17.detsember 2018. a.
ET

Minu konto

Kasutajanimi:
Parool:
Unustasid parooli?
Perekonna Eelarve RSS Perekonna Eelarve Twitteris Perekonna Eelarve Facebookis

Raha säästmine - kuidas, kellele ja milleks?

Vahel tekib soov soetada endale midagi toredat, kuid raha ei jätku ning vanemad pole nõus ka juurde andma ja võlgu ka ei soovi võtta. Nüüd tuleb ise midagi ette võtta - mitte raisata enam nii palju ja  tõmmata nii öelda püksirihm koomale.

Säästud pakuvad kindlustunnet tuleviku jaoks ning annavad vabaduse teha teoks ammused soovid ja unistused - minna reisima, osta auto või oma kodu, anda oma lapsele hea haridus. On hea ja turvaline teada, et pangaarvel on raha, mis aitab hakkama saada ka siis, kui peaks juhtuma midagi sellist, mida oodata ei osata.

Koos otsusega säästa iga kuu mingi summa või siis seda mitte teha otsustame ka selle, kui pika aja jooksul ja millised olulised eesmärgid oma elus saavutada võime.

Teine oluline küsimus on see, kus hoida säästetud raha, kuni seda tarvis läheb? Kuidas teenida võimalikult suurt tulu võimalikult vähe riskides? Enamasti on esimeseks vastuseks sellele hoius, ent see ei ole ainus võimalus raha kogumiseks. Raha võib paigutada ka fondidesse või aktsiatesse. Õigete valikute eelduseks on tuleviku kavandamine – te peate endale selgeks tegema, kas säästate selleks, et osta viie aasta pärast auto, selleks, et pensionipõlves hästi elada või hoopis selleks, et tagada oma lastele muretu õpinguteaeg. Kui teete kindlaks, mis on säästmise eesmärk, saavad selgeks ka ajakava ja parimad võimalused just sel eesmärgil raha kogumiseks.

Kuidas vähendada kulusid?

  • Märgi üles oma igapäevased kulud ja tulud. Õhtusöök sõbrannaga, kinopilet, toit, jook, arved, bensiin - kõik, millele raha kulutad. Ära jäta midagi kirja panemata.
  • Võrdle kulusid tuludega. Kas märkad, et kulutad palju ebaolulisele. Analüüsi, mida saaksid muuta. Ligi 60-70 krooni maksev lõunasöök ja sinna juurde kuuluv 15 kroonine kohv asenda kodust kaasa võetud võileiva, või salatiga, ning pista ka kolm-ühes kohvipakike kotti. Säästad päevapealt ligi 50 krooni. Aastaga aga nii palju, et võiksid endale koju oma espresso masina soetada.
  • Kogu raha. Igal palgapäeval pane kõrvale mingi osa raha. Näiteks 500 krooni (igaüks vastavalt võimalustele). Loo sellele eraldi varukonto(ise olen kasutanud SEB kasutushoiust, kuhu saab raha jooksvalt juurde panna ja lõpetada endale sobival hetkel, kuigi intress on meeletult madalaks läinud), või kogu raha inimese kätte, keda usaldad. Unusta selle raha kulutamise võimalus, aastaga koguneb paras summa, ja saad endale näiteks soojamaa reisi lubada.
  • Arved. Kõik arved maksa korralikult ja tähtaegselt. Nii saad alati hea ülevaate kogu vabast rahast.
  • Kommunaalmaksud. Neid maksa täpselt nii palju, kui kulutad.
    • Lülita välja alati soojendusradiaatorid või muud kliima- ja elektriseadmed, kui kodust lahkud. Elektrit võid säästa ka näiteks siis, kui kasutad tavalise elektriahju asemel mikrolaineahju(kui seda saab kasutada).
    • Ära jäta tubades tulesid põlema, kui keegi seal ei viibi. Valgustid ja muu kodutehnika (telekas, raadio, arvuti) lülita sisse ainult siis, kui seda kasutad. Vaheta tavalised pirnid säästupirnide vastu. 100W säästupirn kulutab pea 10 korda vähem elektrit, kui tavaline.
    • Kasuta vett säästlikult, ära jäta kraani jooksma, kui pesed hambaid, ära larista kaua dushi all, lase parandada kõik lekkivad torud ja muretse kaheastmeline tualettpott.
  • Telefoniarved. Vaata järele, kellega kõige enam lobisema kipud, ja mõtle, kas ikka on vajadust. Vali odavaimad operaatorid või paketid. Kaalu ka perepakkettide koostamist või kui saab, siis lisa mõni sõbranumber, et saaks odavamalt suhelda. Kindlasti on Sul kodus arvuti ja Internet, kui maksad niikuinii Interneti eest (eeldatavalt), tee endale Skype või msn'i kasutaja, ja räägi sõpradega tasuta.
  • Autokulud ja bensiin. Väldi lühikese distantsilisi autosõite ja proovi autoga võimalikult vähe sõita. Tee parem jalutuskäik, või kasuta ühistransporti, hoiad kokku nii raha, kui aega. Maanteel ja linnas kasuta säästlikku sõiduviisi, see tähendab, ära ületa kiirust ja väldi järske manöövreid ning pidurdusi.
  • Meelelahutus. Pidutse mõõdukamalt.
    • Kinos ostetud popkorn ja karastusjook pluss kinopilet. Kaotad sadu kroone. Parem laenuta dvd, kutsu sõbrad külla ning ostke kamba peale snäkk - mugavam ja soodsam.
    • Kontserdipiletid osta odavamalt, eelmüügist.
    • Väldi kärarikkaid lõbustusparke, mis neelavad raha ja on ohtlikud. Korralda lastele parem lõbus piknik, või matk metsas.
    • Klubis ostetud kokteilid maksavad mitmeid kordi rohkem tavahinnast. Väldi alkoholi, ela end välja tantsides, mitte joobes olles.
  • Toit ja jook. Käi poes täis kõhuga, nii ei kuhja sa toidukorvi üleliigsete toiduainetega.
    • Ära osta midagi, mis sul niisama kappi jääb, mida ei tarbi ja pead hiljem ära viskama.
    • Tee enne poodi minekut valmis ostunimekiri.
    • Osta säästupakke, näiteks mitmekilosed pesupulbrid, seebid, või hommikuhelbed.
    • Kasuta toidupoodidest saadud kilekotte prügikottidega.
    • Ära osta uut kilekotti, vaid muretse endale kena riidest poekotike - see mahutab rohkem ja on vastupidavam
    • Vähenda alkoholi tarbimist ja suitsetamist.
    • Ära viska taarat minema, tee see rahaks.
    • Tee endale säästukaart või partnerkaart (saad soodustusi).
  • Uued ostud. Kui tekib vajadus uute riiete või mõne mööblieseme järele, siis oota allahindlusi. Uuri natuke veebisaitidel, kus inimesed kasutatud, korralikke asju müüvad ja vahetavad, võid väga hea leiu otsa sattuda. Väikeste laste riideid uutena ostes võib olla kulukas, kuna lapsed kasvavad kiiresti. Second-hand kauplused ja erinevad foorumid pakuvad väga korralikku valikut.

Raha säästmine pole koonerdamine

raha säästmine Proovi alustada lihtsamatest asjadest - kui rahakott hakkab sentidest ja müntidest täis saama, siis pane need kõik kõrvale. Veel üks võimalus - loo omale mingi süsteem, näiteks iga kord, kui saad taskuraha või palka, pane sellest väike osa kõrvale.

Samuti proovi piirata ka oma väljaminekuid- võid näiteks raha kokku hoida väljas söömise pealt, sellega on võimalus säästa päris palju. Shokolaaditahvli pealt säästetud 15 krooni võib osutuda kunagi väga vajalikuks.

Juhul, kui tekib kiusatus raisata kogutud raha ära enne, kui vajalik summa on käes, siis proovi mõelda, kui palju vaeva oled näinud raha kogumisega ja kui kõik tuulde loobid, pead uuesti alustama. Ürita mitte alla anda!

Säästmine tähendab peale vältimatute kulude eest tasumist üle jääva raha kõrvalepanemist. Säästetud raha on võimalus, millega tasuda suuremate väljaminekute eest ja viia ellu tähtsad rahalised eesmärgid.

  • Eesmärgid säästmiseks
    • Inimeste säästmisharjumused ja vajadused on väga erinevad. Raha kõrvalepanek võib paljudele tähendada sissejuurdunud harjumust kulutada teenitust vähem. Samuti koguvad paljud teadlikult oma soovide ja unistuste täitmiseks, olgu nendeks siis reisimine, kodu ostmine, hea haridus lastele või täisväärtuslik pensionipõlv.
    • Igakuise säästmisega alustades tuleb kõigepealt teha eelarve, kuhu panete kirja oma regulaarsed sissetulekud ja väljaminekud. Nii saate kindlaks teha, kui palju saate raha kõrvale panna. Üldiselt soovitatakse säästa igakuiselt vähemalt 5-10% oma sissetulekust.
  • Varude loomine
    • Väga oluline on omada rahavaru ootamatute väljaminekute puhuks. Mis juhtub siis, kui hambaarsti arve ületab kõige hullemadki prognoosid või külmkapp ja televiisor korraga üles ütlevad? Just sellistele küsimustele annab vastuse varuraha, mis aitab tasuda ootamatu arve ja vältida laenu võtmist. Varuraha võiks olla 1-3 kuu sissetuleku ulatuses.
  • Sihtotstarbeline säästmine
    • Kuni 5-aastase säästmise eesmärgiks võib olla uus koduelektroonika, puhkusereis, auto ost või ka näiteks eluaseme sissemaksu kogumine. Kuna soove võib võrreldes rahaliste võimalustega olla palju rohkem, tuleb paika panna kõige olulisemad eesmärgid ja otsustada, millised eesmärgid on kiireloomulisemad ja millised väljaminekud saab kaugemale tulevikku edasi lükata.
  • Pikaajaline säästmine
    • Pikaajaline säästmise eesmärk võib olla 15-25 aasta kaugusel või isegi veel kaugemal. Siia sobituvad näiteks lapse ülikooliõpinguteks või enda pensionipõlveks raha kogumine.

Hoiustamine

Raha kogumine pangakontole või kogumishoiusele on turvaline ja säästmisviis. Hoiusekalkulaator aitab kindlaks teha, kui palju säästetud raha tulu teenib.

Hoius on turvaline viis oma raha hoidmiseks. Raha saate kasutada lepingus toodud tingimustel. Paljudel juhtudel saate intresse kasutada juba hoiustamise perioodil. Enamasti on nii, et lepingu katkestamisel hoiustatud summa säilib, kuid kaotate kogunenud intressid. Hoiusele võib paigutada korraga suurema summa või võimalusel teha regulaarseid sissemakseid.

Hoiusega on investeering hoiuperioodi lõpus 100% tagatud. Riik garanteerib hoiuse hüvitamise 100%, kuid mitte rohkem kui 782 330 krooni (50 000 eur) ulatuses hoiustaja kohta ühes pangas.

Hoiuselt teenitud tulu ei maksustata. Võrreldes muude säästmis- ja investeerimisviisidega on hoiuselt teenitav tulu enamasti madalam.

 

Tulu intressidelt

Intress on nagu majanduslik lumepall: kui Teie kogutud raha teenib intressi, kasvab selle tulemusena hoiustatud summa ja edaspidi ühtlasi ka makstav intress. Mida kauem säästate, seda märgatavam see efekt on. Toome siin ühe lühemaajalise näite.

Kui hoiustate 10 000 krooni aastaks intressiga 5%, on teie intressitulu esimesel aastal 500 krooni. Hoiustades järgmisel aastal 10 500 krooni (ehk lisaks algsele investeeringule ka intressi) samadel tingimustel, on intressitulu 525 krooni.

Jätkates samamoodi intressi ja hoiuse paigutamist, teenite viiendal aastal intresse 607 krooni ja hoiustatav summa on kasvanud 12155 kroonini. Kokku olete teeninud 2762 krooni tulu.

Allikad:http://www.kuidas.ee/kategooria/raha/rahaga-umberkaimine/raha-saastmine, http://noortehaal.delfi.ee/news/pipar/raha-saastmine-pole-koonerdamine.d?id=33919453, Swedbank

Palun oodake!