Kuidas planeerida perekonna eelarvet

Esmalt soovitame võtta paber ja poolitada joonega leht ning panna vasakule poolele kirja kõik perekonna regulaarsed sissetulekud, milleks on palk, pension, elatis, riiklikud hüvitised või toetused jms. Lisaks sellele võib olla ka ebaregulaarseid sissetulekuid, nt müüsite maha mõne eseme või makstakse töö juures jõulupreemiat.

Kui kõik tulud on kirjas, siis pange teisele poolele kirja kõik kulud ja kohustused. Neid võiks vaadelda sama moodi – esmalt igakuised regulaarsed kulud, milleks on nt laenud, liisingud, järelmaksud,  üür, kommunaalkulud, elekter, internet, telefon, söök jne ja seejärel ebaregulaarsed kulud, nt on vaja minna hambaarstile, maksta ära maamaks, uuendada talvevarustust vms.

Sedasi toimides on võimalik koostada perekonna igakuine eelarve ja selle põhjal eelarve ka pikemateks perioodideks.

On soovituslik, et 60% perekonna sissetulekuteks võiks minna igakuiste kulude peale ja ülejäänud 40% sissetulekutest võiks jaotuda kolmeks: ajaliseks säästmiseks, säästmiseks mõne konkreetse eesmärgi (uus auto, korteriremont, puhkusereis vms) nimel ning vabaaja veetmiseks. Vabaajana on silmas peetud kõiki valikulisi tegevusi, milleks on kinoskäik, restorani-, kontserdi-,sünnipäeva- või teatrikülastus, nädalavahetus spaas või sõpradega väljas vms. See on iga perekonna enda otsustada, kas erakorralised sissetulekud lähevad jaotamisele võrdsetes osades või paigutada kõik säästudesse.

Pikaajalise säästmise mõte ei ole raha kasutusele võtmine mõne eseme soetamiseks või reisile minemiseks, vaid see peaks olema pigem sääst pensionipõlveks või lastele oma elu alustamiseks. Vabaaja veetmise jaoks kasutatavaid summasid ei pea ära kulutama, need saab üle viia ka järgnevatesse kuudesse. Vabaaja vahendite eest tuleks soetada ka jõulukingitused ja katta sünnipäevalaud, sest mõne konkreetse eesmärgi nimel korjatud säästude kasutamine ei tundu olevat kõige mõistlikum.

Iga perekond võib teha oma korrektuure, kuid üldjoontes võiks tulude-kulude suhe olla järgnev:

sissetulekutest 60% igakuiste kohustuste katmiseks, 15% vabaaja veetmiseks, 15% mingi eesmärgi nimel säästmiseks ja 10% peaks panema kõrvale pensionipõlveks või laste iseseisva elu alustamiseks.

Sealjuures tuleks arvestada, et säästud võiks paigutada, kas tähtajalisele (intressid on paremad, kuid hoiuse ennetähtaegsel lõpetamisel kaotatakse intress või tuleb maksta leppetrahv) või kogumishoiusele (intress on madalam, kuid vajadusel saab raha igal ajal välja võtta).

Allikas: https://laenukool.ee/blog/kuidas-planeerida-perekonna-eelarvet

Kuidas tohutu laenukoorma alt välja tulla?

Kui sa oled korraliku laenukoorma all või võlgadega raskustes, siis esimese asjana konsulteeri võlanõustajagaSinu kohalik omavalitsus peab sulle tagama selle teenuse kättesaadavuse. Isegi kui oled tark ja arukas inimene, siis võlgadega seotud stress võib sind selles olukorras väga tugevalt pimestada. Hea on saada kõrvaltvaataja pilk ja situatsioon üle vaadata.

Samm 1: Lase oma uhkusest lahti

Ema luges mulle nüüdseks juba ligi 20 aastat tagasi horoskoobist ühe mõtte, mida kordan endale aeg-ajalt veel tänagi: “Lase oma uhkusest lahti.”

Jah, nende laenude võtmine oli viga. Jah, see oli tõenäoliselt rumal. Jah, seda oleks saanud ilmselt vältida. Aga ei, sa ei ole eriline. Kõik teevad vigu, saa sellest üle. Võta vastutus, tunnista viga, lase uhkusest lahti ja asu olukorrale lahendust looma.

Ega vanarahvas ilma asjata öelnud, et uhkus ajab upakile. Upakil olles laenukoorma alt aga välja ei saa.

2: Konsulteeri asjatundjaga

Võlanõustaja näiteks.

NB! Mina ei ole võlanõustaja ega paku vastavat teenust.

3: Kaardistamine

Tõenäoliselt teed seda juba võlanõustaja juures, aga kirjutan siiski lahti, mida mina siinkohal vaataksin.

Loe edasi: https://rahafoorum.ee/kuidas-tohutu-laenukoorma-alt-valja-tulla

Hoia raha kokku kolme-päeva-reeglit järgides. Kuidas see käib?

Rahakott tühi, riidekapp täis, kuid selga pole ikka mitte midagi panna. Tuleb tuttav ette?

Greenpeace’i poolt 2017. aastal korraldatud globaalse uuringu tulemused näitasid, et 60% vastanutest omavad rohkem rõivaid ja aksessuaare, kui nad kunagi kanda jõuavad. Tuleb ju tuttav ette, et kuu lõpus on raha otsas, riidekapp on riideid täis, kuid selga pole ikka mitte midagi panna?

Paljud vastanutest leidsid, et nad kulutavad rohkem raha, kui nad endale lubada saavad. Samuti selgus uuringust, et peamisteks mõjutajateks, miks inimesed ostavad üha rohkem, on sotsiaalmeedia ja poodide allahindlused.

Loe edasi “Hoia raha kokku kolme-päeva-reeglit järgides. Kuidas see käib?”