Mängulised viisid, kuidas õpetada lastele rahatarkust

Rahatarkus on tänapäeval sama vajalik kui kirjutamine, arvutamine, iseseisev riidessepanek ja elementaarne suhtlemisoskus. Selle jagamisel lastele peaks märksõnaks olema pigem kaasamine kui õpetamine. Kuid millised on võimalused last mänguliselt kaasata? Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus kogus kokku hulga praktilisi ideid.

Kaasake lapsed pere rahaasjadesse

Näiteks võiks laps olla kaasatud igapäevastesse kodustesse tegevustesse. Koos võiks vaadata elektri- või veenäitu ja arutada, kui palju tuleb tarbitud teenuste eest maksta. Enne poodiminekut on hea koos läbi mõelda, mis toiduaineid on vaja ja kui palju need maksavad, ning panna ostunimekiri paberile. Selliste lihtsate asjade kaudu saab õpetada lapsele ka raha väärtust. Lisaks võib lapsega arutada, kui palju kulub raha puhkusereisile ning kuidas ja kui kaua tuleb selleks raha koguda. Nii tekib arusaam, et millegi suurema jaoks on vaja pikemalt säästa.

Avastage rahamaailma raamatute abil

Samuti on lapsega rahast rääkimisel headeks abivahenditeks raamatud. Eelkooliealistele sobib näiteks Riin Tuttelbergi „Tom õpib rahamängu“, kus rahatarkust antakse edasi mängulises võtmes ja mudilastele arusaadavas keeles. Vanusele 7+ sobib aga raamat „Kus kasvab raha?“, mille muudab toredaks ka see, et lapsed saavad illustratsioone endale meelepäraselt värvida. Koolinoortele sobib lugemiseks Mihkel Trumani ja Jaak Roosaare „Kuidas saada rahatargaks?“. Lisaks on koolinoortele loodud märkmik-töövihik „Rahapäevik“, kuhu saab kirja panna iga kuu eesmärgid ja kokkuvõtted ning mis sisaldab praktilisi elu- ja rahatarkuse harjutusi.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/mangulised-viisid-kuidas-opetada-lastele-rahatarkust

Pea kolmandik inimesi ei säästa sissetulekust mitte midagi

Ühel või teisel moel säästmisega tegeleb 69 protsenti Eesti inimestest, kuid 31 protsenti ei pane üldse raha kõrvale, selgub rahandusministeeriumi uuringust.

See näitaja on aastatega vähenenud, kuid muutus on aeglane – 2015. aastal ei säästnud midagi 35 protsenti vastanutest.

Endiselt on sagedasim säästmise viis raha kogumine jooksvale arvelduskontole (42 protsenti), millele järgneb sularaha hoiustamine (28 protsenti). Investeerimisvõimalusi kasutatakse endiselt suhteliselt vähe, kokku vaid 13 protsenti inimestest, sealhulgas aktsiaid või osakuid omab vaid neli protsenti.

Peamise sissetulekuallika kaotamisel tuleks toime kuni üks kuu kolmandik ehk 27 protsenti inimestest, kuid 10 protsenti saaks hakkama vähem kui ühe nädala.

Võrreldes eelmise uuringu tulemustega jätkub suuremal hulgal inimestel reserve pikemaks ajaks, üle kolme kuu saaks hakkama 39 protsenti (varasemalt 32) vastanutest.

Loe edasi: https://www.err.ee/1005929/pea-kolmandik-inimesi-ei-saasta-sissetulekust-mitte-midagi

Uuring ise: https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2019/02/Eesti-elanike-sissetuleku-ja-varaprofiilid-aruanne.pdf