Säästuteemalisi arutelusid lugedes on mulle silma jäänud, kuidas enda säästunipina tuuakse välja elektri börsihinna jälgimist ja pesupesemist soodsama tariifiga kellaajal või nädalavahetusel.
Kas nii on võimalik tõesti raha säästa? Kas ma peaksin end süüdi tundma, kui kell 17 ehk õhtusel tippajal pesumasina sisse lülitan? Varustatuna Oomipoest hangitud võimsuse mõõtjaga, asun tõde välja selgitama.
Sattusin hiljaaegu rääkima sõbraga, kes kurtis, et Elektrilevi arved on hiiglaslikud. Summasid võrreldes tuli välja, et ehkki elame sama suures korteris ning kütame mõlemad elektriga, maksab ta igakuiselt umbes viis korda rohkem võrgutasu.
Suuresti on selle taga muidugi meie väga erinev tarbimine. Eelistan ise madalat temperatuuri – umbes 16 kraadi -, tema aga märksa kõrgemat. Erinevad on ka kodumasinad, mis samuti vahe sisse teeb.
Mitmetest uuringutest on selgunud, et just jaanuar on paljude jaoks rahaliselt kõige raskem kuu ning seetõttu võtavad nii mõnedki arvete maksmiseks laene.
Investor ja rahakoolitaja Jaak Roosaare selgitab, kuidas nõiaringist välja astuda ja järgnevate kuude jooksul tagada, et sama asi ei korduks ka järgmisel jaanuaril.
“Lugesin mõned päevad tagasi artiklit, kus räägiti sellest, et enam kui viiendik eestlastest peab arvete maksmiseks laenu võtma ja just eriti jaanuaris on reeglina inimestel näpud põhjas. Minu jaoks oli eriti üllatav asjaolu, et inimeste rahaline olukord on eelmise aastaga võrreldes halvenenud, kuigi majandus ja palgad on jõudsalt kasvanud,” märkis investor ja ettevõtja Jaak Roosaare.
Eestis on juba pikalt kestnud kiire palgakasvu aeg. Pahatihti kipub aga juhtuma, et olgu palgatõus või mitte, raha kulub kuu lõpuks kontol ära ikkagi, nendib Rahageeniuse vastutav toimetaja Märt Belkin.
Hea näide nähtusest, mida inglise keele mõju tõttu enamasti elustiili inflatsiooniks kutsutakse, on tudengielu lõpp ja esimene tasuvam töökoht – see, mis kunagi oli justkui luksus, saab peagi tavaelu osaks, näiteks eraldi korteri üürimine või väljas söömine.
Kui sel ajal võib see olla mõistlik ja isegi arusaadav – pelmeenidest ja makaronidest konserviga tõesti elu lõpuni elada ei tasu ning elu peab elama ka -, kipub sarnane asi tihti ette tulema ka siis, kui saad tööinimesena palgatõusu või kui sissetulek mingil muul põhjusel kasvab.
Mõnikord on säästmise juures kõige raskem alguse tegemine. Populaarses rahatarkuse grupis#Kogumispäevikjagatakse nõuandeid, kuidas alustada raha kokku hoidmisega ning oma säästude kasvatamisega.
Rahatargaks saamist on parim alustada selgete eesmärkide seadmisega. Mõtle läbi oma soovid ja vajadused ning kirjuta need üles. Eesmärkide sõnastamisel on oluline, et need oleksid võimalikult konkreetsed, saavutatavad, isiklikult olulised, ajaliselt piiritletud ja mõõdetavad.
Näiteks eesmärk „panen iga kuu alguses 100 eurot kõrvale selleks, et koguda esimeseks juuniks 500 eurot, et minna perega Berliini“ toimib kindlasti paremini kui „tahan säästa suvepuhkuseks“. „Motiveerib ainult eesmärk, mis tõesti tähtsana tundub,“ kinnitavad ka mitmed Kogumispäeviku grupi liikmed.
Palgapäeval on nutikas säästmiseks mõeldud raha eraldi kontole paigutada, sest nii väldid olukorda, kus see märkamatult muudeks väljaminekuteks ära kulub.
„Muidu soovitatakse säästmisega tegelema hakates 10% sissetulekutest endale maksta, kuid kui pole ikkagi harjunud endale maksma, siis saab 1% võrra kasvatama hakata kuni n-ö piir, mida suudad ühes kuus kõrvale panna, vastu tuleb,“ andis üks Kogumispäeviku liige nõu, kuidas säästmisega alustada ka siis, kui tundub, et raha selleks üldse pole.
Kodus söögi valmistamine on kordades odavam kui väljas einestamine ja aitab aastas kokku hoida sadu eurosid. Samas ei tähenda see, et restoranidest ja kaasa ostetud kohvidest tuleks igaveseks loobuda – ära tee seda algatuseks sagedamini kui kord nädalas ning väljas söömas käies jäta näiteks jook ostmata.
Järgmine säästusamm on toidukorvi planeerimine. Paljude grupi liikmete kinnitusel on selleks hea abivahend nädalamenüü, mille põhjal oma sisseoste teha. „Mina võtan iga nädal selle summa välja, mis olen arvestanud toidule. Pangakaardi jätan koju, kui poodi lähen, et ei tekiks kiusatust,“ jagas üks grupi liige.
Teised jälle soovitasid hoopis kuu algul kõik vajalikud kuivained, konservid ja majapidamistarbed korraga ära osta ning sagedasi poeskäike vältida. Mõistlik on ka kaupluste kampaaniatel silm peal hoida. „Kasutan Sale äppi, sest sealt saan vaadata, kas kuskil on mõni sageli tarbitav asi soodukaga, siis lähen spetsiaalselt sinna poodi,“ jagas teine säästja oma nippi.
Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kuidas-alanud-aastal-pariselt-raha-koguma-hakata
Jagan siin postituses neid säästmisnippe ja ideid, mis toimivad minu enda puhul ja tänu millele olen suutnud raha kokku hoida ja vähem kulutada. Olgugi, et kõik nipid ja nõuanded ei anna kohe suurt tulemust, kuid aasta lõpuks on tegemist ikkagi sadade ja tuhandete eurodega.
Lisaks võid tutvuda veel erinevate nippide ja nõuannetega
Ükskõik kui hoolikalt sa oma raha kulutamist ka ei planeeriks, kipub see enamasti ikka enne palgapäeva otsa saama. Kuidas siis toimida nii, et nutikalt hoopis kokku hoida? Tegelikult on see lihtne ‒ vajad selleks vaid õigeid harjumusi.
Järgnevad raha säästmise soovitused on pärit Ameerika Ühendriikides tegutseva väga populaarse isiklike finantside alaste artiklite ja raamatute autori Warren Ingrami podcast’ist
Loe lähemalt https://nipiraamat.ohtuleht.ee/988712/10-nouannet-kuidas-iga-kuu-vahemalt-sada-eurot-kokku-hoida
Kellele meist ei meeldiks märkamatult tuhatkond eurot kõrvale panna? Rakverelane Gunnar on selleks leidnud hästi töötava nipi.
Nimelt paneb ta iga päev – vahel üle päeva – taskusse kogunenud 1- ja 2-eurosed mündid hoiukarpi. Kui 2018. aastal kogunes aasta lõpuks niimoodi 700 eurot, siis eelmise aasta tulemuseks oli tervelt 1200 eurot.
Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-mees-saastab-lihtsa-nipiga-1000-eurot-aastas/
Tähed oskavad meile väidetavalt nõu anda nii suhete kohta kui ka finantsvallas. Algav valge roti aasta ennustab näiteks Jääradele üsna muutlikku finantsseisu, Kaksikutele aga lubatakse rahalise seisu paranemist ja vaba raha investeerimist. Isegi kui usud horoskoope, tasub siiski kindluse mõttes ka ise rahaasjade üle kontroll haarata. Millest alustada ja mida teha, et olla uuel aastal rahatargem?
Eesmärk ilma plaanita on lihtsalt soov. On tõestatud, et eesmärkide seadmine parandab sooritust, kuid sihte tuleb seada targalt. Hea eesmärk on isiklikult oluline, selge, mõõdetav ja ajaliselt piiritletud. Näiteks, panen iga kuu kuni septembrini kõrvale 65 eurot, kogudes 1. septembriks 500 eurot, et osta uus diivan. Selline selget kasu näitav eesmärk on palju motiveerivam kui otsus lihtsalt vähem kulutada. Pikaajaliste eesmärkide seadmisel pea aga meeles, et ükski unistus ei ole kättesaamatu, kui selle poole teadlikult püüelda.
Ligikaudu 40% meie igapäevategevustest on automaatsed ja harjumuspärased. Osa harjumusi on kasulikud (nt hammaste pesemine), osa aga kahjulikud (nt liigne kohvijoomine). Halvad harjumused mõjuvad omakorda ka meie rahakotile. Näiteks, kui oleme harjunud igal hommikul ostma tanklast 3-eurost kohvi või kui käime iga päev toidupoes. Selleks, et käitumist muuta, tuleks soovitud muutus siduda igapäevaste harjumustega. Näiteks, võttes hommikuti kohvi termosega kaasa ja pannes tanklast mööda sõites 3 eurot hoopis auto kindalaekasse. Aastas saab sellise väikese muudatusega säästa ligikaudu 700 eurot.
Eesmärkideni jõudmiseks on vaja omajagu plaanida. Esmalt tuleks analüüsida, millele raha kulub, mille arvelt oleks võimalik säästa ja kuidas säästetavat summat kasvatada. Plaanimiseks on mitmesuguseid viise, näiteks mobiilirakendused, Exceli tabel, internetipangas olev Rahaplaneerija või paber ja pliiats. Oluline on üles märkida ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad.
Alusta sellest, et tuleta meelde oma viimase kuu tulud ja kulud. Pane kirja, kui suured olid sissetulekud ja millele raha kulus. Seejärel analüüsi suuremaid kulutusi ja mõtle, kas need olid põhjendatud või leidub tulevikus säästlikumaid alternatiive. Kui eelmise kuu kulud kirjas, koosta uuele lehele järgmise kuu sissetulekud ja plaani vastavalt sellele kulud. Määra igale kulukategooriale soovitud kulutuste tase ja püüa sellest kinni pidada.
Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kas-usud-rahahoroskoopi-voi-asud-sel-aastal-ise-tegutsema
Värskes uuringufirma SKDS läbi viidud ERGO kindlustuse küsitluse käigus küsitleti leibkondi Eestist, Lätist ja Leedust ning muuhulgas uuriti, et kui pere kaotaks oma tavapärase sissetuleku, siis kui pikalt saaksid nad olemasolevate säästude põhjal hakkama ilma kulusid kärpimata.
Ilmnes, et 30% eestimaalastest saaks hakkama kuni kuu (13% vähem kui kuu, 17% kuni 1 kuu). Sarnaselt Eestile on ka Lätis 30% peredel sääste kuni 1 kuu jagu (15% vähem kui kuu, 15% kuni 1 kuu).
Leedu leibkondadest aga vaid 21% saaks kulusid kärpimata hakkama kuni kuu (10% vähem kui kuu, 11% kuni kuu).
