Säästmine: pane eesmärk paika ja alusta kohe!

Koroonaviirusest tingitud kriis oli hea näide sellest, miks peaks igal inimesel olema vähemalt kahe-kolme kuu sissetuleku jagu sääste. Kui täna kipub keskmine eestlane olema rohkem tarbija kui säästja, siis selleks, et inimesed ootamatuste tõttu tulevikus hätta ei jääks, tuleb oma seniseid harjumusi muuta.

Eesti inimeste teadmised rahatarkusest on tasapisi kasvamas, eriti noorema põlvkonna seas. Mida paremad teadmised inimestel säästmise ja investeerimise kohta on, seda paremini oskavad nad end tulevikuks kindlustada. Luminori vanemkliendihaldur Kaire Mäger räägib lähemalt sellest, kuidas võimalikult vähese vaevaga säästmine ja investeerimine oma elu osaks muuta.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/saastmine-pane-eesmark-paika-ja-alusta-kohe

Säästmine: kuidas vähendada kulusid ning koguda kriisiolukorraks tagavara?

Ekspertide hinnangul peaks igal inimesel olema ettenägematuteks olukordadeks vähemalt kolme kuu sissetuleku jagu sääste. Luminori tellitud uuringust on aga selgunud, et 27 protsendil vastanutest on sääste piisavalt, et kriisiolukorras vastu pidada kõigest kuu aega, ning 30 protsendil piisavalt, et pidada vastu kaks kuud.

Luminori rahatarkuse projektijuht Meery Reitel õpetab, kuidas oma kuludel ja tuludel paremini silma peal hoida ning endale piisav tagavara koguda.

Ole valmis kõigeks

Ootamatud sündmused võivad majanduslikult jalust rabada igaühe, sõltumata tema sissetuleku suurusest.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/saastmine-kuidas-vahendada-kulusid-ning-koguda-kriisiolukorraks-tagavara/

Eesti inimesed on kehvad säästjad. Siin on 9 nippi, kuidas kokku hoida

Värskest rahvusvahelisest uuringust tuli välja, et Eesti elanike rahatarkuse teadmised on küll suhteliselt head, ent käitumisse need ei kandu ja säästmisega on veel palju arenguruumi.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) korraldatud uuringust selgus veel, et viie aastaga on Eesti tulemused teadmiste osas pisut langenud, hoiakute ja käitumise osas aga paranenud, üldtulemus jäi samale tasemele.

Eesti tulemus viitab sellele, et ligi 40 protsenti elanikest ei kasuta oma teadmisi majandusliku heaolutaseme säilitamiseks või tõstmiseks. Ka ootamatusteks ei panda meelsasti raha kõrvale.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-inimesed-on-kehvad-saastjad-siin-on-9-nippi-kuidas-kokku-hoida/

Kindlad nipid: kuidas säästa raha nii, et see ka alles jääb?

Raha kogumine ei ole vaid eriti tubli inimese tegevus – see on tegelikult finantshügieen, millega saab end kindlustada ootamatuste, nagu näiteks haigus, töökaotuse, täiendavate väljaminekute või muu sarnase vastu. 

Kaalu riske ja sea eesmärgid

Esimene finantshügieeni reegel on mõelda oma eesmärkidele, samuti sellele, missugused ootamatused võivad ette tulla ning kui suur summa peaks eesmärkide saavutamiseks ja ohu maandamiseks tagavaraks olema. Sellest lähtudes saab koostada igakuise kogumiseelarve. 

Loe edasi: https://geenius.ee/blogi/maisikaardi-sonumid/kindlad-nipid-kuidas-saasta-raha-nii-et-see-ka-alles-jaab/

Märt Belkin: kuidas ma kriisi ajal aru sain, kui palju ma tegelikult raha raiskan ja sadu eurosid kokku hoidsin

Eriolukord ning kodus püsimine näitas kätte, kui palju ebavajalikke kulutusi ma tegelikult teinud olen, kirjutab Rahageeniuse vastutav toimetaja Märt Belkin.

Esiteks pean ütlema, et ilmselt enamikule lugejatest on kõik, millest siin artiklis kirjutan, üsna ilmselge. Usun aga, et paljudel meist on oma harjumusmustrid, mille peale me isegi ei mõtle, ent mis võivad olla kulukad – siin on minu omad.

Mul on väga mitmest küljest vedanud. Mul on vastutulelik tööandja ning valgekrae töökoht, mida saab vabalt teha ka kodukontorist. 

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/mart-belkin-kuidas-ma-kriisi-ajal-aru-sain-kui-palju-ma-tegelikult-raha-raiskan-ja-sadu-eurosid-kokku-hoidsin/

Kolm head nippi säästude kogumiseks

Erinevad uuringud on kinnitanud, et kolmandikul Eesti peredest on sääste vaid ühe kuu jagu. Sageli tuuakse põhjenduseks, et palgast lihtsalt ei jää kõrvale panemiseks midagi üle. Tegelikult saab säästa igas suuruses palga juures.

Loe kolme erinevat säästmismoodust, mille abiga õnnestub aasta jooksul oma “meelerahu fondi” koguda üsna arvestatav summa.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/lhv-blogi/kolm-head-nippi-saastude-kogumiseks/

Miks ja kuidas alustada raha kogumisega juba täna?

Rahatarkusest rääkimiseks ei ole kunagi õiget ega valet aega. Oma rahaga teadlikult ümberkäimine on nagu tervislike eluviiside järgimine – seda tuleb teha järjepidevalt.

Mida tugevama baasi me noortena oma harjumustesse loome, seda kindlamini tunneme end oma rahaasjades tulevikus. Nagu tervisele, hakkame me ka finantsprobleemidele sageli tähelepanu pöörama alles siis, kui seisame nendega silmitsi.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/lhv-blogi/miks-ja-kuidas-alustada-raha-kogumisega-juba-tana/

Iga euro loeb – ole pangaülekandeid tehes tähelepanelik

Nüüd, kui majanduses on taas keerulised ajad ja teadmatus tuleviku ees suur, on õige aeg üle vaadata ja läbi mõelda oma kulutused. Kindlasti leiab igaüks võimaluse piirata kulutusi. Kokku on võimalik hoida kasvõi näiteks pangateenuste tasu pealt.

Eriolukord mõjub kulude kontrolli alla saamise soovile hästi – praegu on impulssostude, meelelahutuse ning restoranipraadide peale raske liiga palju kulutada. 

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/lhv-blogi/iga-euro-loeb-ole-pangaulekandeid-tehes-tahelepanelik/

Uurime järgi: kas öösel pesu pesemisega hoiab päriselt raha kokku?

Säästuteemalisi arutelusid lugedes on mulle silma jäänud, kuidas enda säästunipina tuuakse välja elektri börsihinna jälgimist ja pesupesemist soodsama tariifiga kellaajal või nädalavahetusel.

Kas nii on võimalik tõesti raha säästa? Kas ma peaksin end süüdi tundma, kui kell 17 ehk õhtusel tippajal pesumasina sisse lülitan? Varustatuna Oomipoest hangitud võimsuse mõõtjaga, asun tõde välja selgitama.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/uurime-jargi-kas-oosel-pesu-pesemisega-hoiab-pariselt-raha-kokku/

Märt Belkin: kuidas ma Elektrilevi arve 20 eurot madalamaks sain

Sattusin hiljaaegu rääkima sõbraga, kes kurtis, et Elektrilevi arved on hiiglaslikud. Summasid võrreldes tuli välja, et ehkki elame sama suures korteris ning kütame mõlemad elektriga, maksab ta igakuiselt umbes viis korda rohkem võrgutasu.

Suuresti on selle taga muidugi meie väga erinev tarbimine. Eelistan ise madalat temperatuuri – umbes 16 kraadi -, tema aga märksa kõrgemat. Erinevad on ka kodumasinad, mis samuti vahe sisse teeb.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/mart-belkin-kuidas-ma-oma-elektrilevi-arve-20-eurot-madalamaks-sain/