Minu säästmise teekond – Getteri lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Oma rahaasju olen jälginud alates sellest ajast, kui kuskil 10-aastasena sain kaugeks jäänud vanaemalt kingituseks 3000 krooni, mis oli väga suur raha. Kui õigesti mäletan, siis tuli see raha lehma müügist, natuke naljakas meenutadagi. See oli aeg, mil vanaema hakkas oma talupidamisega otsi kokku tõmbama. Sealt sain ema abiga esimese korralikuma kogemuse, kuidas rahaga toimetada tuleb. Saadud raha eest ostsin näiteks omale jalgratta ja kiisudega voodipesu, mingi osa jäi ka edaspidiseks kasutamiseks.

Suuremat vajadust oma rahaasjadega tegeleda tundsin mõned aastad tagasi, kui stabiilne töökoht ja sissetulek koondamise tõttu kadus ning seejärel jäin ka lapseootele. Sellele järgnenud miinimum vanemahüvitis ning kaasa suur finantskohustuste koorem koos muutliku sissetuleku ja koroonasegadusega, pani minu ja mu elukaaslase korralikult proovile ja utsitas otsima parimaid lahendusi.

Eelarve pidamine tõi selguse

Just värskelt olen loobunud igapäevaste kulutuste kirjapanekust. Sellele eelnes umbes pool aastat kõikide väljaminekute kirja panemist, mis andis kategooriate kaupa väga hea ülevaate, millele raha tegelikult kulub.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-getteri-lugu

Minu säästmise teekond – Elli lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Olin vaikselt lugenud aasta Kogumispäeviku liikmete tegevusi ning teiste edusamme, kuid mulle tundus, et nendel osalejatel olid suuremad sissetulekud, kui meie perel. Võtsin ühendust ühe grupi vedaja Katiga ning avaldasin arvamust, et keegi võiks kajastada ka keerulisema majandusliku olukorraga perekonna raskustest välja tulemist.

Meie pere oli see, kes elas vaevu palgapäevast palgapäevani. Meil puudusid igasugused säästud ja olime sattunud korralikku laenude nõiaringi, sest hädavajalikke asjugi saime osta vaid järelmaksu abil. Iga suurem väljaminek, kasvõi lapse jalanõude lagunemine, oli selline pisike katastroof. Tundsin, et ma rohkem ei taha ja ei saa nii jätkata.

Otsus muuta enda elu
Otsustasin, et midagi peab muutuma. Jaanuaris 2019 lõin oma blogi, milles hakkasin siis oma teekonda kirja panema (ellilepik.blogspot.com). Otsustasin ühe aasta jooksul kaasa teha kõik Kogumispäeviku väljakutsed ja vaadata, kuhu see mind viib.

Alustasin eesmärkide seadmisest. Teen seda siiani iga aasta alguses. Nii panin kirja esimesed eesmärgid: maksta ära ligi tuhande eurone krediitkaardivõlg, koguda raha elektripliidi ostmiseks ja vältida uusi järelmakse, alustada meelerahu- ja hädaabifondi loomist. Esilagu sain meelerahufondi maksta iga kuu vaid 20 eurot. Hädaabifondi kiire loomine tundus olulisem eesmärk, sest selle eesmärk oli aidata just vältida krediitkaardi kasutamist või uute laenude võtmist.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-elli-lugu

Swedbanki investeerimiskool – Investeerimisest ihtsalt!

Kogun kokku Swedbank investeerimiskooli youtube videod ja Facebooki üritused, et teil oleks neid lihtne üles leida ja järjest vaadata. Algajale investeerijale kindlasti kasulik materjal.

Kindlasti tasub jälgida asjalikke viiteid ka Swedbank blogist: https://kukkur.swedbank.ee/

#1 Investeerimisest, lihtsalt! Kuidas alustada investeerimisega?

#2 Investeerimisest, lihtsalt! Kuidas edukalt investeerida?

#3 Investeerimisest, lihtsalt! (III osa) — Kuidas koostada oma portfell?

#4 Investeerimisest, lihtsalt! (IV osa) — Mida investeerides mitte teha?

#5 Investeerimisest, lihtsalt! Kohtumine investorite Liisi ja Mihkel Kirchiga

Investeerimine on nagu tervisesport. Testi, kas oled selleks valmis!

Investeerimine on nagu tervisesport – enamus inimesi teab tema kasulikust toimest, kuid vähesed tegelevad sellega, sest pole harjumust. Investeerimisega mittealustamise peamiseks põhjuseks tuuakse sageli selleks vajaliku raha puudumine. Mõnikord ei jää investeerimiseks tõesti sentigi üle, aga tavaliselt pole inimestel õrna aimugi, kuhu nende raha kulub. Tänapäeval on võimalik investeerimisega ots lahti teha juba ühe euroga, mille enda eelarve kriitilise pilguga ülevaatamisel kindlasti leiab.

Olümpiavõitjaks ei saada üleöö. See eeldab vajalikku annet, pikaajalist sihipärast tööd ning tugevat soovi ihaldatud eesmärgi nimel pingutada. Ka finantsplaneerimine on sihtide seadmise protsess, mis nõuab püsivust, kannatlikust ning selget soovi enda rahaasju parandada. Kui te ei tea, kuhu te tahate minna, siis ei jõua te ka kunagi kohale.

Säästmisest nutika investeerimiseni

Teekond finantsvabaduseni saab alguse säästmisest ning kogutud raha nutikast investeerimisest. Selge visiooni olemasolu on eelduseks teadlikele investeerimisotsustele. Eesmärk ei tohi olla lihtne, kuid ta peab alati olema saavutatav.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/investeerimine/investeerimine-on-nagu-tervisesport-testi-kas-oled-selleks-valmis

Kuidas aasta alguses endale lubatud rahalistest eesmärkidest kinni hoida?

Populaarse Facebooki grupi #Kogumispäeviku liikmed hoidsid eelmisel aastal kokku üle 430 000 euro. Aktiivsed kogujad, kel õnnestus aastaga säästa kokku pea pool miljonit eurot, jagavad elust enesest lihtsalt nõuandeid, kuidas raha järjepidevalt kõrvale panna.

 1. Enne säästud ja siis kulutused

Tihti jõuab hoiustele ainult kuu lõpuks kontole alles jäänud  raha. Suuremate summade kogumiseks on aga liikmete sõnul äärmiselt oluline palgast esmalt kõrvale panna just säästud. „Olen kolmandat aastat järginud mõtet, et kõigepealt panen teatud summa hoiusele ja siis majandan ülejäänud rahaga. Toimib väga hästi!“ jagab üks aktiivne koguja. Kui säästud kohe palgapäeval kõrvale panna, on ka lihtsam ülejäänud rahaga jääda kindla eelarve piiresse.

2. Tee hoius raskesti kättesaadavaks

Kogumist võib takistada hoiusest aeg-ajalt raha näpistamine. „Ma ei võtnud teadlikult pangakaarti ega digitaalset ligipääsu oma hoiusele. Lähim kontor asub umbes 50 kilomeetri kaugusel ning seega esimese emotsiooni najal sealt raha välja võtma ei lähe,“ jagab üks liige nõu. Mida raskesti kättesaadavamaks hoius teha, seda rohkem on aega kaaluda, kas raha on tõesti väärt välja võtmist. „Jah, paraku ma ise ka kaldun laristaja olema,“ nõustub teine koguja, kes jagas murele omapärast lahendust. „Korjasin kõik kodus vedelevad mündid-sendid rahakassasse, mille omakorda lasin enda õel ära peita!“ naljatleb ta.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kuidas-aasta-alguses-endale-lubatud-rahalistest-eesmarkidest-kinni-hoida

5 nõuannet, et jõulud saabuksid stressivabalt

Kuigi jõulud saabuvad igal aastal samal ajal, juba vähem kui paari kuu pärast, tunnistavad nii mõnedki, et on jätnud kingituste ostmise viimasele hetkele ja teinud seetõttu ebamõistlikke kulutusi. 2018. aastal Rahaasjade Teabekeskuse poolt läbi viidud uuringu põhjal on seda teinud lausa iga viies Eesti elanik.

Selleks, et saaksid stressivabalt jõuludele vastu astuda, on mõistlik nendeks juba varakult valmistuda. Praegu on see eriti oluline, kuna peame arvestama ka koroonaviirusest tingitud piirangute ja soovitustega.
Siin on sulle 5 nõuannet, millele mõelda juba nüüd.

Alusta varakult

Sageli teeme ebamõistlikke otsuseid just kiirustamise tõttu. Selleks, et vältida detsembris emotsioonioste ning rahvarohkeid kaubanduskeskusi, alusta jõulukingituste varumisega juba praegu. See on ka hea võimalus oma kulusid hajutada. Mõtle oma lähedastele ning tee nimekiri kingitustest, mis neile rõõmu võiksid pakkuda. Ostetud kinkidele tasub alati kaaluda ka alternatiive — kui sul on aega ja annet, tee kingitused hoopis ise. Väärt idee on kinkida ka asjade asemel hoopis emotsioone või teha kogu perekonna nimel annetus mõnele heategevusorganisatsioonile.

Ole nutikas ja kasuta e-poodide võimalusi

Erinevate poodide ja kaubanduskeskuste külastamine võib olla üsna väsitav ja ajakulukas. Lisaks tuleb praegusel ajal hoolega mõelda oma tervisele ning võimalusel pigem hoiduda rahvarohkete paikade külastamisest. Siinkohal tulevad appi e-poed. Nii kohalike kui välismaiste poodide kaubavalik on mugavalt vaid mõne kliki kaugusel. Küll aga tasub silmas pidada, et tõenäoliselt on e-poed tänavu populaarsemad kui aasta tagasi, mistõttu on mõistlik arvestada, et tarneajad võivad olla tavapärasest pikemad. Seega ole nutikas ning soorita oma ostud varakult. Lisaks on see ka hea võimalus oma kulusid hajutada.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/5-nouannet-et-joulud-saabuksid-stressivabalt

Seitse nippi, kuidas ka väikese palga juures sääste koguda

Sageli arvatakse, et säästa suudavad vaid need, kellel on väga suured sissetulekud. Tegelikult on võimalik lihtsate nippide abil säästa ka väiksema sissetuleku juures. Populaarse rahatarkuse grupi Kogumispäevik liikmed jagavad oma nõuandeid, kuidas edukalt raha säästa.

Olen isegi pidanud hakkama saama 300-500 euro eest kuus ja tänu heale eelarvepidamisele suutnud koguda säästupuhvri kuueks kuuks,“ avaldab üks #kogumispäeviku grupi liige. Kuidas ja millest raha säästmist alustada ja mis aitaks edukalt eelarves püsida? Oma nõuandeid jagavad Kogumispäeviku grupi liikmed.

1. Eelarvestamisega alustamine on kergem kui tundub

Eelarve koostamine tuleb endale teha võimalikult lihtsaks, nii tagad ka selle järjepideva täitmise. Märkmik, Excel, mobiilirakendus või hoopis midagi muud – valikuid eelarvestamise lihtsustamiseks on mitmeid. Kui soovid eelarvet täita Excelis, kuid programmi valemid jätavad külmaks, võid inspiratsiooni otsida internetist, kust leiad tasuta alla laadimiseks sadu erinevaid näidiseelarveid. Elu teevad kergemaks ka mobiilirakendused, mis on abiks eelarve jälgimiseks reaalajas. Kogumispäeviku liikmed soovitavad rakendusi nagu näiteks Monefy, YNAB, Wallet, MoneyWise ja 1money.

2. Põhjalik ülevaade on parim abiline

Detailne ülevaade oma kulutustest on eriti oluline siis, kui tegemist on väikse eelarvega. Mida detailsemalt oma kulutusi jälgid, seda paremini saad ülevaate võimalikest kokkuhoiukohtadest. Näiteks paari eurosed kulutused tunduvad üksikuna võttes tühistena, kuid kuu lõpus samalaadsete ostude kokku liitmisel küündivad summad sadade eurodeni. „Kasvõi igapäevaselt tööle minnes 3 eurot kohvile kulutamine teeb kokkuvõttes ühes kuus pea 100 eurot!“ toob üks grupiliige näite.

3. Võta appi pangakonto väljavõtted ja tšekid

Tänapäeval tehakse paljud ostud kaardiga ning pangaväljavõttest on võimalik saada kiire ülevaade oma kulutustest. Sularaha kasutades on mõistlik aga tšekid alles hoida, siis ei pea hiljem mõistatama, mille peale raha kulus. „Kogume tšekid alati ühte korvikesse. Kui süsteem on paigas, siis aitab see lihtsamini ka järjepidev olla ja nii on kergem eesmärki täita,“ jagab üks grupiliige.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/elustiil/7-nippi-kuidas-ka-vaikse-sissetuleku-juures-saastupuhvrit-koguda

6 nippi, kuidas väikese eelarvega sünnipäeva pidada

Tihti nõuab sõprade ja pere keskis sünnipäeva pidamine suuri väljaminekuid. Populaarse rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liikmed jagavad ideid, kuidas pidada tore sünnipäev nii, et see rahakotti auku ei teeks.

1. Lase kingituste asemel tuua söögi- ja joogipoolist

Nii mõnigi Kogumispäeviku grupi liige soovitas kavalat nippi, mis aitab pidada toreda peo, aga oluliselt väiksema eelarvega. Nimelt on nad loobunud sünnipäevakingitustest, mille asemel palutakse külalistel tuua hoopis toidu- ja joogipoolist. Nii on sünnipäevalapsel vähem ettevalmistusi teha ning ka peo eelarve tuleb väiksem. Üheks võimaluseks on välja valitud retseptid külaliste vahel ära jagada. Nii saab olla kindel, et sünnipäevalauale jõuavad õiged toidud. “Sünnipäevalapsel oli üks India kokaraamat, kust kõigile retseptid laiali jagati. Tulemuseks oli äge laud omavahel hästi sobivate roogadega,” tõi üks Kogumispäeviku grupi liige näite.

2. Mõtle toidukoguste peale

Kui otsustad siiski ise süüa teha, on soodsam teha paljude suupistete asemel hoopis suurtes kogustes paar erinevat rooga. Nii läheb toidutegemisele vähem raha ja aega ning ka külalistel saab kindlasti kõht täis. Kuigi võib katsetada uusi retsepte, siis tegelikult sobivad sünnipäevalauale väga hästi ka kodused toidud. “Pakkusin sünnipäevalistele seljankat. Alguses olid kõik kohkunud, kuid see maitseelamus on neil tänaseni meeles!” avaldas üks grupi liige.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/6-nippi-kuidas-vaikese-eelarvega-sunnipaeva-pidada

Kaheksa müüti raha säästmise ja investeerimise kohta

Raha säästmise ja investeerimise ümber liigub hulk valearusaamu, mis tegelikult ei vasta tõele. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus toob välja kaheksa levinuimat müüti ning jagab nõuandeid, kuidas säästmise ja investeerimisega algust teha.

Müüt nr 1. Säästa suudavad vaid väga suure sissetulekuga inimesed

Tegelikult piisab säästmisega alustamiseks vähesest – kümnest-paarikümnest eurost kuus –, millest koguneb aastaga juba täiesti arvestatav summa. Säästmise puhul on kõige tähtsam järjekindlus, seega tekita endale harjumus raha kõrvale panna. Kõigepealt tuleks maksta iseendale ehk kanda kindel summa palgapäeval kohe kõrvale. Soovitatav on säästa 10–20% sissetulekust.

Müüt nr 2. Ma ei saa endale säästmist lubada

Küsi parem endalt, kas sa suudaksid kulutada 10% mõistlikumalt. Näiteks alusta oma toidukulude analüüsimisega: kui palju sisaldab sinu ostukorv emotsioonioste ning kui palju ostudest on läbimõeldud? Planeerides nädala menüüd ette ja käies poes ostunimekirjaga saab märkimisväärselt raha kokku hoida. Küsimus on seega mõtteviisis: mõtle, kust saab 10% kokku hoida, ning suuna see raha hoopis oma säästude suurendamiseks.

Müüt nr 3. Raha säästa pole mõtet, sest inflatsioon sööb selle nagunii ära

Kui su perel tekib ootamatu olukord (nt keegi kaotab töö, auto vajab remonti), siis on hea, kui sul on säästupuhver, kust kohe raha võtta. Muidu peaksid kaaluma tarbimislaenu võtmist, mille intressimäärad on üüratud. Seega, kas valiksid 2000 eurot, mis on inflatsiooni poolt veidi puretud, kuid mis annavad sulle ja su perele turvatunde, või tühjad pihud? Kuni kuue kuu väljaminekute ulatuses sääste võiksid hoida eraldi pangakontol. Kui raha on juba rohkem kogunenud, tuleks mõelda investeerimise peale.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kaheksa-muuti-raha-saastmise-ja-investeerimise-kohta

Ühe perekonna näide: kuidas säästa lihtsate nippide abil aastaga üle 6000 euro

Eriolukord on paljudele perekondadele toonud kaasa olulise languse sissetulekutes. Populaarse rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liige Anna Lutter jagab oma soovitusi, kuidas vähendatud eelarvega toime tulla ja lihtsate nippide abil tuhandeid eurosid säästa.

Eriolukord näitas paljudele peredele, et rahapuhvri olemasolu on ülioluline. Aasta alguses alustas oma perekonnaga säästuteekonda ka Kurtna kooli käsitööõpetaja Anna Lutter, kes on teinud läbi erinevaid väljakutseid, mille abil pere eelarvet kokku tõmmata.

Lisaks on Anna Lutter juba kuus aastat tegelenud ka ettevõtlusega, et teenida lisaraha. Tõsi, eriolukorra ajal langesid ettevõtlusest teenitavad summad sisuliselt nulli, sest vastavatud käsitööettevõttes Kuut tühistati kõik üritused.

„Just sellepärast oli hea, et olime perega aasta algusest rahalise puhvri kogumisega teadlikult tegelenud ja oma väljaminekud kaardistanud. Kõige alus on eelarve, sest alles pärast selle tegemist on võimalik mõista, mille arvelt saaks raha kokku hoida,“ avaldas Lutter.

Keskmise Eesti pere kõige suuremad kuluartiklid on toit, transport ja kodukulud. Millised nõuanded ja nipid on aidanud Lutterite perekonnal pärast sissetulekute vähendamist majanduslikult toime tulla?

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/uhe-perekonna-naide-kuidas-saasta-lihtsate-nippide-abil-aastaga-ule-6000-euro