keerulisema majandusliku olukorraga perekonna raskustest välja tulemist.

Meie pere oli see, kes elas vaevu palgapäevast palgapäevani. Meil puudusid igasugused säästud ja olime sattunud korralikku laenude nõiaringi, sest hädavajalikke asjugi saime osta vaid järelmaksu abil. Iga suurem väljaminek, kasvõi lapse jalanõude lagunemine, oli selline pisike katastroof. Tundsin, et ma rohkem ei taha ja ei saa nii jätkata.

Otsus muuta enda elu
Otsustasin, et midagi peab muutuma. Jaanuaris 2019 lõin oma blogi, milles hakkasin siis oma teekonda kirja panema (ellilepik.blogspot.com). Otsustasin ühe aasta jooksul kaasa teha kõik Kogumispäeviku väljakutsed ja vaadata, kuhu see mind viib.

Alustasin eesmärkide seadmisest. Teen seda siiani iga aasta alguses. Nii panin kirja esimesed eesmärgid: maksta ära ligi tuhande eurone krediitkaardivõlg, koguda raha elektripliidi ostmiseks ja vältida uusi järelmakse, alustada meelerahu- ja hädaabifondi loomist. Esilagu sain meelerahufondi maksta iga kuu vaid 20 eurot. Hädaabifondi kiire loomine tundus olulisem eesmärk, sest selle eesmärk oli aidata just vältida krediitkaardi kasutamist või uute laenude võtmist.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-elli-lugu

Minu säästmise teekond – Johanna lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Kogumist võib alustada kasvõi 10 sendi kaupa – tähtis on luua endale harjumus ja alles siis hakata seda täiendama!

Olen alati olnud pigem koguja kui kulutaja. Esimene iseseisva elu valgustatus saabus, kui kolisime elukaaslasega Tallinnasse ja avastasime, et toidule kulub üle 500 euro kuus – elades kahekesi, tundus see meeletu summa. Elukaaslase käe alt valmis toidueelarve tabel, kuhu iga toidule (ja majapidamiskraamile) kuluva summa kirja panime – tänu sellele tabelile oleme oma toidukulud kontrolli alla saanud, tabel on külmkapi küljes ja kasutame seda usinalt siiani!

Eelarve pidamiseks olen endale teinud Google Drive’i lihtsa tabeli, kus on halli värviga kirjas sissetulekud ja planeeritavad väljaminekud – kui vastav lahter saab täiendust, muudan kirja mustaks. Igale kategooriale on määratud kindel summa, suuremad kulud (nt toit, majapidamine) on koondatud ühele pangakaardile ning väiksemad (nt kassifond, uued riided) on sularahapõhised ja koondatud ümbrikutesse. Esimestel kuudel muutus tabel pidevalt, kuid 2 aastaga olen kõik nurgad ära lihvinud ja tabeli täitmine on lausa lust – minu eesmärk oli luua võimalikult lihtne ja üleliigsete detailideta tabel.

Minu ja minu elukaaslase praegune kõige suurem eesmärk on kokku saada sissemaksuraha oma kodu jaoks. Samuti on mul temaga pulmapurk, kuhu vaikselt raha kogume. Väikseid eesmärke hetkel pole, sest oleme paari aastaga kõik vajalikud kulutused ära teinud ja muu pudipadi on jooksvad kulutused, mis tihti piirduvad vaid oma aja panustamisega.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/ettevotlus/kogemuslood-2/minu-saastmise-teekond-johanna-lugu

Ühe perekonna näide: kuidas säästa lihtsate nippide abil aastaga üle 6000 euro

Eriolukord on paljudele perekondadele toonud kaasa olulise languse sissetulekutes. Populaarse rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liige Anna Lutter jagab oma soovitusi, kuidas vähendatud eelarvega toime tulla ja lihtsate nippide abil tuhandeid eurosid säästa.

Eriolukord näitas paljudele peredele, et rahapuhvri olemasolu on ülioluline. Aasta alguses alustas oma perekonnaga säästuteekonda ka Kurtna kooli käsitööõpetaja Anna Lutter, kes on teinud läbi erinevaid väljakutseid, mille abil pere eelarvet kokku tõmmata.

Lisaks on Anna Lutter juba kuus aastat tegelenud ka ettevõtlusega, et teenida lisaraha. Tõsi, eriolukorra ajal langesid ettevõtlusest teenitavad summad sisuliselt nulli, sest vastavatud käsitööettevõttes Kuut tühistati kõik üritused.

„Just sellepärast oli hea, et olime perega aasta algusest rahalise puhvri kogumisega teadlikult tegelenud ja oma väljaminekud kaardistanud. Kõige alus on eelarve, sest alles pärast selle tegemist on võimalik mõista, mille arvelt saaks raha kokku hoida,“ avaldas Lutter.

Keskmise Eesti pere kõige suuremad kuluartiklid on toit, transport ja kodukulud. Millised nõuanded ja nipid on aidanud Lutterite perekonnal pärast sissetulekute vähendamist majanduslikult toime tulla?

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/uhe-perekonna-naide-kuidas-saasta-lihtsate-nippide-abil-aastaga-ule-6000-euro

Mängulised viisid, kuidas õpetada lastele rahatarkust

Rahatarkus on tänapäeval sama vajalik kui kirjutamine, arvutamine, iseseisev riidessepanek ja elementaarne suhtlemisoskus. Selle jagamisel lastele peaks märksõnaks olema pigem kaasamine kui õpetamine. Kuid millised on võimalused last mänguliselt kaasata? Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus kogus kokku hulga praktilisi ideid.

Kaasake lapsed pere rahaasjadesse

Näiteks võiks laps olla kaasatud igapäevastesse kodustesse tegevustesse. Koos võiks vaadata elektri- või veenäitu ja arutada, kui palju tuleb tarbitud teenuste eest maksta. Enne poodiminekut on hea koos läbi mõelda, mis toiduaineid on vaja ja kui palju need maksavad, ning panna ostunimekiri paberile. Selliste lihtsate asjade kaudu saab õpetada lapsele ka raha väärtust. Lisaks võib lapsega arutada, kui palju kulub raha puhkusereisile ning kuidas ja kui kaua tuleb selleks raha koguda. Nii tekib arusaam, et millegi suurema jaoks on vaja pikemalt säästa.

Avastage rahamaailma raamatute abil

Samuti on lapsega rahast rääkimisel headeks abivahenditeks raamatud. Eelkooliealistele sobib näiteks Riin Tuttelbergi „Tom õpib rahamängu“, kus rahatarkust antakse edasi mängulises võtmes ja mudilastele arusaadavas keeles. Vanusele 7+ sobib aga raamat „Kus kasvab raha?“, mille muudab toredaks ka see, et lapsed saavad illustratsioone endale meelepäraselt värvida. Koolinoortele sobib lugemiseks Mihkel Trumani ja Jaak Roosaare „Kuidas saada rahatargaks?“. Lisaks on koolinoortele loodud märkmik-töövihik „Rahapäevik“, kuhu saab kirja panna iga kuu eesmärgid ja kokkuvõtted ning mis sisaldab praktilisi elu- ja rahatarkuse harjutusi.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/mangulised-viisid-kuidas-opetada-lastele-rahatarkust

Kuidas hoida kriisi ajal pere finantstervist?

Hiljutisest Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu on 17%-l vastanuist sissetulek juba vähenenud ja selle võimaliku vähenemise pärast lähiajal on mures koguni 62% elanikest. Lisaks tuntakse suurt muret ka säästude vähesuse ja ülalpeetavate eest hoolitsemise pärast.

Kui lennureisil soovitatakse hädaolukorras panna esmalt hapnikumask pähe endale ja alles seejärel abistada teisi, siis kuidas käituda koroonaviirusest tingitud majandusliku turbulentsi korral ja pere finantstervist hoida?

Tee kriisiplaan juhuks, kui sissetulekud peaksid vähenema

Kui Sinu sissetulekud ei ole veel vähenenud, on mõistlik korraldada pere koosolek ja arutada läbi kriisistsenaariumid juhuks, kui pere finantsolukord peaks halvenema. Alustada tuleks pere sissetulekute ja väljaminekute kaardistamisest ja analüüsimisest. Seejärel tuleks keskenduda vajaduste ja tahtmiste eristamisele, jätta tegemata kõik ebavajalikud kulud ja suunata see raha hoopis säästukontole. Ideaalis võiks säästupuhvri suurus katta pere 3-6 kuu kulutuste summa, kuid ka sellest väiksem rahaline puhver annab ootamatu sündmuse korral teatud meelerahu.

Kaardista tasumist ootavad arved

Pane kirja kõik tasumist ootavad arved (summa, tasumise tähtaeg, intress ja viivis). Koosta tagasimaksegraafik ja tasu ennekõike need arved, millelt arvestatakse suuremat viivist või mille maksetähtaeg on varasem. Kui arved on kuhjunud, võta ühendust arve esitajaga, et leppida võimaluse korral kokku uus maksegraafik või saada ajapikendust.

Enne uue laenu võtmist tee selgeks kõik alternatiivid

Majandusraskuste korral võib uue laenu võtmine tunduda ahvatlev, kuid enne tasub selgeks teha kõik sellega seotud tagajärjed. Nii kiirlaen kui ka mitmesugused tarbimislaenud toovad kaasa uued ja suuremad kulud teenustasude ja intresside näol ning võivad tekitada hoopis võlaringi.

Kui on oht, et jääd hätta juba võetud laenu tagasimaksmisega, on võimalik taotleda maksepuhkust. Paljud pangad pakuvad kriisi tõttu maksepuhkust lihtsustatud korras: taotlus on võimalik esitada internetipangas ja maksepuhkusest tingitud lepingumuudatuse saab teha tasuta. Oluline on esitada taotlus juba enne, kui on tekkinud võlgnevus. Laenupuhkust rakendatakse üldjuhul laenu põhiosa maksetele, intressi tuleb siiski edasi tasuda.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kuidas-hoida-kriisi-ajal-pere-finantstervist

Kuidas alanud aastal päriselt raha koguma hakata?

Mõnikord on säästmise juures kõige raskem alguse tegemine. Populaarses rahatarkuse grupis#Kogumispäevikjagatakse nõuandeid, kuidas alustada raha kokku hoidmisega ning oma säästude kasvatamisega.

Sea kindlad eesmärgid

Rahatargaks saamist on parim alustada selgete eesmärkide seadmisega. Mõtle läbi oma soovid ja vajadused ning kirjuta need üles. Eesmärkide sõnastamisel on oluline, et need oleksid võimalikult konkreetsed, saavutatavad, isiklikult olulised, ajaliselt piiritletud ja mõõdetavad.

Näiteks eesmärk „panen iga kuu alguses 100 eurot kõrvale selleks, et koguda esimeseks juuniks 500 eurot, et minna perega Berliini“ toimib kindlasti paremini kui „tahan säästa suvepuhkuseks“. „Motiveerib ainult eesmärk, mis tõesti tähtsana tundub,“ kinnitavad ka mitmed Kogumispäeviku grupi liikmed.

Esmalt maksa endale

Palgapäeval on nutikas säästmiseks mõeldud raha eraldi kontole paigutada, sest nii väldid olukorda, kus see märkamatult muudeks väljaminekuteks ära kulub.

„Muidu soovitatakse säästmisega tegelema hakates 10% sissetulekutest endale maksta, kuid kui pole ikkagi harjunud endale maksma, siis saab 1% võrra kasvatama hakata kuni n-ö piir, mida suudad ühes kuus kõrvale panna, vastu tuleb,“ andis üks Kogumispäeviku liige nõu, kuidas säästmisega alustada ka siis, kui tundub, et raha selleks üldse pole.

Ära söö väljas ja planeeri toidukorvi

Kodus söögi valmistamine on kordades odavam kui väljas einestamine ja aitab aastas kokku hoida sadu eurosid. Samas ei tähenda see, et restoranidest ja kaasa ostetud kohvidest tuleks igaveseks loobuda – ära tee seda algatuseks sagedamini kui kord nädalas ning väljas söömas käies jäta näiteks jook ostmata.

Järgmine säästusamm on toidukorvi planeerimine. Paljude grupi liikmete kinnitusel on selleks hea abivahend nädalamenüü, mille põhjal oma sisseoste teha. „Mina võtan iga nädal selle summa välja, mis olen arvestanud toidule. Pangakaardi jätan koju, kui poodi lähen, et ei tekiks kiusatust,“ jagas üks grupi liige.

Teised jälle soovitasid hoopis kuu algul kõik vajalikud kuivained, konservid ja majapidamistarbed korraga ära osta ning sagedasi poeskäike vältida. Mõistlik on ka kaupluste kampaaniatel silm peal hoida. „Kasutan Sale äppi, sest sealt saan vaadata, kas kuskil on mõni sageli tarbitav asi soodukaga, siis lähen spetsiaalselt sinna poodi,“ jagas teine säästja oma nippi.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kuidas-alanud-aastal-pariselt-raha-koguma-hakata

Kuidas oma koduga lisaraha teenida?

Tuntud rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liige Liisi Kirch on viimasel kolmel aastal oma kodu raha teenima pannud. Igal aastal on ta sellega üle 1000 euro lisaraha teeninud. Mis on tema põhilised soovitused neile, kes kaaluvad oma kodu välja üürimist?

Esmakordselt rentis Kirch oma kodu välja 2016. aasta suvel. Koduks oli sel hetkel Mustamäe ja Kristiine piiril olev kolmetoaline korter, kus oli tasuta parkimine ja kust üsna kiirelt ka kesklinna jõudis. „Mõtlesime abikaasaga äriplaani läbi – meie sihtgrupp tundus olevat lastega pered, sest korteris ruumi jagus (majutusvõimalus kuni viiele), samas oli see kärarikkast vanalinnast pisut eemal,“ lisas Kirch, kelle sõnul üüritakse kodu välja vaid siis, kui ise perega linnast ära ollakse. „Tihtipeale langeb meie äraminek  kokku mõne pühaga (kõige parem näide on venelaste jõulud, mis meie jaoks püha pole, küll aga on igal aastal nõudlust jaanuari esimese või teise nädalavahetuse järele) ning hinnatase on pisut kõrgem – siis teame, et meie enda puhkus saab kenasti kinni makstud ja raha jääb ülegi.“

125 eurot öö eest

Kõige enam on neile ühe korteriöö eest makstud 125 eurot ja see juhtus siis, kui Tallinnas toimus jalgpallivõistlus kahe Hispaania klubi vahel ja majutusasutuste hinnad olid tänu sellele kõrgemad.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/kodu/kuidas-oma-koduga-lisaraha-teenida

Elektriarve liiga suur? 3 viisi, kuidas kütteperioodil kulusid kontrolli all hoida

Talv toob paratamatult kaasa suure muutuse elektriarvetes ning tihti tulevad suuremad arved igal aastal halva üllatusena. Kui soovid oma kulud kontrolli all hoida, siis siin on 3 nõuannet, kuidas elektrikulusid vähendada.

1. Veendu oma küttesüsteemi energiasäästlikkuses

Suurim säästupotentsiaal peitub just küttes. Kuna Eesti kliimas peab kütma ligi pool aastat, kulub sinna ka kõige rohkem energiat. Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused. Näiteks elektril töötavate radiaatorite ja põrandakütte kasutuselevõtuks vajalik esmane investeering võib olla küll kõige väiksem, aga püsikulud on talvel kõrgema elektrihinna tõttu ka märkimisväärselt suuremad.

Kui armastad vannitoas jalge all sooja kivipõrandat, siis tea, et just sellel mugavusel võib olla suur mõju ka sinu talvisele elektriarvele. Vanast õliradiaatorist või elektripuhurist märksa ökonoomsem lahendus on näiteks õhksoojuspump.

Kui soovid seadme elektrikulu arvutada koos kõikide kuludega, siis saad seda teha minu tehtud kalkulaatorist: https://elekter.pere-eelarve.eu/

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/kodu/elektriarve-liiga-suur-3-viisi-kuidas-kutteperioodil-kulusid-kontrolli-all-hoida

10 rahatarkuse nõuannet noortele

Rahatarkus ehk finantskirjaoskus on tänapäeval sama vajalik kui kirjutamine, arvutamine, iseseisev riidessepanek ja elementaarsed oskused suhtlemiseks. Rahatarkus on teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis tagab rahaasjades arukate otsuste tegemise. Rahatarkus on näiteks oskus koostada eelarvet, teadmised investeerimise põhitõdedest ning säästev ja vastutustundlik hoiak raha suhtes.

Nii nagu treeningu alustamisega, on ka rahatarkuse omandamise puhul kõige keerulisem just esimene samm. Proovi neid kümmet lihtsat nippi, mille abil saada rahatargemaks.

Loe edasi “10 rahatarkuse nõuannet noortele”